1. ROOTSI AEG Nele Narme

2. Halduskorraldus Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa ning Põhja Läti)

4. nimetas ametisse ning kontrollis riigiametnikke

5. jälgis raha laekumist ja kulutamist

7. Kaitsta aadlikke õigusi Rootsi riigivõimu eest

10. Uurida talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistada neid selle eest. Tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus, mis asus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus.

11. Rootsi riigivõim ja Balti aadel Alad, kes tulid Rootsi võimu alla vabatahtlikult said eesõigused. Need alad mis vallutati, neil kehtisid maksud edasi. 1629. aastal määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada. 1632. aastal tuli võimule aristokraatia, missaavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga. Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi.

12. Rahvastik 1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu, aga tänu sõdadele oli rahva arv katastroofiliselt kahanenud. 1620-ndatel oli talurahva arv väiksem kui 100 000 inimest. 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, kes vabastati kolmeks aastaks maksudest. 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veerandi rahvastikust. 17. sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased. 1697. aastal oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695-1697. aastal oli suur näljahäda !

13. Reduktsioon Reduktsioon tähendab erakätesse antud maade tagasivõtmist. See toimus kuna riigikassa oli vaja jälle ära täita. 1680. aastal laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast et Saaremaa on kõige vähem vallutatud. Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle. Aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul, kes kohtles Rootsi riigivõimu eriti jõhkralt mõisteti surma koos vara äravõtmisega.

14. Talurahva olukord Pärast reduktsiooni oli talurahva olukord väga halb. 1645. aastal kehtestati Põhja-eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Suur osa mõisatest läks jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud. Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid. Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud.

15. Põllumajandus 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel, eriti kasvatati rukist. Tööloomadest esikohal olid härjad. Mõisa- ja talupõlde oli palju rohkem ning tänu sellele kasvasid talupoegade teokoormised. Talupoegade kohustused jaotati kaheks: rakmetegu ja jalategu. Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu. Keelati ära jahi pidamine ning talupojad pidid osalema ajujahtidel.

16. Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. 17. sajandis muutusid Eestis tähtsaks kaks linna Narva ja Tallinn. Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn. Välismaal oli hinnatuim teravili, mida veeti hulgaliselt välja. Pulli Hans oli Eesti tähelepanuvääseimkaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks.

18. Lina

20. Metallitooteid

21. Luksusesemeid

22. Vürtse

25. Enamik kogudusi oli jäänud õpetajateta

26. Soovida jäi pastorite haridus ja kõlbusPiiskop Joachim Jhering seadis lutheri kiriku uuesti kindlale alusele. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal kirikuvalitsus ehk konsistoorium, mille eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuk taas lutheri usk. Majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse lihtrahva hulgast valitud vöörmündrid, kes lähendasid talupoegi kirikule.

27. Lutheri kiriku võitlus väärusuga Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega, millest võõrustamine polnud pastoritele kerge ülesanne. Pastorid võitlesid muinasusu vastu ning selle tagajärjel hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal oli suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Hakati läbiviima nõiaprotsesse, mille ohvriks sattusid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed. Levinum karistus nõiaks olemise eest põletati tuleriidal. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699.aastal.

28. Rahvahariduse edendamine Et kindlustada lutheri kiriku mõju, levis kirjaoskus. Bengt Gottfried Forselius oli mees kes hakkas koolmeistreid harima. 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite harimiseks. 1687. aastal otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas peab olema oma kool. Koolide kõrval oli olemas koduõpetus. Rootsi aja lõpuks oli lugemis oskus väga laialdaselt levinud.

29. Eestikeelne kirjasõna 1637.aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimene eesti keele grammatika. Piiblikonverentsidel vaieldi kirjakeele üle. Esimene läbinisti eestikeelne raamat loodi 1686. aastal Andreas Virginiuse ja tema poja Adriani poolt. Tänu lugemisoskusele trükiti hulganisti maakeelseid kindralkuberneride teadaandeid. 1675. aastal sai algus Eestis ajakirjanduse algus.

31. Usuteaduskond

32. Õigusteaduskond

33. ArstiteaduskondTartu Ülikoolis õpis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Tartu linna seisund polnud kiita ja 1699 kolis Tartu Ülikool Pärnusse.

34. Põhjasõda 12. veebruar 1700 algas suur Põhjasõda, kui August II väed ründasid Riia linna. Veneväed jõudsid Narva alla, kus Peeter I alustas suur pommitamist ning samal ajal Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväega Rakvere rüüstas ning laastas maa armutult. Narva lahingus saavutasid Rootsi väed hiilgava võidu. 1702. aasta juulis said Rootsi väed Hummulis lahingus lüüa. 1704. aastal alustas Peeter I jälle piiramist Narva ja Tartu all, mille ta ka vallutatud sai.

35. Põhjasõda jätkub Sõda tõi kaasa talupoegade koormiste kasvu. Eesti talupoegi värvati sõjaväkke kas pettuse või vägivallaga, aga oli ka erandeid, kus taheti vabaneda mõisakoormistest. 1708. aastal peeti maha üks olulisi lahinguid Vinni lähedal, mis lõppes rootslaste kaotusega. Algas Narvas ja Tartus linnakodanike küüditamine Venemaale. 1709. aastal peeti Ukrainas maha Poltaavia lahing, kus purustas Peeter I Rootsi väed taas. 1710. aastal kirjutati alla kapitulatsioonile, millega Rootsi vägi alistus.

36. Põhjasõja lõpp Peale sõjategevuse vaibumist hakkas levima katk, mis surmas palju rahvast. Rahvaarv langes 120 000- 140 000 inimeseni. 1721. aastal sõlmiti soomes Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa omale Eesti-, Liivi- ja ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Rootsi sai omale tagasi hõivatud soome alad ja 2 miljonit kahjutasu. Venemaa sai nüüd suure summa (50 000) eest tervavilja välja vedada. Põhja sõda lõppes sellega ära 1721 aastal.