Marii Tohv, Retla Kooli sotsiaalpedagoog. Järvamaa lasteaasta konverents „Kas oskame ja tahame märgata?" 14. novembril 2012 Türi Kultuurimajas

1. JÄRVAMAA LASTEAASTA
KÜSITLUS JA TULEMUSED
Marii Tohv

2. KÜSITLUSEST
 Järvamaa lasteaasta küsitluse viis läbi Järva Maavalitsus
kevadel-suvel 2012
 Küsitluse koostamisel osalesid maavalitsuse spetsialistid
ning Järvamaa lasteaasta töögrupp
 Valimi moodustasid Järvamaa üldhariduskoolid,
koolieelsed lasteasutused, kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötajad-lastekaitsespetsialistid, perearstid,
noorsootöötajad-huvijuhid

3. EESMÄRK
 Lasteaasta küsitluse peamine eesmärk oli välja
selgitada:
 millised on enim levinud probleemid Järvamaa
lapsel
 kuidas märkavad laste muresid ning probleeme
nendega tegelevad täiskasvanud
 Koostada edasine tegevuskava – leida võimalusi
lastega seotud probleemide lahendamiseks

4. VAESUS
 Lapsi ning peresid, kes võivad elada vaesuses,
märkavad eelkõige kool ning lasteaed
 Vähem omasid informatsiooni vaesuses elavate
laste ning perede kohta perearstid ning kohaliku
omavalitsuse töötajad
 Kui pere ei räägi, siis sotsiaaltöötaja ei pruugi teada
 Vaesuspiir ei ole kõigile üheselt arusaadav
“ Kui pere saab hakkama, kas see siis ikka
tähendab, et nad elavad vaesuses?”

5. KUIDAS MÄRGATAKSE
 Laps ei saa osa võtta ühisüritustest, väljasõitudest
jms, mis eeldavad rahalisi vahendeid
 Laps soovib olla koolis, lasteaias, sest seal saab
süüa ning on soe
 Lapse riided ei vasta eale ega ilmastikule,
puuduvad õppevahendid, spordiriided,
vahetusjalatsid
 Väikeses kogukonnas lihtsalt teatakse
 Kuidas aidata?

6. PEREVÄGIVALD
 Koolid ja lasteaiad kahtlustavad rohkem
perevägivalla juhtumeid, kui omavalitsuse
sotsiaaltöötajad-lastekaitsespetsialistid teavad
 Nähtav on lapse suhtes toime pandud füüsiline
vägivald, kuid enamasti esineb vaimset vägivalda

7. KUIDAS MÄRGATAKSE
 Füüsilise vägivalla kasutamist lapse suhtes
märkavad kooli- ja perearstid
 Peres esinev vaimne vägivald lapse suhtes on
tajutav, aimatav
 Peres esinev lähisuhtevägivald mõjutab last
 Kuidas tegutseda?

8. KOOLIKIUSAMISEST
 Koolikiusamise ohvriks peeti 184 last
 Koolikiusamist esineb kõige rohkem II ja III
kooliastmes
 Iga kool tõi välja, et neil esineb koolikiusamist
 Kiusatakse endast nooremaid või teistest erinevaid
lapsi
 Kiusamise võib esile kutsuda kiusatav ise oma
tegevuse või välimusega
“Teiste koolikaaslaste poolt solvamisi ja vahel ka
füüsilist vägivalda on tundnud vist kõik”

9. KUIDAS MÄRGATAKSE
 Togimine
 Solvavate hüüdnimedega kutsumine
 Kaaslaste hulgas tõrjumine
 Kuidas lahendada?
“Lapsed ju ikka nägelevad ja togivad ning pigem
võib see olla eakohane käitumine.”

10. SÕLTUVUSED
 174 alaealisel õpilasel on probleeme seoses
tubakatoodete tarvitamisega
 Tubakatooteid hakkavad õpilased tarvitama
peamiselt II kooliastmes
 Kõige enam on probleem levinud III kooliastmes
 Alkoholi tarvitamise juhtumeid teatakse koolis vähe
 Arvutisõltuvus hakkab süvenema juba II
kooliastmest

11. SÕLTUVUSED
 Sotsiaaltöötajad, koolid ning lasteaiad on üldiselt
teadlikud peredest, kus vanemad tarvitavad liigselt
alkoholi või psühhotroopseid aineid
 Peamiselt tarvitatakse liigselt alkoholi, üldjuhul üks
vanematest
 Väiksemas kogukonnas ollakse rohkem teadlikud

12. KOOLIKOHUSTUS
 133 lapsel on probleeme koolikohustuse täitmisega
 Kõige rohkem esineb probleeme III kooliastmes
 I kooliastmes on oluline klassijuhataja roll
 Põhjused 3 kategoorias:
 Seosed koduga
 Seosed kooliga
 Seosed lapsega

13. RISKID LASTE HOOLEKANDES
 Õhtusel ajal järelevalveta lapsed
 Suurperede lapsed
 Pered, kus on puudega laps
 Vanemate sõltuvus
 Pered, kus vähemalt üks vanematest töötab välismaal
 Perede ja laste probleemidest saavad omavalitsuse
sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid teada siis, kui
pere ise räägib

14. KOKKUVÕTTEKS
 Järvamaa lapse probleemid ei erine Eesti lapse
probleemidest
 Olulised märksõnad Järvamaa lapse aitamiseks:
 Teadvustamine
 Märkamine
 Teavitamine
 Suhtlemine
 Aitamine

15. AITÄH!