1. Talendipoliitika?

2. KEDA VAJAME KUI EESTI
MAJANDUSE STRUKTUUR EI
MUUTU

3. Rahvastiku prognoos ja hõive
tuhat Tööealise rahvastiku vähenemine tuhat
750 jõuab tööturule viitajaga 1050
700 1000
650 950
629
600 900
550 850
556
500 800
450 750
2007 2015 2023 2031 2039
Hõivatute arvu prognoos 2017
Hõivatute arv I poolaastal 2010
2006-2008 tööhõive määrale vastav hõivatute arv
1999-2001 tööhõive määrale vastav hõivatute arv
Rahvastik 15-74 (parem skaala)
Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

4. Tööjõu sisse- ja väljavool
tuhat
20
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Uued töötajad Tööjõu väljavool
Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

5. Suurima tööjõuvajadusega harud
tuhat aastas Sh suurema vajadusega: puidutööstus,
toiduainete ja jookide tootmine,
4 elektroonikatööstus, rõivatööstus,
metallitööstus 3,3
3
1,6
2
1,2 1,4
1,2
1 0,7
0
Tervishoid Veondus, laondus Ehitus Haridus Hulgi- ja jaemüük Töötlev tööstus

6. Tööjõuvajadus ametialade lõikes
Tänase hõive struktuuriga
tuhat aastas võrreldes on vajadus suurem
eelkõige oskustööliste, kuid ka
spetsialistide osas
6
4,9
5
4 3,7
3
1,4 2,1
2
0,7
1
0
Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised

7. Tööjõuvajadus haridustaseme
lõikes Iga kümnes töötaja hindab, et on
ülekvalifitseeritud; ligi 3% näeb vajadust
tuhat aastas
kõrgema haridustaseme järele
5
4,105628618
4
2,95088028 2,850191182
3
1,632875304
2
1,18784232
1
0
Alg- ja põhiharidus* Üldkeskharidus* Kutseharidus
Rakenduslik kõrgharidus Akadeemiline kõrgharidus
* Tänase struktuuri põhjal, eelistatult peaks omama kutse-
või ametialast ettevalmistust

8. Tööjõuvajaduse “edetabel”
• Haridus: spetsialistid (õppejõud, õpetajad)
• Ehitus: oskustöölised (ehitajad)
• Tervishoid: spetsialistid (arstid,
põetamisspetsialistid, sotsiaaltöötajad)
• Energeetika: oskustöölised (seadme- ja
masinaoperaatorid), spetsialistid (insenerid)
• Puidutööstus: oskustöölised (puittoodete
operaatorid, puidutöötlejad, tislerid,
tööpinkide seadistajad)

10. Välismaalase palkamiseks kuluv aeg ja tegevused.
Tänasel päeval on välismaalase palkamiseks kuluv aeg 3-6 kuud
(Webmedia ja Skype taustal): Ettevõte
kinnitab
PPA-le
kahe kuu
Ettevõte jooksul,
Ettevõte Ettevõte taotleb et võtab
kaardista korraldab Ettevõte Töötukass Välismaal soovitud
PPA
b oma kolmenäd otsib alt loa ane Välisesin välismaal
langeta
vajaduse alase vajamine töötaja esitab dus ase tööle
b
d konkursi vat Eestisse taotluse edastab ja
otsuse
täiendava vajaminev tööjõudu toomiseks, Eesti taotluse edastab
2-e kuu
tööjõu a töötaja välisriikid Töötukass välisesind PPA-le ühtlasi
jooksul
palkamis leidmisek est al on aega use riigis Töötukas
eks s Eestist otsustada salt
7 päeva saadud
loa ja
tööleping
u
andmed
Uue skeemi rakendumisel kuluks välismaalase palkamiseks vähem kui 1 kuu:
a b c d e
Välismaalane
Välismaalane
taotleb PPA langetab
Välismaalane registreerib
pikaajalist elamisloa
saabub oma
Ettevõte leiab elamisluba töötamiseks
Eestisse tema lühiajalise
sobiva töötaja töötamiseks otsuse
jaoks kõige tööleasumise
(tippspetsialist siseriiklikult lühiajalise
kättesaadava PPA-s ja asub
i) välisriigis töötades juba tööloa
mal legaalsel tööle teda
samal ajal kehtivusaja
alusel kutsunud
teda kutsunud jooksul
ettevõttes
ettevõttes

11. Kuidas välistudeng jääks
peale õppimist Eestisse?
• Praktikavõimalused ettevõtetes
 Eraldi programmi vajadus?
• Lihtsustused välismaalaste seaduses
Eestis tasemehariduse omandanud
välistudengitele
 Elamisloa pikendamine tööotsimisperioodiks
 Sisserändekvoodi alt välja
 Töötukassa otsimisnõude mitterakendamine
 Palgakriteeriumi mitterakendamine