2. Suurbritannia ja Põhja-Iiri
Ühendkuningriigi parlament
(tuntud ka kui Suurbritannia
parlament või Westminsteri
parlament) on kõrgeim
seadusandlik organ
Suurbritannias, mille juhiks on
monarh, hetkel võimul olev
kuninganna Elizabeth II. (1)
3. Majoritaarne
valimissüsteem
• Inglismaal kehtib majoritaarne valimissüsteem ehk
enamusvalimiste süsteem. Selles süsteemis
moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See
tähendab, et ühest ringkonnast pääseb parlamenti üks
saadik. Tavaliselt kandideerib 4-6 inimest, aga kogu võidu
saab ainult esimene, teine ja kolmas koht ei anna midagi.
Siin kehtib lihthäälteenamuse põhimõte, st et
saadikukoha saab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui
teised. (2)
4. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja
lihtsus. Teisalt aga pole see süsteem vaba ka
puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele
suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks
probleemiks on kaotsiläinud hääled. Näiteks, kui ühest
ringkonnast osutub valituks konservatiivide partei
kandidaat, siis nende valijate hääled, kes eelistasid
teise erakonna kandidaate, lähevad kaotsi, sest neid
lihtsalt ei võeta arvesse. (2)
5. Suurbritannia parlament koosneb
ülemkojast (House of Lords) ja
alamkojast (House of Commons).
Otsused, mis ühes kojas vastu
võetakse peavad saama teise koja
heakskiidu. Mõlemad parlamendi
kojad kogunevad Londonis,
Westminsteri palees. (1)
6. Alamkoda
• Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta
Parlament Act’i alusel alamkoda, mis valitakse üldisel,
salajasel, ühetaolisel ja otsesel hääletamisel
majoritaarvalimissüsteemi põhimõttel kuni viieks
aastaks. (1)
7. Alamkoja
ülesanded
• Seadusandlus: Alamkoda on poliitiliselt ja õiguslikult
domineeriv parlamendi koda. Alamkojal on kõrgeim
seadustandev võim. Alamkoda saab vastu võtta,
tühistada ja muuta kõiki seaduseid.
• Valitsuse tegevuse kontroll (järelvalve): Järelvalve
meetoditeks on küsimuste esitamine ministritele,
debatid ja komiteede jälgiv tegevus.
• Esindamine: Kuna Suurbritannias kehtib parlamentaarne
demokraatia, siis on parlament ühenduslüliks valitsuse
ja rahva vahel.. (1)
8. Alamkoja
töökorraldus
Alamkoja istungid toimuvad Westminsteri palees. Alamkojas on kokku
650 liiget (533 Inglimaalt, 40 Walesist, 59 Sotimaalt ja 18 Põhja-
Iirimaalt), kuid istuda saab korraga (arvestades ka küljegaleriisid) vaid
437. Selline piirang on loodud sihilikult: alamkoda ei ole koht kõnede
pidamiseks, seal toimuvad arutelud on enamasti vestlusliku
iseloomuga.
Istungite saal on jaotatud kaheks: spiikrist paremal istuvad
valitsuspartei liikmed ning vasakul opositiooni esindajad.
Esimestes pinkides on õigus istuda valitsuse ja varivalitsuse esindajatel.
Tagumistes pinkides istuvad liikmed, kes ei kuulu valitsusse.
Saali põrandal on kaks punast joont, neil on ajalooline tähendus: kui
parlamendi liikmed võisid mõõku kaasas kanda, siis takistasid jooned
vastanduvatel pooltel üksteisele kallale tungimast. (1)
9. Ülemkoda
• Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine
kamber, mis täiendab alamkoja tööd. Ülemkoja
tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto
kasutamise võimlusega, v.a finantsküsimustes. (1)
10. Ülemkoja komplikteerimine
• Üemkoja
komplekteerimisel on üks
põhimõte.Valimisi ei
korraldata, sest eluaegse
õiguse osaleda
parlamendi tööst
omandab inimene
automaatselt koos
päritud või omandatud
tiitliga. (2)
11. Ülemkoja
liikmelisuse tasandid:
Eluajal tiitli pärinud aadlikud (life peers). Ülemkoja liikmed, kes on
valitud lordide kotta oma eluajaks. Eluaegsed liikmed nimetab
ametisse peaminister. Eluaegsed liikmed moodustavad ülemkoja
kõige arvukama grupi, lordide koja 721 liikmest umbes 600 on
eluaegsed. Nende staatus ei ole päritav.
Tiitli pärinud aadlikud (hereditary peers). Tegemist on liikmetega,
kes on pärinud tiitli, millega kaasneb õigus kuuluda ülemkotta.
Tähtsuse järjekorras jagunevad tiitlid: hertsogid, markiid, krahvid,
vikondid ja parunid.
Vaimulikud aadlikud (lords spiritual). Tegemist on Inglismaa kiriku
piiskoppide ja peapiiskoppidega. (1)
12. Lordide koja
töökorraldus
• Lordide koda koguneb Westminsteri palees, punaste
toolidega saalis. Lordide koja saalis toimuvad mitmed
ametlikud üritused, näiteks parlamendi istungijärgu
avamine, mistõttu on saalis ka kuninganna jaoks troon.
• Saali keskel asetseb lord spiikri tool. Lord spiiker
juhatab lordide koja tööd andes protseduurilist nõu ja
abi. (1)
13. Monarh
• Lisaks alam- ja ülemkojale on
monarh Suurbritannia
parlamendi institutsiooni
lahutamatu osa. Aja jooksul
on monarhi võim vähenenud
olles tänapäeval valdavalt
tseremoniaalne.
Ühendkuningriigi hetkel
ametis olev monarh on
kuninganna Elizabeth II. (1)
14. Monarhi ülesanded
• Valitsuse ametisse määramine/ametist
tagandamine: Peaministri ettepanekul
kutsub monarh valitsuse tagasi, et kuulutada
välja üldvalimised.
• Kuninganna kõne: Uue parlamendi
koosseisu esimesel istungil lordide kojas
oktoobri lõpus/novembri alguses
kuninganna poolt peetav kõne, mis annab
ülevaate valitsuse programmist ja ideedest.
Kuigi kõne peab kuninganna, on selle sisu
koostatud valitsuse poolt.
• Kuninglik nõusolek: Seadusandliku protsessi
viimane faas, mil monarh allkirjastab
seaduseelnõu, mis on saanud mõlema koja
heakskiidu, ning sellest saab kehtivseadus.
Tegemist puhtalt formaalsusega, sest
monarh ei keeldu kunagi nõusoleku
andmisest. (1)
15. Kohalikud
omavalitsused
• Kohalikud omavalitsused Inglismaal on kohalikud
võimuorganid Suurbritannias Inglismaal.
• Praegu on Inglismaal 27 halduskrahvkonda
(administrative counties). Nende kohalike
omavalitsuste struktuur kahetasandiline, sest
halduskrahvkonnad on jaotatud madalama taseme
üksusteks – ringkondadeks ja citydeks.(3)
16. Tervikomavalitsused
• Inglismaal on praegu 55 haldusüksust, mida
nimetatakse tervikomavalitsuseks (unitary
authorities) Tervikomavalitsused vastutavad
halduslikult kõigi selle eest, mille eest
halduskrahvkondades vastutavad kahel erineval
tasandil krahvkonnad ja ringkonnad. Ka mõned
Inglismaa linnad (cities) omavad tervikomavalitsuse
staatust. (3)
17. Linnkrahvkonnad
ja
linnkrahvkondade
linnaosad
• Inglismaal on kuus linnkrahvkonda (metropolitan
counties).
• Iga linnkrahvkond on jaotatud mitmeks
linnaosaks. Viimased sarnaselt
tervikomavalitsustega täidavad kõiki kohaliku
omavalitsuse haldusfunktsioone. Mõned cityd
Inglismaal nagu Birmingham, Manchester,
Liverpool ja Leeds moodustavad igaüks ühe
linnkrahvkonna linnaosa.(3)
18. Suur-London
• Suur-London (Greater London) on ainuslik haldusüksus.
• Aastal 2000 Suur-Londoni haldusvõim taastati, kuid juba
piiratud kujul. Täitevvõimu teostamiseks moodustati Suur-
Londoni Administratsioon (Greater London Authority), mis
koosneb otse valitud linnapeast ja 25-liikmelisest
assambleest. Suur-London sai tagasi osa neist
funktsioonidest, mida täitis keskvalitsus, sealhulgas
linnaplaneerimise, samuti transpordi-, politsei- ja
päästeteenistused. (3)
19. Kasutatud allikad:
1. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament.
http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia_ja_P%C3%B5hja-
Iiri_%C3%9Chendkuningriigi_parlament. 16.03.2012.
2. Olenko, K., Toots, A. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik. Koolibri, Tallinn,
2005.
3. Kohalik omavalitsus Inglismaal.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kohalik_omavalitsus_Inglismaal. 16.03.2012.
