Eesti Rahva Kannatuste Aasta (1. osa)

EESTI OMAVALITSUSE VÄLJAANNE

EESTI KIRJASTUS • TALLINN 1943

ESTI R A H V A S T on kogu tema ajaloo kestel ä h v a r d a n u d hädaoht
idast. Iga kord, kui eestlaste maale tungis vaenlane Sarmaatia lagendikelt,
käisid sellega kaasas tapmised, piinamised, küüditamised, laastamised ja
põletamised. Eestlaste maa pidi sageli jooma oma laste verd ja pisaraid.
N a g u kõnelevad kroonikad, ei olnud peale idast tulnud vaenlase rüüste-
retki enam kuulda isegi koerte haukumist ega kuke kiremist ning kui
keegi nägi inimese jälge, siis suudles seda, sest ta ei suutnud uskuda, et
peale tema leidub veel teisi elavaid inimesi.
Moskoviitide varasemad sagedased, kuid juhuslikud rüüsteretked
kujunesid hiljem kavakindlaks vallutamiskavatsuseks oma võimupiirkonna
laiendamise eesmärgiga. Neid rüüsteretki korraldati mitte ainult saagi- ja
tapahimust, vaid ka kaalutlusel, et Eesti on geograafiliselt maa-ala, mis
võib juurde anda kultuurilisi ja majanduslikke väärtusi. Nende pealetun-
gidega sajandite vältel on ka kogu aeg vähenenud eestlaste eluruum.
Eestlased ei olnud omal jõul suutelised vastu panema määratult ülekaalu-
kale ülevõimule ja need alistumise ajajärgud olid alati kurvemaiks lehekül-
gedeks Eesti ajaloos. H a a v a d , mis rahvale löödi, paranesid küll a e g a d e
jooksul, kuid sünge mälestus neist jäi alatiseks rahva hinge. Hoolimata
tuhandeaastasest võitlusest ida vastu on eesti rahvas säilinud kõikide
ohtude kiuste ning see lakkamatu heitlus vaenuliste jõudude vastu on teda
ainult karastanud ning kujundanud sitkeks ja vastupidavaks.
Kõige õudsem ja kannatusrikkam ajajärk saabus eesti rahvale siis,
kui kogu maailma valitsemist ihkav bolševism valis oma esimeseks
hüppelauaks lääne kultuurimaailma vastu väikse Eesti ja tema naabrid.
Lühikese aja jooksul rakendas bolševistlik süsteem talle omaseid ebainim-
likke meetodeid kõigil elualadel ning ühe hoobiga hävitati kõik see, mida
eestlane oli saavutanud kõige suuremate pingutuste ja hoolega pika aja
vältel. Meie teame, millist julma saatust bolševistlikud hirmuvalitsejad
eesti rahvale ette valmistasid. Nende eesmärgiks oli tema lõplik hävita-

9

mine ja Eesti liitmine idaga. Ainult Suur-Saksamaa poolt alustatud risti-
sõda kogu kultuurmaailmale vaenulise bolševismi vastu päästis eesti
rahva kindlast hävingust ja andis talle tagasi õiguse elule.
Koguteos "Eesti rahva kannatuste aasta" käsitleb just seda saatuslik-
ku ja kõige süngemat ajajärku eesti rahva ajaloos. Teos põhineb sündinud
ajaloolistel faktidel ning tema aluseks on isikute mälestused ja d o k u m e n -
did.
Siinkohal olgu avaldatud tänu kõigile isikutele ja ametiasutustele,
kes kas oma otsese tööga või materjalide andmisega on selle teose koos-
tamisele kaasa aidanud.

STALIN
ASUB RÜNDAMISELE
BAASIDE LEPING

JT eale Vabadussõja lõppu järgnenud 20 aasta jooksul on Eestit N õ u k o -
gude Liidu poolt ähvardava ohu tundemärkide mõistmine ja seega selle
ohu äratundmine meie kõikide poolt olnud kord suurem, kord väiksem.
Selle ohu olemasolu pole vist kunagi kellegi poolt Eestis täitsa unustatud,
hoolimata Moskva valitsuse teatavail ajajärkudel väga hoolsasti teostatud
püüetest mitte ainult Eestit, vaid kogu maailma veenda oma r a h u a r m a s -
tuses ja igasuguse agressiivse või imperialistliku poliitika puudumises
tema sihtide taotlemisel — vastandiks tsaristliku Venemaa poliitikale.
Kõige v ä h e m muret idast tulla võiva kommunistliku ohu pärast tunti
Eestis kõige esimestel aastatel peale Vabadussõja lõppu. Seda näitas meie
täielik ettevalmistamatus ööl vastu 1. detsembrit 1924. a. Tallinnas toime
p a n d u d kommunistliku riigipöörde katsel. See loorberitel m a g a m i n e oli
tingitud osalt meie naiivsest usust välisriigiga sõlmitud lepingu püha-
dusse, osalt teadmisest — mis oli põhjendatud —, et Eesti oli seestpoolt
i m m u u n n e kommunistliku nakatuse vastu. Viimane leidis omale kinnitust
selles, et riigipöörajate jõugud, kes olid Venemaalt peale vastavat etteval-
mistust ja relvadega varustamist salaja üle piiri Eestisse toimetatud, löödi
oma öösistel kallaletungidel kasarmutele suuremalt jaolt tagasi spontaan-
selt, paukude ja käsigranaatide plahvatuste peale unest äratatud sõdurite
poolt, kelledel esimesel silmapilgul ei olnud juures ohvitsere, kes oleksid
võinud organiseerida vastupanu.
Pärast 1. detsembri putši, sellele järgnenud aastatel — kuni 1938.
aastani — ei olnud enam midagi mainimisväärset ette tulnud, mis oleks
Eesti avalikkusele idast varitsevat ohtu meelde tuletanud. Kuid 1938. a.
jaanuarikuu lõpul leidis aset juhtum, mis tõsiselt häiris kogu eesti rahvast
ning täitis rahutusega, mis ei pidanudki enam lahkuma, neid isikuid, kes
olid kaudselt või otseselt vastutavad riigi julgeoleku eest.
Seda asjaolu, et talvel kestis Peipsi järvel intensiivne kalapüük,
kusjuures piir jää peal ei olnud varem üldse, hiljem aga oli puudulikult,
kuuseokstega tähistatud, kasutasid Nõukogude piirivalvurid ( N K V D
eriväeoad) selleks, et päris süstemaatiliselt eesti kalureid N õ u k o g u d e
territooriumile küüditada. Harilikult pöörasid äraküüditatud kalurid

11

pärast mõnenädalast või -kuulist Nõukogude vanglates viibimist Eestisse
tagasi, tavaliselt peale väljapressitud nõusoleku andmist olla Eestis salajas-
teks G P U agentideks.
Nii lähenesidki ühel päeval 1938. a. jaanuari lõpul kaks N õ u k o g u d e
piirivalvurit ühele eesti kalurite salgale mõni kilomeeter Eesti poole
piirijoont. Juhtus aga, et kalurite keskel viibisid mõned eesti piirivalvurid,
keda venelased märkasid liiga hilja — alles siis, kui eesti piirivalvurid
nõudsid neilt püsside äraviskamist ja alistumist. Hiljem Eesti-poolse ja
Eesti—Nõukogude segakomisjoni juurdlusega tehti kindlaks, et läbirääki-
mised eesti ja vene piirivalvurite vahel kestsid tükk aega: eestlased,
sihtides püssidega venelastele, nõudsid viimastelt püsside mahaviskamist,
mida aga venelased ei tahtnud täita. Viimaks, kui üks vene sõduritest tegi
liigutuse, et oma püssi omakorda laskevalmis asendisse seada, avasid
eestlased tule, surmates mõlemad Nõukogude piirivalvurid.
Eesti poolt tehtud katsed lahendada vahejuhtumit diplomaatilisel teel
ei andnud tulemusi. Selle asemel et vastata Eesti Moskva saadiku poolt
N õ u k o g u d e valitsusele üleantud sellekohasele noodile, sõitis umbes nädal
aega hiljem N õ u k o g u d e mootorsaan sügavale Peipsi järve Eesti poolele
sisse ja sundis seal piki randa saanis sõitvat üht eesti piirivalvurit ühes
juhusliku küüdimehega — rannaelanikuga — pöörama ida poole. Jõudnud
umbes paarsada meetrit venepoolsele järve osale, lasti piirivalvur ja tema
küüdimees vene piirivalvurite poolt käsikuulipildujatulega maha. Eesti
protest ühes nõudmisega süüdlasi karistada jäi vastamata, kohapealsele
Eesti piirivalve ülemale teatati vaid lühidalt, et ta võib oma surnud lasta
ära tuua.
Kogu selle asja brutaalsus ühes sellekohaste lepingute (näiteks
piiritülide lahendamise korra kohta) ignoreerimisega ja selgesti mõista
andmine, et maksev on ainult jõud — milline oli ilmselt Vene poolel —,
oli seniolematu nähtus Eesti ja Nõukogude Vene seniste läbirääkimiste
tavas, mida tuli võtta sümptomaatilise ajamärgina. 1937. a. laskis Lenin-
gradi Täidesaatva Komitee esimees Ž d a n o v lendu tol ajal suuri laineid
löönud sõnad "fašistlikest sepitsustest Nõukogude Liidu loodepiiride
taga", millede "väljaselgitamiseks Punaarmeel tuleks a v a d a aken E u r o o p a s -
se", kuid siis võis seda võtta veel retoorilise üliagarusena, mida see aga ei
olnud. Nähtavasti juba siis oli Nõukogude Liidu relvastus tõusnud tase-
meni, mis julgustas kommunistlikke võimumehi seni kantud leplikkuse ja
rahuarmastuse maski tagant vähehaaval näitama oma õiget nägu.
Sellest ajast saadik — 1938. a. algusest kuni septembrikuuni 1939 —
ei ole Eesti diplomaatial üldse enam korda läinud selgitada N õ u k o g u d e
Liidu valitsuse hoiakut ega luua lähemat kontakti temaga. Kuid see, mida

12

tegelikult tähendas Moskva vaikimine ja mis selle taga peitus — kas jõud
või nõrkus kiirelt läheneva sõja eelpäevadel, sellele ei suutnud ka teiste
riikide vaatlejad anda üksmeelset vastust. Et Moskva kogu aeg, kuni 1941.
aasta juunini, järjekindlalt püüdis oma hoiaku ja tegudega süvendada seda
muljet, mida iseloomustati lööksõnaga "Vene sfinks" ja "Vene mõistatus"
ning mille taga peitus Nõukogude Liidu kohutav relvastus, mille abil
Stalin lootis hiljem pika sõja jooksul verest tühjaks jooksnud E u r o o p a t ilma
vaevata vallutada, see on alles nüüd lõplikult päevavalgele tulnud.
Üldiselt aga oli Moskva valitsuse huvides tekitada ennemini muljet, nagu
poleks N õ u k o g u d e Liit sõjaks veel ette valmistatud või nagu oleks tema
ettevalmistused puudulikud.
Tuletatagu vaid meelde Tšehhoslovakkia esimest ja teist kriisi (1938.
ja 1939. a)! Enne konflikte julgustas Nõukogude valitsus Prahat vastu-
panule, lubades terve oma jõuga Tšehhoslovakkiale tarviduse korral appi
tulla, nagu ta seda oma liitlaskohustuste tõttu pidi tegema. Siis aga, kui
temalt oodati lubatud abi, Moskva vaikis kogu maailma üllatuseks, n a g u
poleks teda üldse olemaski.
Hilisemad faktid olid samasugused: Poola julgustamine järeleandma-
tusele Saksamaa mõõdukate ja õigustatud nõudmiste suhtes Danzigi ja
koridori küsimuste lahendamiseks, Baltimaadele baasidesse tulnud v ä g e d e
halb varustus ja kaugeltki mitte esmajärguline relvastus, ja lõpuks S o o m e
talvine sõda 1 9 3 9 — 1 9 4 0 , mille järel jällegi jäi mulje, et P u n a a r m e e seisu-
kord on nii halb, et ta ei või olla tõsiselt ohtlik ühelegi suurriigile. Sest
hoolimata Soome kaitse sangarlikkusest, mille sarnast ajalugu vaevalt on
näinud, oli kogu maailma silmade ees asjaolu, et sõda käis kahe riigi
vahel, kelledest ühel oli 180 miljonit elanikku ja kõige s u u r e m a r m e e
Euroopas, teisel aga 3,8 miljonit elanikku, kusjuures see riik polnud
kunagi kuulunud eriti militariseeritud m a a d e hulka.
Sellepärast oli Vene valmisolek rahu sõlmimiseks ajal, mil temal oli
veel olemas tohutuid reserve, jällegi mõistatuseks, mille taga paljud nägid
nõrkust. Vene rahuarmastust sel ajal ei saanud küll keegi enam tõsiselt
võtta. P r a e g u on see mõistatus järgnenud sündmuste valguses leidnud
oma seletuse: kõik Vene hiiglaslik relvastus oli m ä ä r a t u d Saksamaa ja
Euroopa ründamiseks hilisemal ajal, siis, kui Stalini arvestuse järgi mõle-
m a d sõdivad pooled, Saksamaa ühelt poolt ja Inglise-Prantsuse teiselt
poolt, oleksid nõrgenenud aastaid kestnud sõja tagajärjel. Selle tõttu oleks
võimalus 1940. a. kevadel sattuda Soome pärast vastuollu m õ n e suurriigi-
ga (mis võib-olla oleks läinud kuni sõja kuulutamiseni N õ u k o g u d e Liidule)
tähendanud Moskva seisukohast ebameeldivat ja soovimatut a r u s a a m a -
tust.

13

Kuid, nagu öeldud, ei olnud 1939. a. esimesel poolel N õ u k o g u d e
Vene kavatsused ja ettevalmistused kellelegi nii selged, kui nad meile on
tänapäev.
1939. a. kevadel ilmusid suuremais Moskva ajalehtedes Izvestija ja
Pravda kirjutised Saksamaa agressiivsete kavatsuste üle Baltimaade suhtes.
Arvestades varemaid samalaadilisi tundemärke (Ždanovi kõne) ja agres-
siivsete kavatsuste puudumist Saksamaa poolt (nende olemasolu korral
oleksime meie vist ikka neid paremini märgata võinud kui Moskva) ei
olnud teist seletust neile sihilikele kirjutistele, kui et need olid m ä ä r a t u d
omaenda agressiivsete plaanide varjamiseks ja hiljem — oma kallaletungi
õigustamiseks. Eesti valitsuse ülesandel tegi meie Moskva saadik katseid
N õ u k o g u d e valitsuselt nende artiklite asjus selgitust saavutada, kuid need
katsed ei andnud tulemusi. Moskvas hoiti kõrvale igast sellesse küsimusse
puutuvast põhjalikust kõnelusest. Niisama vähe või veelgi v ä h e m tulemusi
andsid katsed kõnelda sellel teemal Nõukogude Liidu Tallinna saadikuga,
kes nähtavasti rääkis tõtt, kui vastas, et ta midagi ei tea, kuid küsib
Moskvast juhtnööre, mis aga kunagi ei tulnud.
Selles olukorras rääkisid välisministeeriumi juhtivad isikud mitmel
korral Saksa Tallinna saadikuga Moskva poolt tulevaist ähvardustest ja
küsisid, kas ei saaks Saksa valitsus aidata Eestit m õ n e argumendi andmi-
sega, mida võiksime tarvitada enamlaste juttude ümberlükkamiseks meid
ähvardavast Saksa agressioonist. Varsti tuligi sellele vastus Saksamaa poolt
teiste riikide hulgas ka Eestile tehtud ettepaneku näol sõlmida mittekal-
laletungi leping, millele kirjutati alla suvel 1939.
Kuid Eestis sellele lepingule pandud lootused olid asjatud: Moskva
tegi, nagu poleks seda lepingut olemaski, kuna Saksa-vastane p r o p a g a n d a
demokraatlikes riikides oskas Saksamaa poolt sõlmitud mittekallaletungi
lepingutest isegi välja lugeda mingisugust ohtu riikidele, kes olid ette-
paneku vastu võtnud ja lepingu sõlminud.
Eelaimduste kõrval surmaohust, milline varitses Eestit idast läheneva
sõja korral, tekkisid suvel ja päris konkreetselt augustis 1939. a., kui sõja
vältimatus juba kõigile selge oli, lihtsamad ja igapäevasemad mured: kust
saada meile tarvisminevaid kaupu juhul, kui sõja ja blokaadi tagajärjel
meie ühendusteed läänega katkevad. Pinnasondeerimistele Moskvas
reageeriti sealt suure valmisolekuga ja mõni päev peale sõja algust sõitis
sinna välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja, et pidada
läbirääkimisi u u e kaubalepingu sõlmimise üle. Teated, mis välisminis-
teeriumi tema poolt läbirääkimiste käigu kohta pidevalt saadeti, olid väga
head. Kui oligi üksikuid raskusi, siis saadi neist võrdlemisi kergesti üle.
Paistis, et tulevikus s u u d a m e katta peaaegu kõiki oma vajadusi Nõuko-

14

gude Liidust. Lõpuks oli kaubaleping valminud kujul, mis Eesti valitsusele
oli vastuvõetav. Nõukogude Liidu valitsuse poolt saabus kutse Eesti
välisministrile sõita Moskva lepingu pühalikule allakirjutamisele, kus-
juures kutse üleandmisel toonitas Nõukogude Liidu Tallinna saadik, et
N õ u k o g u d e valitsusel oleks eriti hea meel, kui ka välisministri abikaasa
kaasa sõidaks. Ettevaatuse mõttes vastas välisminister, et ta enne kutse
vastuvõtmist palub saadikut telefoni teel väliskomissariaadilt kinnitust
saada, et Moskvas temaga muid küsimusi peale kaubalepingu ei puuduta-
ta. Moskva valitsuse vastus oli jaatav.
Kaubalepingu läbirääkimiste õnnelikku lõpetamist ja välisministri
abikaasa kutsumist Moskva võeti paljude poolt Tallinnas rahustavate
tundemärkidena, sest oldi juba septembrikuu teisel poolel, N õ u k o g u d e
väed olid alustanud oma sissemarssi Poolasse ja ühenduses sellega oli
närvlikkus Tallinnas kasvanud, mistõttu igast rahustavast tundemärgist
kinni haarati.
Sõja puhkemisel oli märgata Nõukogude Liidu vägede koondamist
Eesti piirile, samuti tulid andmed Eesti raudteelastelt, kes viibisid ameti-
sõidul Narva—Leningradi raudteel, et seal on näha suurte väeosade liiku-
mist lääne suunas.
22. septembril Moskvasse sõitvat välisministrit ja tema abikaasat oli
tulnud jaama saatma Nõukogude saadik suure roosikimbuga käes ja
kõikide oma kaastööliste saatel. Moskvasse saabuti 24. septembril, kus
külalisi olid vastu võtmas välisasjade rahvakomissari asetäitja L o z o v s -
k i , väliskaubanduse rahvakomissari asetäitja S t e p a n o v , Moskva
linnakomandant, Eesti saatkonna liikmed ning Läti ja Leedu saadikud.
Kuid juba mõni tund peale välisministri Moskva jõudmist saabus
temalt välisminiseeriumi šifreeritud telegramm, milles ta teatas, et saabub
järgmisel päeval lennukil Tallinna, ja palus hoiduda igasuguste otsuste
tegemisest enne, kui ta pole Tallinna jõudnud ja temaga pole räägitud.
Valitsusele oli telegrammi sisu osaliselt mõistatuseks, võidi ainult
aimata, et Moskvas oli midagi juhtunud, mis tähendas meile halba. Veel
enne telegrammi saabumist levitas Moskva raadio samal õhtul teadet, et
"tundmatud" allveelaevad on Eesti poolt neile kasutamisele antud salajas-
test baasidest lähtudes torpedeerinud ja lasknud põhja Eesti ranniku
lähedal N õ u k o g u d e kaubalaeva Metallisti. Tundes Moskva võtteid, pidime
juba selle raadioteate levitamise põhjal aimama, et Eesti vastu oli kavat-
susel mingi aktsioon, ja arvamine, et see aktsioon võis tähendada lihtsalt
sõjalist kallaletungi, oli põhjendatud. Juba 19. septembril teatas Moskva
raadio, et Eesti on rikkunud erapooletust, võimaldades põgeneda inter-
neeritud Poola allveelaeval Tallinna sadamast. Edasi väitis sama raadio, et

15

ka teiste Balti riikide sadamates viibivat Poola ja teiste välisriikide allvee-
laevu. Toon Balti riikide suhtes oli üsna ähvardav. Ilmselt oli Tallinnas
interneeritud Poola allveelaeva Orzeli põgenemine N õ u k o g u d e valitsusele
teretulnud ettekäändeks.
On vist üleliigne ütelda, et Orzel ei ole peale põgenemist ühtki
rünnakut Balti meres toime pannud ja et laevasõit Eesti vetes oli niisama
kindel ja ohutu nagu varemgi. Olgu ka märgitud, et "põhjalastud" Metallist
viibis paar kuud hiljem Paldiski sadamas.
25. septembril pärast lõunat saabunud välisministri ettekandest
selgus, milliseid nõudmisi oli Nõukogude Liit esitanud Eesti valitsusele.
24. septembri õhtul kell 21 võttis Nõukogude Liidu Rahvakomis-
saride nõukogu esimees ning välisasjade rahvakomissar M o 1 o t o v
Eesti välisminister S e 1 t e r i Kremlis vastu. Vastuvõtu juures viibisid
veel Eesti saadik Moskvas ja Nõukogude Liidu väliskaubanduse rah-
vakomissar M i k o j a n.
Jutuajamise esimene osa keerles Eesti ja N õ u k o g u d e Liidu vahelise
kaubavahetuse ümber, mille järel M o 1 o t o v viis jutu üle poliitilisele
teemale järgmiselt: Kaubanduslikud vahekorrad N õ u k o g u d e Liidu ja Eesti
vahel näivad olevat korras, kuid poliitilised suhted N õ u k o g u d e Liidu ja
Eesti vahel pole korras, vaid on halvad. Ta tõi ette Poola allveelaeva Orzeli
põgenemisloo ja väitis, et see sündmus näitab, et Eesti valitsus ei hooli
kuigi palju N. Liidu julgeolekust. Eesti valitsus kas ei tahtvat või ei s u u d a
oma maal korda hoida ning ohustab sellega Nõukogude Liidu julgeolekut.
Eesti valitsuse poolt saadiku kaudu antud kirjalik selgitus selles asjas ei
ole küllaldane.
N õ u k o g u d e Liit, kes evib Balti merel hiiglasuuri huvisid, ei ole
millegagi kaitstud selliste üllatuste vastu ka tulevikus. Soome lahe suue on
teiste riikide käes ja Nõukogude Liit peab leppima sellega, mis teised
riigid selle lahe s u u d m e juures teevad. See ei saa enam nii kesta. N õ u k o -
gude Liidule on tarvis anda tõhusamaid tagatisi tema julgeoleku kindlus-
tamiseks.
N õ u k o g u d e Liidu valitsus on otsustanud nõuda Eesti valitsuselt neid
tagatisi ja teeb selleks ettepaneku sõlmida vastastikune abistamise leping,
millega kindlustatakse Nõukogude Liidule õigus omada Eesti ter-
ritooriumil laevastiku ja lennuväe toetuspunkte ehk baase.
Eesti välisminister vaidles vastu ühenduses allveelaeva Orzel põgene-
misega tõstetud süüdistustele ja tõendas, et Eesti valitsust ja Eesti ameti-
võime ei saa kuidagi kahtlustada ei kaasaaitamises ega hooletuses. Allvee-
laeva põgenemine oli ainult õnnetu juhus. Kuid sellest juhusest ei saa
mingil viisil järeldada, et Eesti ei saa ise kaitsta oma erapooletust.

16

Edasi teatas välisminister, et mis puutub vastastikuse abistamise
pakti ja baaside küsimusse, siis puudub tal volitus selle üle kõnelda. Ta
lisas aga, et see ettepanek käib risti vastu Eesti senisele poliitikale ja et
Eesti seepärast ei taha loobuda oma senisest poliitilisest joonest ega
sõlmida sõjalist liitu suurriigiga.
Seejärel tõi M o 1 o t o v ette, et Eestil on liiduleping Lätiga ja
samasugune võiks olla vahekord ka Nõukogude Liiduga. Seepeale rõhutas
Eesti välisminister, et Läti on väikeriik ja Eesti—Läti liiduleping ei käi
vastu kummagi maa neutraliteedile, kuna sellesse suhtutakse kui ühisesse
tervikusse.
Järgnenud vaidluste vältel väitis Molotov, et Eesti ei tarvitse midagi
karta. Abistamispakt Nõukogude Liiduga ei tooks Eestile mingeid ohte.
N õ u k o g u d e Liit ei hakka Eestile kommunismi peale sundima ega taha
riivata Eesti suveräänsust ja majanduslikku korda. Eestile jääks tema
iseseisvus.
Eesti välisministri väitele, et Nõukogude Liidul pole mingit alust ega
õigust esitada Eestile nii radikaalseid nõudmisi, vastas M o l o t o v , et
N õ u k o g u d e valitsus peab allveelaeva lugu sümptoomina väga tähtsaks.
See näitab ühtlasi, et Nõukogude Liidul puuduvad kindlustused, mida ta
tungivalt vajab. Selles mõttes on praegune olukord ebaloomulik. Nõuko-
gude Liit peaks leppima Soome lahe sopiga, millesse ta 20 aasta eest
istuma pandi. Jäädavalt ei või see nii kesta. Nüüd on Nõukogude Liit
suurriik, kelle huvid vajavad arvestamist. Nõukogude Liit vajab väljapääsu
Balti merele.
Kui Eesti ei soovi sõlmida Nõukogude Liiduga vastastikust abis-
tamispakti, siis tuleb N. Liidul tarvitada oma julgeoleku kindlustamiseks
teisi teid. "Ärge sundige meid," sõnas ta, "tarvitama jõudu Eesti suhtes."
Eesti välisministri kõrval läbirääkimistest osa võtva Eesti Moskva-
saadiku väitele, et kuna Nõukugude Liidu ja Saksamaa vahekorrad on
rajatud nonagressiooni lepingule, siis puudub ju Balti merel hädaoht, kelle
vastu Nõukogude Liit peaks end kindlustama abistamispakti ja baaside
kaudu, vastas Molotov, et Nõukogude Liidu leping Saksamaaga on
tähtajaline ja kumbki pool ei pane relvi maha. Balti merde võivad tulevi-
kus tulla teiste suurriikide jõud ja ähvardada Nõukogude Liitu. Samuti
näitavad sündmused (järjekordne vihje Orzeli põgenemisele), et Nõuko-
gude Liidu laevanduse julgeolek Balti meres ei ole küllaldane, mispärast
on loomulik, et Nõukogude Liit võtab selle julgeoleku kindlustamise enda
kätte.
Selle järel teatas Eesti välisminister, et ta tahab küsimuse tähtsust
arvestades oma valitsusele ette kanda selle jutuajamise sisu, kuigi ta oli

17

küllaldase selgusega esile toonud Eesti seisukohad. M o 1 o t o v vastas
sellele, et asjaga ei saa viivitada, ja lubas anda Eesti välisministrile otse-
ühenduse Tallinnaga, et läbirääkimised võiksid kohe jätkuda. Eesti välis-
ministri väite peale, et parlamentaarse ministrina peab ta informeerima
peale oma presidendi ja valitsuse ka parlamenti, mis aga ei saa sündida nii
kiiresti, rõhutas M o 1 o t o v veel kord, et asi on kiire ja olukord vajab
viivitamatut lahendust. Nõukogude Liit ei saa kaua oodata. M o 1 o t o v
soovitas vastu tulla Nõukogude Liidu soovidele, et vältida halvemat. Veel
kord toonitas M o 1 o t o v, et Eesti ärgu sundigu N õ u k o g u d e Liitu
tarvitama jõudu oma eesmärkide saavutamiseks. Nõukogude Liidu ette-
paneku kaalumisel ä r g u Eesti pangu lootusi Inglismaale või Saksamaale.
Eesti võib olla kindel, et Nõukogude Liit kindlustab ühel või teisel viisil
oma julgeoleku. Kui Eesti ei nõustuks Nõukogude Liidu ettepanekuga,
teostaks N. Liit oma julgeoleku kindlustamise teisel viisil oma tahtmise
järgi ilma Eesti nõusolekuta.
Sellega lõppes kõnelus. Kuid vaevalt olid Eesti esindajad jõudnud
Kremlist tagasi saatkonda, kui juba umbes 30 minuti pärast helistati
Kremlist ja teatati, et Rahvakomissaride Nõukogu esimees ja välisasjade
rahvakomissar M o 1 o t o v palub Eesti välisministrit tulla Kremli tagasi
samal õhtul kell 24.
Sellest teisest Kremlis toimunud kõnelusest võtsid nagu eelminegi
kord osa Eesti poolt välisminister koos Eesti saadikuga, kuna N õ u k o g u d e
Liidu poolt olid kohal M o 1 o t o v ja M i k o j a n.
Sel koosolekul esitas Molotov Eesti välisministrile esialgu kirjaliku
kava N õ u k o g u d e Liidu ja Eesti vahelise mitte-kallaletungi lepingu sõlmi-
miseks ühes lisaprotokolliga. Ühtlasi tähendas M o l o t o v seejuures, e t
kava redaktsioon on esialgne ning seda võib läbirääkimistel p a r a n d a d a , ja
et N õ u k o g u d e Liit taotleb ainult strateegilisi eeamärke, kuna Eesti riigi
suveräänsus, tema riiklik kord ja samuti majanduslik süsteen p e a v a d
jääma puutumata.
M o 1 o t o v i poolt esitatud lepingu kava ühes lisaprotokolli kavaga
on järgmine:

NSVL ja Eesti vaheline vastastikuse abistamise pakt.

I
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma teineteisele igasugust
abi, sealhulgas ka sõjalist, julgeoleku ähvarduse tekkimise või otsese kallale-
tungi korral ükskõik millise kolmanda Euroopa riigi poolt ühele lepingu-
osalisele.

18

II
NSVL kohustab andma Eesti sõjaväele abi soodsail tingimustel
relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega ning samuti andma abi Eesti
Vabariigile nii majanduslikul alal kui ka välispoliitika ja diplomaatia alal.

III
Eesti Vabariik kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti
sadamates oma baase merelaevastiku seisupaigaks ja mõningaid lennuvälju
saartel lennuväe jaoks.

IV
Mõlemad pooled kohustuvad mitte osa võtma ükskõik millistest
kokkulepetest ja koalitsioonidest, mis on suunatud ühe lepinguosalise vastu.

V
Käesoleva pakti kehtivuse kestuseks on 10 aastat, kusjuures juhul, kui
üks lepinguosalistest ei pea vajalikuks ülesütlemist, selle kestus pikeneb
järgnevaks viieks aastaks.

Protokoll
On määratud kindlaks, et käesolev kokkulepe ei puuduta mingil
määral lepinguosaliste majanduslikku süsteemi või riiklikku korda.

Eesti välisminister teatas, et kuigi ta vaidleb põhimõtteliselt selle
ettepaneku vastu ja ei ole volitatud selle üle läbirääkimisi pidama, esitab
ta siiski m õ n e d küsimused selleks, et lähemalt selgitada ettepaneku sisu.
Järgnenud küsimuste esitamisel selgus, et üksikuis artiklites toodud
seisukohti ja väljendeid on võimalik täpsustada ja konkretiseerida, ning
samuti on võimalik välja jätta eeskirju, mille ulatus ja sisu on ebaselged
ning mis võiksid tekitada arusaamatusi ja vaidlusi.
Eesti välisministri küsimusele, missugustes Eesti sadamates tahetakse
asutada N õ u k o g u d e laevastiku baase, vastas Molotov, et laevastiku baasid
võiksid tulla saartele, Tallinna, Pärnu ja võib-olla ka mujale. Eesti välis-
minister vaidles vastu Tallinna ja Pärnu kasutamise mõttele laevastiku
baasidena ja tõstis esile Saaremaa ja Hiiumaa sadamakohti. Selle järele
deklareeris M o l o t o v , et Saaremaa ja Hiiumaa huvitavad N õ u k o g u d e
Liitu peamiselt lennuväe baasidena. Ka mandril peab tingimata olema
vähemalt üks sadamabaas. Sellele lisas M i k o j a n, et maa-alad lennuväe
baaside alla võiks eraldada rendi või kontsessiooni alusel. Maa ise jääks
Eesti territooriumi osaks.
Mandri s a d a m a n a mainiti Eesti esindajate poolt Paldiskit. Selle järele
möönis Molotov, et võib-olla Paldiski osutub sobivaks. Tallinn pole tin-
gimata vajalik.

19

Lisaprotokolli juurde asudes seletas M o 1 o t o v omal algatusel, et
sellega tahab Nõukogude Liit kinnitada, et N õ u k o g u d e Liidu valitsusel
pole tahtmist Eestile kommunismi ega nõukogude korda peale sundida
ega üldse vähemalgi määral riivata Eesti suveräänsust ja iseseisvust. Kogu
ühiskondlik ja riiklik kord oma valitsuse, parlamendi ja välisesindustega
jääb muutmatult kehtima Eesti riigi sisemise asjana.
Selle järel teatas Eesti välisminister, et ta on võtnud need N õ u k o -
gude Liidu valitsuse ettepanekud ja seletused teatavaks ja informeerib
neist Eesti Vabariigi presidenti, valitsust ja parlamenti.
Molotov seletas seepeale, et Eesti välisminister soovitab viivitada.
Asi aga on ülimalt kiire ja edasilükkamatu iseloomuga. Kõige p a r e m oleks,
kui saaks kohe jätkata.
Lõpuks ometi nõustus ta sellega, et Eesti välisminister lendab
Tallinna läbirääkimisteks vastavate Eesti organitega.
Olukord, milles Eesti sel silmapilgul leidis end olevat, oli järgmine.
Piirile olid enamlased koondanud tugevaid, eriti motoriseeritud jõude.
Eesti kaitse piiril koosnes Petseris 600 mehest ja Narva piiril 2 0 0 0 mehest.
Valmisehitatud kaitseliini ei olnud. Tanki- ja õhutõrjerelvad puudusid
niihästi kui täielikult. Mobilisatsiooni läbiviimiseks ei olnud enam aega
ega võimalust, sest Nõukogude pommituslennukid sooritasid juba lende
kogu Eesti territooriumi kohal.
26. septembril ilmusid Nõukogude Vene üksikud lennukid Eesti
territooriumi kohale. Sõjavägede staabist anti korraldus N õ u k o g u d e
lennukeid mitte tulistada. 26. sept. kella 14 paiku tiirles üks N. Liidu
kahemootoriline sõjalennuk häbematu madalalt Tallinna kohal, just n a g u
kutsudes välja tulistamist. Kuid tuld temale ei avatud. 27. sept. ilmusid
jälle mõned N. Liidu lennukid Eesti territooriumile, nii lendas neist üks
üle Mustvee ja Jõgeva ning sealt piki raudteed Tartusse. Tehes kella
14.00 — 5.00 vahel mõned ringlennud Tartu kohal, kadus lennuk, itta.
Nähtavasti jälgisid lennukid, kas meie pool ei teostata mobilisatsiooni või
vägede koondamist. Muidugi midagi ei olnud. Sel ajal saabusid Vene
piirilt väga ä r e v a d teated, et piiri otseses läheduses on näha N. Vene
suurearvulisi vägesid koos paljude tankidega.
Mis puutub välisabi võimalustesse, siis Molotov ei eksinud: seda
kuskilt näha polnud ja meie leidsime igal pool, kuhu pöördusime, kas
kinnisi uksi või kurte kõrvu. Nõupidamisel, mis peeti Tallinnas, jõuti
otsusele, et vastupanu korral, mis võis kesta vaid lühikest aega, oli eesti
rahva hävimine kindel. Otsus, mis tehti — jätkates läbirääkimisi Moskvaga
katsuda saavutada tingimusi, mis nii vähe kui võimalik piiraksid meie
iseseisvust — nii raske kui selle tegemine oligi, võeti vastu ilma ühegi

20

Lisaprotokolli juurde asudes seletas M o l o t o v omal algatusel, e t
sellega tahab N õ u k o g u d e Liit kinnitada, et N õ u k o g u d e Liidu valitsusel
pole tahtmist Eestile kommunismi ega nõukogude korda peale sundida
ega üldse vähemalgi määral riivata Eesti suveräänsust ja iseseisvust. Kogu
ühiskondlik ja riiklik kord oma valitsuse, parlamendi ja välisesindustega
jääb muutmatult kehtima Eesti riigi sisemise asjana.
Selle järel teatas Eesti välisminister, et ta on võtnud need Nõuko-
gude Liidu valitsuse ettepanekud ja seletused teatavaks ja informeerib
neist Eesti Vabariigi presidenti, valitsust ja parlamenti.
Molotov seletas seepeale, et Eesti välisminister soovitab viivitada.
Asi aga on ülimalt kiire ja edasilükkamatu iseloomuga. Kõige p a r e m oleks,
kui saaks kohe jätkata.
Lõpuks ometi nõustus ta sellega, et Eesti välisminister lendab
Tallinna läbirääkimisteks vastavate Eesti organitega.
Olukord, milles Eesti sel silmapilgul leidis end olevat, oli järgmine.
Piirile olid enamlased koondanud tugevaid, eriti motoriseeritud jõude.
Eesti kaitse piiril koosnes Petseris 600 mehest ja Narva piiril 2 0 0 0 mehest.
Valmisehitatud kaitseliini ei olnud. Tanki- ja õhutõrjerelvad puudusid
niihästi kui täielikult. Mobilisatsiooni läbiviimiseks ei olnud enam aega
ega võimalust, sest Nõukogude pommituslennukid sooritasid juba lende
kogu Eesti territooriumi kohal.
26. septembril ilmusid Nõukogude Vene üksikud lennukid Eesti
territooriumi kohale. Sõjavägede staabist anti korraldus N õ u k o g u d e
lennukeid mitte tulistada. 26. sept. kella 14 paiku tiirles üks N. Liidu
kahemootoriline sõjalennuk häbematu madalalt Tallinna kohal, just nagu
kutsudes välja tulistamist. Kuid tuld temale ei avatud. 27. sept. ilmusid
jälle mõned N. Liidu lennukid Eesti territooriumile, nii lendas neist üks
üle Mustvee ja Jõgeva ning sealt piki raudteed Tartusse. Tehes kella
14.00 — 5.00 vahel mõned ringlennud Tartu kohal, kadus lennuk, itta.
Nähtavasti jälgisid lennukid, kas meie pool ei teostata mobilisatsiooni või
vägede koondamist. Muidugi midagi ei olnud. Sel ajal saabusid Vene
piirilt väga ärevad teated, et piiri otseses läheduses on näha N. Vene
suurearvulisi vägesid koos paljude tankidega.
Mis puutub välisabi võimalustesse, siis Molotov ei eksinud: seda
kuskilt näha polnud ja meie leidsime igal pool, kuhu pöördusime, kas
kinnisi uksi või kurte kõrvu. Nõupidamisel, mis peeti Tallinnas, jõuti
otsusele, et vastupanu korral, mis võis kesta vaid lühikest aega, oli eesti
rahva hävimine kindel. Otsus, mis tehti — jätkates läbirääkimisi Moskvaga
katsuda saavutada tingimusi, mis nii vähe kui võimalik piiraksid meie
iseseisvust — nii raske kui selle tegemine oligi, võeti vastu ilma ühegi

20

vastuseismiseta valitsuse ja Riigikogu valis- ja riigikaitsekomisjoni poolt.
Olukord oli selline, et meil polnud valikut.
Lepingu sõlmimiseks otsustati siis Nõukogude Liitu saata delegat-
sioon välisministri juhtimisel. 27. septembril delegatsioon lahkus Tallinnast
ning Riia kaudu lennuteel saabus samal päeval Moskvasse.
Saabumise päeval kutsuti välisminister Kremlisse, kus tema ja Eesti
delegatsiooni võttis vastu M o 1 o t o v oma kabinetis. Algul viibis läbirää-
kimiste juures ainult veel M i k o j a n.
Läbirääkimiste algul teatati Eesti delegatsiooni poolt, et Eesti valitsus
on valmis jätkama läbirääkimisi Nõukogude Liidu valitsuse poolt Eesti
välisministrile esitatud kava alusel. Ühtlasi märgiti, et läbirääkimiste
käigule pole kasuks Eesti territoriaalsete õiguste rikkumine N õ u k o g u d e
sõjalaevade ja lennukite poolt läbirääkimiste pidamise ajal.
Selle peale luges M o l o t o v ette Tass'i telegrammi N õ u k o g u d e
auriku Metallisti torpedeerimisest ja uputamisest tundmatu allveelaeva
poolt Narva lahe piirkonnas ja deklareeris, et m u u t u n u d asjaoludel
N õ u k o g u d e valitsus ei saa enam piirduda m ö ö d u n u d korral esitatud
ettepanekutega, vaid nõuab lisaks endale õigust pidada käesoleva Euroopa
sõja kestel Eesti territooriumil kuni 35 000 meest sõjaväge, selleks et
takistada Eesti ja Nõukogude Liidu kiskumist sõtta ja samuti kaitsta Eesti
sisemist korda.
See nõudmine tuli Eesti delegatsioonile kui välk selgest taevast. Eesti
poolt seletati, et senini valitses Eestis täielik kord ja on kindel, et see
valitseb seal veel praegugi. Rünnakust Nõukogude laevale ei ole midagi
teada, kuid Eesti Vabariik asub seda asja selgitama, kui juhtum on toimu-
nud Eesti territoriaalvetes; kui see aga on toimunud väljaspool territoriaal-
vesi, siis on selgitamine muidugi raskem. Kuna on sõja aeg ja olud see-
pärast erakorralised, siis on võimailik, et on tegemist provokatsiooniga,
mida Eesti pole põhjustanud.
Kuna Eesti delegatsiooni seletustest ilmnes, et raske on jõuda ühiste-
l e seisukohtadele, tegi M o l o t o v ettepaneku kutsuda läbirääkimistest
osa võtma ka S t a 1 i n. Viimane ilmuski õige pea ning võttis läbirääki-
mistest osa. Edasi seletas Molotov, et Nõukogude Liidul p u u d u b merel
julgeolek ja et selle garanteerimiseks tuleb Eestisse paigutada N õ u k o g u d e
vägesid. Stalin tähendas, et Nõukogude Liiduga sõlmitav pakt võib Eestis
rahvusvaheliste jõudude õhutusel esile kutsuda diversiooniakte ja tülisid.
Nende vältimiseks on vajalik tugeva Nõukogude sõja väeüksuse paiguta-
mine Eestisse.
Eesti delegatsiooni poolt vaieldi vastu 35 000 mehe paigutamisele
Eestisse. Leiti, et see on tarbetu, ent kui Nõukogude Liit seda siiski nõuab,

21

siis on see arv ometi liiga suur. Selle peale vähendas Stalin seda a r v u
25 0 0 0 meheni.
Selle järel tehti läbirääkimistes vaheaeg.
Järgmisest koosolekut võtsid osa samad isikud, kes olid eelmisel
koosolekul. Eesti välisminister kandis~ette lepingu teksti kava. Kohe algul
tekkisid vaidlused, kuna S t a l i n ei tahtnud nõustuda baasidega ainult
Saare- ja Hiiumaal, väites, et Nõukogude Liidule on ka Tallinna vaja.
Tallinna baasiks andmise vastu vaieldi energiliselt. Vastuväiteks
esitati, et Tallinn on Vene ajal küll laevastiku baasiks ehitatud, seda aga
suurelt osalt paberil. Mis ka valmis ehitati, on aja jookul hävinud või siis
m a h a lõhutud kui seade, mille järele puudus tarvidus. Teiseks on Tallinn
kaubalinn ja seal käib palju välismaa laevu. Ei ole soovitav, kui välismaa-
lased pääsevad baaside lähedusse. Kolmandaks on Tallinn pealinn ja
seepärast ei sobi sõjavägede paigutamiseks. Vaevalt jääksid ka a r u s a a m a -
tused linnas asuvate Vene sõjaväelastega tulemata. Kõigepealt on. aga
Tallinna reid moodsate sõjalaevade jaoks liiga väike, et need ei saa sõidu-
hoogu sissegi, kui nad juba peavad sõitma kitsastesse ja madalatesse
sõidurennidesse. Kuid Eestil on üks teine looduslikult palju sobivam
sadamakoht, nimelt P a l d i s k i , kuhu Vene keisrid Peeter I ja Katariina
II on hakanud s a d a m a t looma. Paldiski laht on sügav ning sealt pääseb
otse vabale merele.
Lõpuks Stalin nõustuski sellega, kuid tingimusel, et seni, kuni
Paldiskit valmis seatakse, on Nõukogude laevadel õigus kasutada Tallinna
s a d a m a t toiduainete pealevõtmiseks ja ajutise seisukohana.
Vaidlusi tekitas uuesti baasidesse paigutatava garnisonide a r v u
küsimus. Stalin jäi kindlaks oma seisukoha juurde, et 25 0 0 0 meest on
minimaalnõue, väites seejuures, et sõjaväelased nõuavad talt s u u r e m a t
arvu.
Sellega koosolek lõppeski.
Samal päeval kell 21 algas Kremlis uus koosolek, mille osavõtjad olid
endised, välja arvatud S t a l i n , kes algul puudus.
Kohe koosoleku algul tekkis vaidlus selle üle, missuguse agressiooni
korral abistamisleping jõustuks. Venelased nõudsid, et see jõustuks
igasuguse agressiooni korral. Eesti seisukoht oli aga, et see jõustuks ainult
siis, kui kallale tungib suurriik. Kokkuleppele selles asjas ei jõutudki, nii
et asja lahendas Stalin, kes vaidluse ajal äkki koosolekuruumi ilmus,
öeldes, et jäägu pealegi ainult suurriigi kallaletungi korral. Vaidlused
tekkisid taas Tallinna baasiks andmise küsimuse ümber. Vaidluse lõpetas
S t a l i n , nõustudes baasiga Paldiskis, kuid tingimusel, et N. Liidule jääb
õigus ajutiselt kasutada Tallinna provianteerimiseks ja laevastiku seisupai-

22

gana. Eesti delegatsiooni nõudel otsustati seda mainida mitte lepingu
tekstis, vaid salajases lisaprotokollis. Viimase arutamise juures tekkis u u s
vaidlus sissetoodavate vägede suuruse üle. Eesti delegatsiooni poolt
väideti, et maksimaalne arv, millega Eesti võib nõustuda, on 10 0 0 0 meest.
Kuid Stalin ja Molotov ei taganenud oma nõudmistest, et garnisonivägede
suurus peab olema 25 000 meest. Seejuures rõhutasid nad jälle, et Nõuko-
g u d e Liit on otsustanud ühel või teisel teel oma julgeolekut kindlustada.
Eesti delegatsioon pidi selle nõudmisega nõustuma. Sellega oligi leping
valmis. Sellesama koosoleku lõpul kirjutati lepingu ja lisaprotokolli tekst
sealsamas Kremlis Vene ametnike poolt 3 / 4 kuni 1 tunni jooksul puhtalt
ümber ning m õ n e d minutid enne kella 12-t 28. septembri ööl kirjutati
sellele Eesti välisministri ja Molotovi poolt alla. Selle juures olid S t a l i n ,
M i k o j a n ning kõik Eesti delegatsiooni liikmed. Selle järele kutsusid
S t a l i n j a M o l o t o v kõik juuresolijad kõrvallaua juurde einet
võtma. Sellel einel oli venelaste käitumine saatanlikult alatu, sest, püüti
veenda kõige sõbralikumais kavatsustes ja sõnapidamises bolševike poolt,
ehkki Kremli hirmuvalitseja ja tema käsualused juba sel ajal teadsid, kui
julma saatuse nad valmistasid Eestile ja tema rahvale. Hoolimata Nõuko-
gude võimumeeste silmakirjalikkusest oli ilmne, et venelased tahtsid iga
hinna eest peale sundida meile võimalikult koormava sisuga lepingut, et
seda tulevikus meie kahjuks ära kasutada. N a d tahtsid läbi suruda täielik-
ku okupatsiooni ja seda kujul, nagu oleks see sündinud meie nõusolekul.
See oli neile tarvilik eeskätt välismaailma pärast. Hiljem, kui Tallinnas
algasid sõjalised läbirääkimised, kus tulid lahendamisele ka tehnilised
küsimused, püüdsid venelased uuesti jõhkralt okupatsiooni läbi suruda.
Samuti esinesid nad uuesti nõudmistega garnisonide paigutamiseks ning
lennuväljade ehitamiseks mitmele poole sisemaal. Ei ole kahtlust, et
venelastel oli algusest peale Eesti okupeerimise kava, küsimus seisis ainult
tähtpäevas, talitusviisis ja meetodis, kuidas see läbi viia.
Allakirjutatud lepingu ametlikuks nimetuseks oli "Vastastikuse
abistamise pakt Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel." Pakt oma olulises osas
oli järgmise sõnastusega.

Artikkel I
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad and ma üksteisele igasugust abi,
kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse
tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt lepinguosaliste
poolte merepiiridele Balti meres või nende maapiiridele Läti Vabariigi
territooriumi kaudu, samuti ka artikkel III-s tähendatud baasidele.

23

Artikkel II
NSV Liit k o h u s t u b a n d m a Eesti sõjaväele abi r e l v a s t u s e g a ja m u u d e
sõjaliste materjalidega s o o d u s t a t u d tingimustel.

Artikkel III
Eesti Vabariik kindlustab N õ u k o g u d e Liidule õ i g u s e o m a d a Eesti
saartel S a a r e m a a l ja H i i u m a a l ning Paldiski linnas b a a s e m e r e - s õ j a l a e v a s t i -
kule ja mõned aerodroomid lennuväele rendi õigustel sobiva h i n n a g a .
Baaside ja a e r o d r o o m i d e täpsed a s u k o h a d ja piirid m ä ä r a t a k s e kindlaks ning
e r a l d a t a k s e vastastikusel kokkuleppel.
M e r e v ä e b a a s i d e ja a e r o d r o o m i d e kaitseks on NSV Liidul õ i g u s
p i d a d a omal kulul b a a s i d e ja a e r o d r o o m i d e jaoks e r a l d a t u d p i i r k o n d a d e s
valjult piiratud a r v u N õ u k o g u d e m a a v ä e ja õ h u v ä e r e l v a s t a t u d jõude,
milliste m a k s i m a a l n e a r v m ä ä r a t a k s e kindlaks e r i k o k k u l e p p e g a .

Artikkel IV
M õ l e m a d lepinguosalised k o h u s t u v a d m i t t e s õ l m i m a liite e g a o s a
v õ t m a koalitsioonidest, m i s on sihitud ü h e lepinguosalise v a s t u .

Artikkel V
K ä e s o l e v a Pakti elluviimine ei tohi mingil m ä ä r a l riivata lepingu-
osaliste s u v e r ä ä n õ i g u s i , eriti n e n d e m a j a n d u s ü s t e e m i ja riiklist k o r d a .
Baaside ja a e r o d r o o m i d e jaoks e r a l d a t u d piirkonnad (art. III) j ä ä v a d
Eesti Vabariigi territooriumiks.

Artikkel VI
K ä e s o l e v Pakt jõustub ratifitseerimiskirjade v a h e t a m i s e g a . Nende
ratifitseerimiskirjade v a h e t u s leiab aset Tallinnas k u u e p ä e v a jooksul, a r v a t e s
k õ n e s o l e v a Pakti allakirjutamise päevast.
K ä e s o l e v a Pakti kehtivuse tähtaeg on k ü m m e aastat, misjuures, kui
üks lepinguosalistest ei tunnusta vajalikuks üles öelda seda Pakti üks a a s t a
e n n e tähtaja m ö ö d u m i s t , viimase kehtivus a u t o m a a t s e l t jätkub j ä r g n e v a k s
viieks a a s t a k s .

Artikkel VII
Käesolev Pakt on koostatud kahes algkirjas, eesti ja v e n e keeles,
M o s k v a linnas, 28. septembril 1 9 3 9 . a.

Peale selle oli sõlmitud veel salajane kokkulepe, mis sisaldas mit-
mesuguseid eriti sõjalise iseloomuga üksikasju ning m ä ä r a s , et Eestis
asuvate N õ u k o g u d e garnisonide suurus ei tohtinud ületada 25 0 0 0 meest.
Pakti viies artikkel sisaldas Nõukogude Valitsuse pühaliku tõotuse
austada Eesti iseseisvust ja tema põhiseadust ning hoiduda segamast Eesti
siseasjadesse. Ka välismaailma ees püüdis Moskva jätta mulje, et ta on

24

lepingu sõlmimisega täielikult rahul ning tal ei ole edaspidi enam min-
gisuguseid nõudmisi.
7. oktoobril 1939. a. lzvestija kirjutas: "Nõukogude Liit on arvamisel,
et väiksed rahvad peavad elama ja eksisteerima. N. Liit pöörab tähelepanu
ja austab ka rahvaid, kelle riiklik elu on võtnud teised vormid."
Nõukogude Liidu ülemnõukogu 5. istungjärgul 31. oktoobril 1939. a.
Molotov ütles: "Jutt Balti riikide sovjetiseerimisest on N. Liidu vastaste
provokatsioonide saadus ja pidi tulema kasuks N. Liidu vastastele. Balti
riikide suveräänsuse puutumatus ja nende siseasjadesse mittevahelesega-
mise printsiip on täiesti selgesti kindlaks määratud abistamispaktides."
Samu mõtteid väljendas ka Nõukogude Liidu saadik Eestis N i k i t i n
oktoobrirevolutsiooni 22. aastapäeva puhul Tallinnas peetud kõnes.
Nii püüdsid Moskva võimumehed veenda Eesti kui ka kogu maail-
ma avalikkust, et Nõukogude Liit kavatseb pakti ausalt täita ja et edaspidi
tal ei ole uusi nõudmisi.
Kui välisajakirjanduses ilmus teateid Nõukogude Liidu uutest
agressiivsetest kavatsustest Balti riikide suhtes, siis Tass teatas sellega
seoses 1940. a. veebruaris, et Eestilt ja tema naabritelt ei nõuta uusi
mereväebaase, samuti mitte seniste sõjaväeliste baaside arvulist suuren-
damist ega teisi loovutusi. Ühtlasi kinnitati: "Tass on volitatud teatama, et
kõik niisugused informatsioonid on täiesti aluseta ja puhtakujulised
väljamõeldused."
Arvatavasti sel ajal tunti liiga vähe Stalinit ja tema poliitika pet-
temanöövreid. Lepingust pidasid enamlased kinni 9 kuud — kuni 16.
juunini 1940. a.

STALIN NÄITAB OMA ÕIGET NÄGU

atamata Eesti valitsuse kõige paremaile püüetele, Nõukogude Liidu
surve Eestile hakkas järjest kasvama, eriti mai lõpust 1940. a. alates. Surve
leidis täiuslikuma väljenduse Nõukogude Liidu nõudmises anda Eesti
tuletornid Nõukogude kontrolli alla, mis oli ilmselt abistamispakti vastane
ja ühtlasi sõjalise ettevalmistuse akt. Samal ajal oli märgata N õ u k o g u d e
vägede liikumisi Eestis olevais baasides ning avaldusi Eesti ametiühingute
tegelastelt, kes olid ilmselt Nõukogude poolt häälestatud.
Rööbiti sellega üldine rahvusvaheline olustik muutus kasvavalt
põnevamaks seoses Saksa vägede sõjalise eduga Lääne-Euroopas. Lee-
d u — N õ u k o g u d e vahekorrad võtsid nädala kestel enne 15. juunit kasvavalt
kartustäratavama ilme.

25

Reede hilisõhtul 14. juunil 1940. a. viibis Eesti õhkkonnas, mis oli täis
muret lähema tuleviku pärast.
Laupäeval, 15. juunil, võtsid kartused reaalse kuju. Päeva jooksul
saabusid teated Eesti kaubalaevade kinnipidamistest merel N õ u k o g u d e
laevade poolt ja sellest nähtus, et Eesti ühendus välismaaga m e r e kaudu
oli katkestatud. Teated Nõukogude sõjavägede sissemarsist Leeduse
tähistasid seda, et Eesti ühendus välismaailmaga mandri kaudu oli pu-
runemas. Samal päeval Tallinnast Helsingisse sõitva lennuki allatulistami-
ne N õ u k o g u d e sõjajõudude poolt tõendas, et Eesti liiklus muu maailmaga
ka õhu kaudu oli katkenud. Samaaegne Nõukogude sõjalaevade kadumine
Tallinna merebaasist ja väeosade korraldamine maabaasides täiendas pilti.
L a u p ä e v a hilisõhtul oli Eesti puurilind. Ta oli N õ u k o g u d e vägedega
muust maailmast lahutatud merelt, maalt ja õhust ning temas endas
asusid ka veel Nõukogude lahinguvalmis sõjajõud.
16. juuni 1940. a. hommikul levitas Nõukogude Liidu ametlik
agentuur Tass teadet, nagu oleks Eesti, Läti ja Leedu sõlminud omavahel
sõjalise liidu Nõukogude Venemaa vastu. Samal päeval kell 14 teatas Eesti
Vabariigi valitsus ametlikult Nõukogude saadikule Tallinnas, et Eesti ei ole
sõlminud mingit lepingut eelnimetatud riikidega ega ole seda üldse
kavatsenud, vaid on ausalt kinni pidanud sõlmitud lepingust. Kell 15. 20
esitati Eestile Moskva poolt ultimaatum, milles korrati süüdistust eeltähen-
datud lepingu sõlmimises ja esitati teisi samuti täiesti põhjendamatuid
süüdistusi ning nõuti Nõukogudele mitte sõbraliku valitsuse tagasiastu-
mist, u u e valitsuse moodustamist, kes oleks tahteline kindlustama vastasti-
kuse abistamise lepingu täitmist ning takistamata ja vaba läbipääsu
N õ u k o g u d e vägedele, kes pidid asuma mitmesse kohta Eesti maa-alal.
Vastust nõuti hiljemalt sama päeva kella 24-ks Moskva aja järgi.
Moskva ilmselt püüdis kogu maailma uskuma panna, et Eesti, Läti
ja Leedu ei tahtnud täita vastastikuse abistamise paktist tulenevaid kohus-
tusi. Selle tõendina tuuakse ultimaatumis ette väited, et Eesti ja Läti pole
pärast paktide sõlmimist Nõukogude Liiduga likvideerinud nendevahelist
sõjalist liitu, vaid on püüdnud seda isegi laiendada Leedu juur-
s

detõmbamisega. Selle "tõendusena" mainib ultimaatum Balti riikide
välisministrite konverentside jätkamist ja "Balti sõjalise liidu eriorgani
Revue Baltique' avaldamise alutamist".
Nende valeväidete esitamisel, milledega taheti petta kogu maailma
ning kujutada Balti riike agressoritena, kes sepitsevad plaane Venemaa
vallutamiseks, "unustasid" Moskva punased võimukandjad, et 1939. a.
septembris abistamispakti sõlmimise läbirääkimiste ajal jõuti Moskvas
kokkuleppele ka selle kohta, et see pakt Nõukogude Liiduga loomulikult

26

ei takista kuidagi Balti riikide koostööd ega nõua ka Balti riikide välis-
ministrite traditiooniliste konverentside ärajäämist. Selletõttu jätkusidki
need välisministrite konverentsid, kusjuures vaevalt väärib rõhutamist, et
mingit sõjalist liitu neil konverentsidel ei korraldatud.
Mis aga puutub Eesti—Läti sõjalise liidu edasipüsimisse, siis tõsteti
see küsimus 1939. a. septembris Eesti delegaatide poolt üles, millele
järgnes N õ u k o g u d e võimumeeste otsene kinnitus, et liidulepingu tühista-
miseks pole mingit poliitilist ega juriidilist vajadust. Ka abistamispakti
ükski artikkel ei nõudnud seda.
Ultimaatumi koostajate saladuseks jääb aga asjaolu, kuidas võis
Baltimaade sõprusühingute toimetusel ilmunud ja kõikjal avalikult m ü ü -
davat ajakirja Revue Baltique'1 tembeldada Baltimaade sõjalise liidu eri-
organiks, mis pidi pealegi veel kõvendama sidemeid kolme Balti riigi
kindralstaapide vahel.
Ning kõige selle tipuks kinnitas veel M o 1 o t o v ise alles oma 14.
aprillil 1940. a. peetud kõnes, et vahekorrad Balti riikidega a r e n e v a d
korrapäraselt ning vastatikuse abistamise pakt leiab täielikku täitmist.
Kõigest sellest ilmneb, et ultimaatumis esiletoodud väited ja põhjen-
dused olid täielikult alusetud ning tuulest võetud ja nende ainsaks eemär-
giks oli kogu tsiviliseeritud maailma avalikkuse petmine ning eksiteele
juhtimine ja Nõukogud Liidu vallutusihade õigustamine. Lisaks kõigele
sellele oli ultimaatumi esitamine iseendast ilmses vastolus niihästi 1932. a.
sõlmitud Eesti-Vene mittekallaletungi ja tülide lahendamise lepinguga kui
ka sama abistamispakti art. V-ga, millega N. Liit kohustus hoiduma
igasugusest vahelesegamisest Eesti kehtivasse riigikorda või tema majan-
duslikku süsteemi.
Sama päeva õhtupoolel toimus vabariigi valitsuse koosolek Vabariigi
Presidendi eesistumisel. Välisel sõjalisel nõudmisel ja survel esitati vaba-
riigi valitsuse lahkumispalve. Tähtaegselt teatati Moskvasse ultimaatumi
nõudmiste täitmisest. Samal õhtul teatati raadio kaudu rahvale asetleidnud
sündmusest tagasihoidlikul kujul, et vältida võimalikke provokatsioone
edasiste sündmuste mõjutamiseks.
17. juuni varahommikul Nõukogude väed alustasid üle piiri sisse-
marssi Eestisse ning Nõukogude baasidest ning senistest seisukohtadest
algas N õ u k o g u d e tankivägede ja m u u d e üksuste liikumine Tallinna. Igal
pool Eestis elanikkond võttis Nõukogude väed vastu külma ja jäise
vaikuse ja eemalolekuga, välja arvatud üksikud vene elanikkonnaga kohad
Petserimaal. Eesti sõjaline okupatsioon Nõukogude poolt läks käiku. Öösel
Moskvast saadud nõudmise kohaselt ilmus Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja
samal päeval kl. 8 Narva, kus talle Nõukogude sõjalise ülema poolt esitati

27

valmiskirjutatud ja salajaseks tunnustatud tingimused N õ u k o g u d e v ä g e d e
Eestis liikumise ja Eesti Kaitseliidult sõjariistade äravõtmise kohta. Eesti
kindralile ei osutatud võimalusi nende tingimuste muutmiseks, Eesti
Kaitseliidu desarmeelimiseks seati alus.
18. juunil jätkusid Nõukogude väeosade liikumised Eesti okupeeri-
miseks, eriti Tallinna kogunes palju Nõukogude väeosi. Nende paigutami-
seks algasid juba eelmisel päeval ja nüüd jätkusid N õ u k o g u d e väeosade
ülemustelt nõudmised Eesti sõjavägede, kasarmute, sõjakooli ja teiste
r u u m i d e loovutamiseks Nõukogude väeosade käsutusse ja Eesti väeosade
lahkumine mujale. Toimus Eesti väeosade paigutamine kuhu saadi.
Samal ajal algas Eesti kaitseliitlaste sõjariistade äraandmine, paljud
lahkusid oma relvadest raske meelega. Elanikkond suhtus N õ u k o g u d e
vägedesse endiselt jäise vaikuse, piinliku korrektsuse ja teadliku eemalole-
kuga ning kogu olustikku tõsise murelikkusega. Kokkuleppel Vabariigi
Presidendi, Sõjavägede Ülemjuhataja ja välisministriga seletuse vastavate
osade sisu suhtes andis senine peaminister teisipäeva õhtul raadio kaudu
lühikese seletuse seisukorra selgitamiseks, vihjates lõpul kaaskodanikkon-
na targale arusaamisele karmis olustikus.
Kesknädala, 19. juuni hommikul jõudis Tallinna N õ u k o g u d e juhtiva-
maid tegelasi Z d a n o v, ümbritsetud Tallinnas seni ennenägematu
tugevast sõjaväelisest ja politseilisest ihukaitsemeeskonnast. Ilmselt Nõu-
kogude võimud ise hindasid Eestit sõjaliselt okupeeritud m a a n a , kus
ainult ränk sõjaline kaitse võib kindlustada julgeolekut. Tegelikult Eesti
väeosade laialipaiskamine oma ruumidest jätkus, Eesti Kaitseliidul relvade
äraandmine hakkas lõpule jõudma, Eesti oli sõjaliselt kaitseta. Seevatu
Tallinn oli juba tugevasti okupeeritud Nõukogude vägede poolt ja kogu
m a a okupeerimine hakkas lõpule jõudma. Katse tõendada, et Haapsalu
lähedal Eesti Kaitseliit olevat ette valmistanud Nõukogude vägedele
vastuhakku, osutus kohesel juurdlemisel armetult äralangevaks.
Elanikkonna hoiak suhtumises Nõukogude vägedesse jätkus endise-
na. N õ u k o g u d e sõjaline okupatsioon oli muutunud silmatorkavaks üle-
maaliseks vägivallaks. Kuidas niisugustel oludel luua Nõukogudele alluvat
valitsust?
Äärmiselt vähesed eestlased — Nõukogude agendid — muutusid
aktiivsemaks 17. juunist alates, Zdanovi tulekul said aga kindla ülesande.
Neljapäeval, 20. juunil hakati Tallinna tehastes pidama kõnesid ja, kus
kõnepidamine oli lootusetu, läkitati Nõukogude soomusautod või tankid
tehaste väravate ette seisma või neist mööda liikuma. Sellises sunnikorras
ja hirmutuses käsutati väike hulk Tallinna töölisi neljapäeva õhtul ühisele
koosolekule. Tungivalt soovitati seda koosolekut takistada, tarbe korral

28

jõuga. Eesti valitsusvõimud keeldusid provokatsioonile laskumast. Koos-
olek osutus kõhnaks kõnedelt ja tulemustelt. Agendid käsutati järgmisel
päeval avalikke miitinguid korraldama Tallinnas ja mujal. Öösi kimbutasid
N õ u k o g u d e võimud kauemat aega siseministrit.
Reedel, 21. juunil käsutati Tallinnas tehastest, ja, kus tulemused
lootusetud, jällegi soomusautode ja tankide kaasabil, töölisi miitingule
Vabadusväljakule. Miiting toimus, Nõukogude soomusautode ja tankide
juuresolekul osavõtjate hirmutuseks. Sellele järgnes — jällegi N õ u k o g u d e
soomusautode ja tankide saatel — rongkäik Toompea lossi ja N õ u k o g u d e
saatkonna eest m ö ö d a Kadrioru lossi ette, kus presidendi sõnavõtt agenti-
de õhutusel katkestati. Siin läksid osavõtjad laiali, välja a r v a t u d väike
jõuk, kes jätkas tegutsemist keskvanglas ja viimati Toompea lossis. Tallin-
nast saadetud agendid korraldasid rongkäike samuti mujal. N õ n d a loeti
nüüd rahvas oma tahet avaldanuks, eriti uue valitsuse loomise suhtes.
Vabariigi President oli juba 16. juuni õhtust alates p ü ü d n u d selgitada
pinda u u e valitsuse kujundamiseks. N ü ü d alles, kui miiting Kadrioru lossi
ees oli lõppenud, tegi Ž d a n o v vabariigi Presidendile teatavaks u u e
peaministri kandidaadi, kelleks oli Joh. V a r e s . Kell 17.30 esitas peami-
nistri kandidaat Vabariigi Presidendile u u e valitsuse koosseisu, millele aga
president mõnes suhtes vastu vaidles. Seejärel peaministri kandidaat
lahkus ja jäi kauemaks ajaks Nõukogude saatkonda. Samal ajal Nõuko-
g u d e agendid ja nende jõugud jätkasid tegutsemist Toompeal ja hiljem ka
mujal. Viimati (kell 22 läbi) ilmus peaministri kandidaat tagasi presidendi
juurde ja esitas sellele uue valitsuse täpselt samas koosseisus nagu varem.
N ü ü d oli president sunnitud selle vastu võtma. Sealsamas teatas uus
peaminister senisele sõjavägede ülemjuhatajale ametist lahkumise vajadu-
se. Presidendi juurest siirdus uus peaminister Nõukogude saatkonda ja
sealt tagasi tulles teatas raadio kaudu rahvale uue valitsuse ametisseas-
tumisest — mõned minutid enne k. 24, reedel, 21. juunil 1940. Kohe sellele
järgnesid kuulipildujate praksatused linnas, sest nüüd polnud enam vaja
märatsevaid jõuke toetada uue valitsuse õigustamiseks. U u s valitsus oli
teatatud ja relvade tarin alanud, kesköö oli käes ja uus valdaja majas.
Eesti okupatsioon Nõukogude Liidu vägede poolt ei olnud mingil
viisil tingitud Eesti valitsuse poolt enne 16. juunit 1940. a. Ka pärast seda
hoiduti igast aktist, mis oleks kuidagi õigustanud või provotseerinud
okupeerimise käiku. Nõnda see okupatsioon koos ultimaatumiga 16.
juunist 1940 kujunes kõige puhtamal kujul vägivalla-aktiks, mida iialgi üks
suurriik väikeriigi kallal toimetada võib, kasutades enda jõudu ja kaasaeg-
set rahvusvahelist seisundit. Sama vägivallaga sunniti Eesti töölisi miitin-
gule ja rongkäigule. Uus valitsus ei olnud enam sisult Eesti valitsus, sest

29

ta allikaks oli sellesama vägivalla keskpunkt Eestis: ta koosseisu nimestik
saabus N õ u k o g u d e Liidu saatkonnast, kinnitati seal ja kiideti lõplikult
heaks samas saatkonnas. Eesti Vabariigi Presidendi kaastöö ja Eesti
rahvale teatamine oli vaid vormi täitmine.

ENSV
LOOMISE KOMÖÖDIA
i

^J^vS. Venemaa kogu oma ajaloo kestel on olnud maailma kõige agres-
siivsemaid riike, siis on kommunistlik Venemaa agressiivne juba o m a
põhiolemuselt. Kommunistliku teooria ja praktika põhialuseks on kogu
maailma riikide kaotamine ja ülemaailmse kommunistliku ühiskonna
loomine. Seejuures seletas Lenin, et kommunism peab võidule pääsema
esialgu ühel maal, milliseks maaks oma loomu kohaselt olevat V e n e m a a ,
ja sealt peab ta levima üle kogu maailma. Kuni on olemas mitte-kommu-
nistlikke riike, seletavad kommunistid, peab see riik, kus k o m m u n i s m on
juba võidule pääsenud, olema tugevam kui ükski teine riiklik formatsioon,
sest ainult sel teel olevat võimalik läbi viia ülemaailmset "kommunistlikku
revolutsiooni".
O m a eesmärgi saavutamisel ei keeldu kommunistid ajutisest koos-
tööst mitte-kommunistlike riikidega ega astumast rahvusvahelisse koos-
töösse nendega ning sõlmimast rahvusvahelisi leppeid, kuid see on neile
1
ainuüksi hingetõmbamiseks ja ajavõitmiseks.
K o m m u n i s m Venemaal ei ole oma riiklikku süsteemi kunagi pii-
r a n u d mingite geograafiliste piiridega, mis väljendub juba riigi nimetuses
— N õ u k o g u d e Sotsialistlikkude Vabariikide Liit. Geograafiliste nimetuste
all kuuluvad sellesse "liitu" ainult nn. "liiduvabariigid" ja "liidu" konstitut-
2
sioonilised eeskirjad m ä ä r a v a d uute "liiduvabariikide" vastuvõtmise k o r r a .
Niisiis riik teiste riikide allutamise eesmärkidega juba põhiseaduse ko-
haselt!
Kui rahvusvaheline läbikäimine ja riikidevaheline koostöö eeldab
eelkõige sõlmitud lepingute pühaduse põhimõtet, siis ei ole seda põhi-
mõtet kommunistlikule Venemaale tema põhiolemuse kohaselt olnud
kunagi olemas. Kui rahvusvahelise elu üheks põhiliseks nõudeks on
keeldumine segamast teiste riikide siseasjusse, siis ei ole kommunistlikul
Venemaal seda printsiipi samuti olemas, sest see oleks loogilises vastuolus
selle riigi põhiolemusega.
Kommunistliku Venemaa (NSVL) seisundi rahvusvahelises format-
sioonis võib kokku võtta vormelisse: rahvusvaheliselt tunnustatud ühe-
väärne riik teiste riikide hulgas, kes nii oma ideoloogia kui ka kirjutatud
konstitutsiooni kohaselt omab agressiivset eesmärki allutada endale kogu

31

maailma riigid ja kes seetõttu ei saa enese kohta lugeda püsivaiks rahvus-
vahelise õiguse üldtunnustatud eeskirju ega tema enese poolt üksikute
riikidega sõlmitud lepinguid.
Sellest vormelist selgub NSVL poliitika kõige s u u r e m ja senini
n ä g e m a t u kahepaiksus ja silmakirjalisus: ühelt poolt eesmärk allutada
endale kogu maailm, teiselt poolt — kõigi riikidevahelises läbikäimises
vajalike õiguslike eeskirjade ja tavade näilik omakstunnustamine.
Kuid mitte ainult selles ei seisne NSVL poliitika silmakirjalikkus. See
silmakirjalikkus avaldub juba selle riigi põhieesmärgis. N S V L ametlik
teooria defineerib kommunismi internatsionaalse liikumisena, tegelikult ei
suundu aga NSVL poliitika mingil kujul internatsionaalsusele, vaid kogu
maailma allutamisele Moskvale. Kommunism NSVL-s on panslavistliku
poliitika kõige järjekindlam jätkamine, kuigi kommunismi tegelikud juhid
ei ole kaugeltki kõik slaavlased. Kommunistliku panslavismi tegelik
teostamine toimub ainult ülimal määral vale ja pettusega dekoreeritud
kujul!

Me tutvume käesoleva kirjutise raames lühidalt Eesti Vabariigi
allutamise tegeliku käiguga NSVL-le ja selleks NSVL poolt tarvitusele
võetud meetoditega. T o o m e aga enne põgusa ülevaate N S V L tegelikust
suhtumisest Eestisse alates Eesti Vabariigi algusest kuni 1940. a juulisünd-
musteni, kõrvutades neid vastavate kirjalikkude dokumentidega.
2. (15.) nov. 1917 avaldas Nõukogude valitsus Lenini ja Stalini
allkirjadega "Venemaa rahvaste õiguste deklaratsiooni", millega kuulutati,
et Rahvakomissaride Nõukogu on aluseks võtnud m u u s e a s järgmised
põhimõtted:
"1) Venemaa rahvaste suveräänsus ja võrdsus.
2) Venemaa rahvaste vaba enesemääramise õigus kuni eraldumiseni
3
ja iseseisva riigi kujundamiseni."
Kui Eesti Maapäev sellele deklaratsioonile tuginedes enese 15. (28.)
nov. 1917 kõrgemaks võimuks kuulutas, segasid sellele kohalolevad
n õ u k o g u d e võimukandjad, tugedes Vene sõjaväele, kohe vahele ja ajasid
vägivaldselt M a a p ä e v a laiali. Ja kui pärast vahepealseid sündmusi Eesti
Ajutine Valitsus 11. nov. 1918 teatas oma katkestatud tegevuse uuesti
jätkamisest, tungisid Nõukogude sõjaväed m õ n e aja pärast üle Eesti piiri.
Kolmeteistkümne kuu jooksul tuli Eestil Nõukogude hiiglasega pidada
kõige r ä n g e m a t sõda selleks, et tegelikult ellu viia N õ u k o g u d e võimu
poolt väljakuulutatud deklaratsiooniga antud lubadusi.
Kangelaslikus võitluses viidi Eesti Vabadussõda võidukale lõpule.
31. dets. 1919 sõlmiti Eesti ja Nõukogude Vene vahel vaherahuleping ning

32

2. veebr. 1919 kirjutati Tartus alla rahuleping, mille artikli II kohaselt
V e n e m a a võtab endale järgmise kohustuse:
"Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse N õ u k o g u d e
Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömi-
seni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnus-
tab V e n e m a a ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, l o o b u d e s
vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid
V e n e m a a l eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõigusliku korra,
kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siintähendatud mõttes
edaspidisteks aegadeks m a k s v u s e kaotavad. Eesti rahvale ja m a a l e ei
järgne endisest V e n e riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi
4
V e n e m a a vastu."
26. jaan. 1919 peetud kõnes aga (s. o. ajal, kui rahulepingu tingimus-
tes juba kokkuleppele oli jõutud ja seda veel ainult tekstuaalselt viimistle-
ti), ütles Lenin Eestiga rahu sõlmimise kohta:
"Meie ei taha valada tööliste ja punaväelaste verd tüki maa eest, seda
e n a m et see järeleandmine ei ole igaveseks: Eesti elab üle Kerenski ajajär-
gu, töölised hakkavad aru saama oma Asutava Kogu juhtide alatusest, kes
a m e t i ü h i n g u d paljaks röövisid ja 26 kommunisti ära tapsid, — kukutavad
r
varsti selle v õ i m u ja loovad nõukogude Eesti, kes teeb meiega uue rahu."
S a m a l ajal kui N. V e n e esindajad oma allkirjadega kinnitasid selle
pühaliku tõotuse Eesti suhtes oma suveräänseist õigustest igaveseks ajaks
l o o b u m i s e kohta ja selleks meelde tuletasid isegi senini unustusse vajunud
2. (15.) n o v e m b r i deklaratsiooni, oli kogu see asi N õ u k o g u d e V e n e valitsu-
se juhile ainult tühjaks paberilipakaks.
Lenin kinnitas rahulepingu, mille teksti kohaselt N. V e n e tõotab
igavest loobumist Eesti suhtes, samal ajal deklareerides, et see ei ole
sugugi igavene!
Ü h e käega kirjutas Lenin alla rahulepingu kinnitamise aktile ning
tegi teise käega Kominternile ülesandeks asuda tegevusse Eestis selle
võimu kukutamiseks, kellega ta rahu oli sõlminud! Et tekiks n õ u k o g u d e
Eesti, kes "teeb uue rahu".
S a m a s kõnes tunnustas Lenin rahu Eestiga ainult ajutiseks hin-
g e t õ m b a m i s e k s . S e e hingetõmbamine ei kestnud kuigi kaua. Juba 1. dets.
1924 üritasid N. V e n e agendid Eestis riigipöördekatset ja V e n e sõjaväed
olid k o o n d a t u d jälle Narva taha selleks, et nad kohe edasi marsiksid, kui
"seltsimeestel" Tallinnas edu oleks olnud. Eesti likvideeris ka tol korral N.
V e n e agressiooni!
Pärast 1. detsembri 1924. a. "riigipöörde"-katset vaibusid m õ n e k s
ajaks N S V L otsesed agressioonikatsed. Sealjuures ei loobutud aga sugugi

33

põrandaaluse tegevuse jätkamisest Eesti pinnal. Venega sõlmitud kaubale-
pinguis tingis ta endale nii meil kui ka mujal välja eksterritoiiaalsusõiguse
teatud kaubanduslikele agentidele. Nende otseseks ülesandeks oli k o m m u -
nistliku propaganda levitamine ja sisemise õõnestustöö t e g e m i n e N S V L
huvides.
N. Venega sõlmitud majanduslikud lepingud jäeti venelaste poolt
lihtsalt täitmata või neid täideti ainult osaliselt. Üldse oli majanduslik
läbikäimine N. V e n e l e ainult teise järgu tähtsusega küsimuseks. Transiit
läbi Eesti toimus hookaupa, see oli kuni 1924. a. võrdlemisi elav, langes
aga pärast 1. dets. 1924. a. sündmusi järsult. Selle asemel arenes elav
k o m m u n i s t l i k propaganda. Kasutades lepingutega antud soodustusi
palgati näit. sadamatöödele ainult kommunistliku meelsusega töölisi ja
6
maksti neile palju kõrgemat palka kui teistele. Edasi ei saa läbikäimises
N. Venega jätta mainimata tervet rida piirivahejuhtumusi, mis m a k s i d elu
reale Eesti piirivalvureile, ja agitaatorite salaja üle piiri saatmisi.
S a m a l ajal, kui seesugune salajane õõnestus jätkus, kirjutati M o s k v a s
N S V L algatusel 4. mail 1932 alla E e s t i — N S V L vahelisele mittekallaletungi
lepingule, mille art. 1 järgi lepinguosalised "kohustuvad hoiduma igast
kallaletungi aktist üksteise vastu ja igasugustest vägivaldsetest tegudest,
mis on sihitud teise lepinguosalise territooriumi tervikluse ja p u u t u m a t u s e
või tema poliitilise iseseisvuse vastu, vaatamata sellele, kas on s a r n a n e
kallaletung või sarnased teod ette võetud üksikult või ühiselt teiste
7
riikidega, sõjakuulutamisega või ilma."
Aastaid kestnud salajane urgitsemine Eestis ei a n d n u d N S V L - l e
ometi mingeid soovitud tulemusi ning N S V L p ü ü d e d "sisemiseks revolut-
siooniks" Eestis vajusid täiesti kokku.
Käesoleva sõja eelne üldine rahvusvaheline olustik ja sõja p u h k e m i -
ne andis N S V L - l e jälle võimaluse aktiivseks tegutsemiseks. S e e k o r d
õnnestus NSVL-1 välja kaubelda Balti riikide (eriti ka Eesti) tunnustamist
N S V L huvipiirkonda kuuluvaks. Saavutanud selle "diplomaatilise võidu",
algas N S V L oma tegevust sõjariistus kallaletungi ähvardusel Eestile ja
teistele Balti riikidele nn. vastastikuse abistamise pakti pealesurumisega ja
selle alusel P u n a v ä e sõjaliste baaside loomisega Eesti ja teiste Balti riikide
territooriumil.
N S V L oli leidnud enda jaoks paraja aja esialgu kiires korras tagasi
võita Maailmasõja tagajärjel V e n e l e kaotsiläinud maa-alad. N S V L valitsus
ei lasknud ka siin end e n a m segada tema poolt mõni kuu tagasi kind-
lasõnaliselt antud tõotusest, vaid varitsedes rahvusvaheliselt parajat
silmapilku okupeeris Eesti ja teiste Balti riikide territooriumid 1940. aasta
juunis.

34

II

1~ eise Euroopa imperialistliku sõja tingimustes toimus "töölisklassi
ü h t s u s e k e h a s t a m i n e ja ühtse rahvarinde loomine" uutel alustel. "Prae-
guses olustikus töölisklassi ühtsus ning talupoegade, linnatöötajate ja
eesrindliku intelligentsi liitmine peab toimuma alt üles, massiliikumiste
arendamisega, mööda minnes sotsiaaldemokraatlikest ja teistest väike-
kodanlikest erakondadest," kirjutab N õ u k o g u d e V e n e poliitilise sõnastiku
1940. a. väljaanne k o m m u n i s m i ülesandeist.' Nähtavasti selle teooria
raamistikku püüti suruda ka Eesti taasvallutamist "Vene kotka tiiva alla"
ehk bolševistlikus väljenduses: "Stalini konstitutsiooni päikese alla".
Mulje loomiseks, et hoolimata "imperialistliku sõja tingimustest" on
N S V L kaugel imperialistlikest vallutamisihadest, mõtlesid Moskva tuusad
välja järgmise lavastuse: 1) baaside leping "vabal kokkuleppel" Eesti
valitsusega; 2) Eesti valitsusele põhjuste külgeluuletamine baaside lepingu
rikkumises ja kogu Eesti maa-ala okupeerimine; 3) "revolutsioonilise
ülestõusu" lavastamine paari tuhande inimese rongkäigu näol läbi linna
Kadriorgu N õ u k o g u d e Vene tankide saatel ja u u e valitsuse a m e t i s s e
s e a d m i n e "masside nõudmisel"; 4) eesti rahva "üksmeelse ja harda palve"
a v a l d a m i n e Eesti vastuvõtuks N S V L "õnnemaadele"; 5) N S V L "heasüdam-
lik vastutulek" eesti rahva "kauaigatsetud soovidele" ja ta v a s t u v õ t m i n e
NSVL-i.
Lavastuse läbiviimiseks valisid bolševikud soodsa m o m e n d i , ning
seekord õnnestus neil — peale mitmeid katseid enam kui 20 aasta jooksul
— oma a m m u i g a t s e t u d soovi ajutiseks läbi viia. Sealjuures k o g u see
m ä n g pidi toimuma eesti rahva "vaba tahte" katte all ning Eesti Põhisea-
duse korras. N S V L sõjaväed pidid olema siin ainult eesti rahva palvel,
selle eest hoolitsemiseks, et eesti rahvas võiks oma tahet "vabalt" avaldada
ja et "kodanlik klikk" teda selles ei saaks segada. Peanäitejuhiks kogu
sellele lavastusele oli määratud A. A. Ždanov, üks Stalini l ä h e m a i d
õpilasi-kaastöölisi. Kompartei sekretär, N S V L Meresõjalaevastiku S õ j a n õ u -
10
kogu liige, Ü l e m n õ u k o g u Väliskomisjoni esimees j n e .
A s u m e nüüd selle "suurlavastuse" neljanda ja viienda vaatuse
l ä h e m a l e vaatlemisele ajalise algusega 22. juunil 1 9 4 0 , lavastuse "kõrg-
punktiga" 22. juulil 1940 eesti rahva "tahte ja otsuse" vastuvõtmise näol, ja
sealt edasi kuni E N S V konstitutsiooni vastuvõtmiseni 25. augustil 1940.
Ülevaatlikkuse huvides, samuti ka asjade arengut silmas pidades j a g a m e
kogu selle aja järgmiselt:
1) ajajärk uue "valitsuse" ametisse astumisest kuni "Riigivolikogu
valimiste" väljakuulutamiseni (22. juunist 4. juulini);

35

2) Riigivolikogu "valimiste" ajajärk (5.—15. juulini);
3) "valimistele" järgnenud nädal kuni "Riigivolikogu" kokkutulekuni
( 1 6 . - 2 0 . juulini);
4) "Riigivolikogu" istungjärk (21.—23. juulini);
5) ajajärk pärast "Riigivolikogu" kokkutulekuid kuni E N S V konstitut-
siooni vastuvõtmiseni (24. juulist — 25. augustini).

U U E "VALITSUSE" AMETISSE ASTUMISEST
KUNI "RIIGIVOLIKOGU" VALIMISTE VÄLJAKUULUTAMISENI

-/yjLxi 2 1 . juunil kogu päeva tiirlesid õhus N S V L lennukid ja tänaval
liikusid suure kära ja müraga tankid, kui õhtupoolikul linn oli täis käratse-
vaid relvastatud isikuid ning politsei oli tänavailt kõrvaldatud, siis seevas-
tu algas 22. juuni võrdlemisi vaikselt. Pika Hermanni tornis lehvis jälle
sealt eelmisel õhtul mahakistud Eesti lipp, tänavail ei olnud enam tankide
müra, ainult N õ u k o g u d e relvastatud sõdurid liikusid salkades tänavail.
T o o m p e a loss oli suudetud öö jooksul jälle korda seada, ainult
m õ n e d hõbedased sulepead valitsuse koosoleku saalist olid "revolutsionää-
rid" kaasa võtnud ja mõnedes töötubades kirjutuslaualaekad lahti m u r d -
nud. Kella 9 paiku hakkasid uued valitsejad ükshaaval T o o m p e a lossi
ilmuma. Esimesena oli tulnud siseminister M a k s i m Unt, kes peaministri
ooteruumis telefoni teel asus eelmisel õhtul vanglasse viidud politseiamet-
nikke vanglast välja kauplema, käskis neid äravõetud relvad uuesti üles
otsida ja oma kohuseid "rahulikult edasi täita".
Viimasena ilmus triibulistes pükstes ja mustas sakos peaminister
J o h a n n e s Vares, tutvustas end ametnikele, mõnelegi uuele ministrile, keda
ta varem ei tundnud, ja küsis riigisekretärilt, mis nüüd ette võtma peab.
Riigisekretär ütles, et tuleb presidendile anda kõigepealt põhiseaduslik
v a n n e ja et president on selleks tarbe korral nõus ka T o o m p e a l e sõitma.
Peeti siis o m a v a h e l sosistades nõu ja otsustati vande a n d m i s e k s sõita
Kadrioru lossi.
Pärast vande andmiselt T o o m p e a l e tagasijõudmist algas valitsuse
e s i m e n e koosolek. Peaministri paremale käele istus siseminister M a k s i m
Unt, p a h e m a l e peaministri asetäitja Hans Kruus. E s i m e s e k o o s o l e k u
päevakorda võeti valitsuse deklaratsioon. Vares luges paberilehekeselt ette
deklaratsiooni kava, mille ta ütles enese poolt koostatud olevat. K a v a s
tehti mõningaid parandusi. Deklaratsioon kirjutati masinal ü m b e r ja
peaminister Vares pidi selle õhtul raadios ette kandma. Arutati veel,
milline lipp peaks Hermanni tornis lehvima.

36

Kohtuminister Boris S e p p arvas, et seal peaks Eesti lipu kõrval
nüüdsest peale olema ka N õ u k o g u d e lipp. Lõpuks lepiti kokku, et Pika
H e r m a n n i torni peaks jääma ikka Eesti lipp üksi. Siis pani B. S e p p valit-
susele ette terves koosseisus minna lugupidamist avaldama N õ u k o g u d e
saatkonda, kelle kaasabil "plutokraatlik" valitsus kukutatud ja "rahvavalit-
susel" võimalus olnud ametisse astuda. Kogu valitsus siiski Pikale tänavale
N S V L saatkonda eWäinud, pidid minema ainult Vares, Kruus ja S e p p .
Pärast valitsuse koosolekut läksid uued "peremehed" ministeeriumi-
desse asjaajamist üle võtma. Üleandmisel olid ministeeriumides kõik
endised ministrid ja nad kirjutasid ka vastavatele üleandmisaktidele alla.
Peaminister Jüri Uluots T o o m p e a lossi ei ilmunud ega kirjutatud V a r e s e ja
Uluotsa vahel ka vormilist ameti üleandmise akti.
Õhtul kella 5-ks kutsuti valitsuse koosolek uuesti kiires korras
kokku. Selgus, et N õ u k o g u d e saatkonnas ei olevat koostatud deklaratsioo-
ni k a v a g a sugugi rahul oldud. Leitud olevat liiga tagasihoidlik ja "mittere-
volutsiooniline". Tehtud siis rida parandusi, mis valitsuse koosoleku ajal
tõlgiti eesti keelde ja monteeriti deklaratsiooni sisse. Sel teel kujunes
alljärgnev valitsuse deklaratsioon, mis Varese poolt sama päeva õhtul
raadios ette kanti ja ajalehtedes avaldati:
"Eile kujundati uus Eesti Vabariigi Valitsus. S e e astub rahvavaenulise
Vabariigi Valitsuse asemele, kes ei suutnud ega tahtnud kindlustada õiget
sise- ja välispoliitikat, millist vajas eesti rahvas. Endine valitsus ei olnud
võimeline ega tahteline ausalt ellu viima N õ u k o g u d e Liidu ja Eesti vahe-
list vastastikuse abistamise pakti, mis päästis meie kodumaa sõjatulekah-
just ja mis tagab Eestile rahu ja ta piiride julgeoleku. Endise valitsuse
poliitika oli vastuolus eesti rahva põhihuvidega.
Asudes o m a kõrgete riiklike kohustuste täitmisele, peab Eesti V a b a -
riigi uus Valitsus oma esimeseks pühaks kohustuseks teatada kogu Eesti
rahvale, et tema kavas on ülimal määral teenida rahvast, tema huvisid ja
lootusi, mida senini eelmiste valitsuste tagurliku režiimi poolt maha suruti
ja ignoreeriti. Lähtudes sellest peamisest põhimõttest seab u u s Valitsus
enesele j ä r g m i s e d tähtsamad ülesanded.
Välispoliitika alal toetades ja arendades normaalseid vahekordi kõigi
riikidega, kindlustab Valitsus esijärjekorras N õ u k o g u d e Liiduga s õ l m i t u d
vastastikuse abistamise pakti ausat ja tõelist täitmist ja temaga tiheda liidu
alusel tõelikult siirate ja sõbralike suhete edasiarendamist.
Valitsus on veendunud, et üksnes sel alusel on v õ i m a l i k Eesti
iseseisvuse ja kaitse kindlustamine.
Sisepoliitikas p ü h e n d a b Valitsus kogu oma jõu rahva õiguste täieli-
kule m a k s m a p a n e k u l e , tema ainelise heaolu tõstmisele ning rahvusliku

37

kultuuri ja k o d u m a a hüvangu arendamisele. Selle sihiga kindlustab
Valitsus rahva demokraatlike õiguste teostamise.
Ta hoolitseb poliitiliste vangide, rahva vabaduse eest võitlejate
amnestia viivitamatu läbiviimise eest.
Valitsus võtab päevakorda rahva tõelist tahet mitte esindava Riigi-
volikogu ja Riiginõukogu laialisaatmise ja uute valimiste läbiviimise
k ü s i m u s e , et nõnda teostada rahva tõelist esindust, ta saadab laiali ja
keelab rahvavaenulised organisatsioonid, algatab kohalike omavalitsuste
reformi, et kindlustada neist rahva tõelist osavõttu."
Edasi kõneldakse deklaratsioonis võitlusest bürokratismi ja riigi-
aparaadi ülekulu tuste vastu, vähemusrahvuste õiguste kindlustamisest,
töötingimuste ja olude parandamisest, põllumeeste majanduse ja kultuuri
edendamisest ja tõstmisest, siis lubatakse võtta tarvitusele a b i n õ u d , et
Eesti majanduslik elu, kaubandus ja tööstus saaksid tõhusalt areneda
tihedate vastastikuste majanduslike vahekordade alusel meie suure
idanaabri ja sõbra — N õ u k o g u d e Liiduga.
Siis öeldakse veel: "Jagades eesti rahva sooje tundeid P u n a a r m e e
vastu, a n n a b Valitsus oma poolt täielikku kaasabi N õ u k o g u d e Liidu
v ä g e d e paigutamisel Eestis" ja lõpetatakse üleskutsega eesti rahvale
"koonduda üksmeeles riigi uute ajalooliste ülesannete ü m b e r ja aidata
laialdaselt kaasa Valitsusele tema töös".
Keegi ministreist tõstis üles küsimuse, kas ei peaks deklaratsioonis
kindlasõnaliselt ütlema, et Eesti Vabariik ja tema põhiseaduslik kord jääb
püsima. Vares vastas selle peale, et saatkonnas olevat üles seatud kindel
nõue, et valitsusel tuleb toimida rangelt kinni pidades Eesti Vabariigi
Põhiseadusest ja seadustest. Kuigi leidus mõni "nuriseja", kelle arvates
P õ h i s e a d u s olevat liialt konservatiivne, ja kohtuminister Sepa arvates Balti
eraseadus liiaks keeruline, millest isegi tema kui advokaat s u u r e m a t aru
ei saavat, jäädi Varese poolt avaldatud seisukoha juurde. Deklaratsiooni
aga vastavalt täiendada ei leitud olevat vajalik, sest see olevat iseendast
mõistetav ning kunagi ei olevat valitsused seda deklareerinud, et riik p e a b
püsima j ä ä m a . Riigi püsimise küsimus valitsuse deklaratsioonis võivat
kõnesse tulla siis, kui kavatsus on riigi iseseisvust likvideerida. Sellist
kavatsust ei saavat Eestis kellelgi olla.
Valitsuse üldpoliitiline tegevus kõnesoleval esimesel ajajärgul seisnes
väga elavas propaganda arendamises valitsuse deklaratsiooni ja tuleviku-
s u u n d a d e kohta, kusjuures muidugi ei jäetud "kõvu sõnu" tarvitamata
lahkunud valitsuse aadressil.
Selleks korraldati nii Tallinnas kui ka mujal harukordselt rohkel
arvul rahvakoosolekuid ja "massimiitinguid", kus sageli esinesid nii

38

valitsuse liikmed kui ka partei tuusad ja P u n a v ä e politrukid. S a m u t i
kasutati ohtralt raadiot.
Koosolekutel oli igal pool kõva "rahvaomakaitse" meeste ja p u n a v ä e -
laste valve selleks, et "vastuhääli" kuuldavale ei saaks tulla. K o o s o l e k u d
olid lavastatud "hurraa" karjumistega, punalippude ja loosungite k a n d -
misega ja m i t m e k o r d s e Internatsionaali laulmisega. Samuti raadios mängiti
Internatsionaali esialgu peaaegu iga tunni tagant. Ajakirjandus oli juba
varakult "tasalülitatud".
Valitsuse deklaratsiooni tõlgendamiseks mõeldud valitsusliikmete ja
teiste "suuruste" miitingukõnedest ja muudest esinemistest väärivad
esmajoones tähelepanu nende avaldused riigi ja ühiskondliku korra kohta.
Ü l d i n e seisukoht avaldus, nagu see väljendus deklaratsioonis ja n a g u seda
N S V L saatkond Varese suu läbi valitsuses deklareeris, selles, et riigikord
kui ka senine ühiskondlik kord jääb püsima, muutus tuleb ainult valis- ja
sisepoliitikas, kuid Põhiseaduse ja seaduste raames.
Nii kõneles välisminister Nigol Andresen jaanipäeval, 24. juunil,
Tallinnas Kopli rahvamajas:
"Eestis ei valitse praegu töörahva diktatuur, kuid teiselt poolt pole
p r a e g u s e valitsuse töölisliikumisega seotud ministrid pantvangid n a g u
endiste koalitsioonide päevil. Valitsuse poliitikale suuna andmisel p e a m e
edaspidi arvestama töölisklassi soove, jõude ja neid haaravaid välispoliitili-
si olukordi ja mõjusid ... On kindel ja loomulik, et m e i e sisepoliitika
nüüdsest peale peab lähtuma rohkem kui kunagi varemini just välispoliiti-
kast. Eesti töölisklassile andis jõu- ja julgustunnet hiljutises demonstrat-
sioonis Punaarmee. Kuid selle juures ä r g e m s u l g e g e m silmi tõsiasja ees, et
P u n a a r m e e ei liigutanud sõrmegi, et võimu Eestis võtta oma kätte. M e i e
asjade ajamine Eestis on ka edaspidi jäetud üksnes m e i e eneste asjaks.
K õ i k e seda ma rõhutan selleks, et ü m b e r lükata sihilikult levitatavat
k õ m u , nagu oleks Eestis nüüdsest peale kõigi määrajaks üksnes P u n a v ä e
a r m ja heldus. Abistamispaktist ja sõprusest N. Liiduga k a s v a v a d välja
kõik m e i e edaspidised välispoliitilised suhted. Kahe liitlasriigi v a h e k o r d a -
des on ju loomulik, et ei saa teha ühe käega välispoliitikat oma liitlase
poolt ja samaaegselt teisega ta vastu."
S a m a l koosolekul ülestõstetud küsimusele, "kas praegune valitsus
võtab oma ülesandeks Eestis sisse seada n õ u k o g u d e korra", vastab A r n o l d
V e i m e r (pärastine rahvakomissar): "Nägime ju Vabariigi Valitsuse dekla-
ratsioonist, et mitte. Praegune Valitsus annab meile üksnes kodanlikud
vabadused klassivõitluse arendamiseks."
2. juulil 1940 N õ m m e l sõjaväe laskemoonaladude töölistele ja amet-
nikele peetud kõnes ütles sama Andresen järgmist:

39

"Alates vastastikusest abistamise paktist N õ u k o g u d e Liiduga on
m e i e välispoliitiline olukord hoopis uus, täiesti vastupidine endisele. Kui
m e i e aga 2 1 . juunil elasime üle suure sisepoliitilise pöörde, siis välispoliiti-
liselt ei olnud see enam mingi pööre, nagu väljaspool on püütud seda
arvata ja tõlgendada. Kui enne 2 1 . juunit oli riigikaitse s ü s t e e m lepingute-
ga korraldatud nagu praegu, põhilisi lepinguid pole praegu näha j u u r e
tulemas, siis meil on palju rohkem nüüd juttu riigikaitse uuest sisust
üldse. T e i e olete tähele pannud, et praegune valitsus on ametisse astunud
Presidendi kinnitamisel vande vastu, nagu iga teinegi valitsus. Sellega on
siis teil tegemist äärmiselt seadusepärase vormiga ja teatud viisil revolut-
sioonilise sisuga. Valitsuse senised s a m m u d ja tegevus on piinlikult
rajanenud kehtivatele seadustele. Ja kui vajalik, siis m u u d e t a k s e kehtivaid
seadusi, kaasa arvatud põhiseadus, meie põhiseaduses ette nähtud kor-
ras... Meie t u n n e m e proletariaadi diktatuuri, kus organiseeritud proleta-
riaat juhib oma võimuga üleminekut kapitalismist sotsialismi. S e e s u g u s t
valitsemisvõimu meil igatahes ei ole. Olgugi et proletariaadi diktatuuri
rajamine võimupoliitiliselt oli 2 1 . juunil võimalik, ei olnud selle diktatuuri
võim meie ühiskonnast veel välja kasvanud. Meil on tugevate u u e n d u s -
püüetega valitsus, kes tugineb mitte väikestele kapitalistlikkudele r ü h m i -
tustele, vaid kogu töötavale rahvale Eestis."
Valitsuse uut välispoliitilist orientatsiooni püüab peale välisministri
Andreseni kaitsta ka peaministri asetäitja Kruus oma raadiokõnes 1. juulil
1940 järgmiste, pisut sentimentaalsete väljendustega:
" V a a d a k e m Euroopa poliitilisele maakaardile ja me n ä e m e seal rea
tundlikke kohti, kus ikka ja jälle on kokku põrganud suuremate ja sõjali-
selt v õ i m s a m a t e riikide huvid. N e n d e tundlikkude paikade hulgas on ka
Baltimere idarannik." Edasi kõneleb Kruus sõdadest Eesti pinnal sajandite
kestel ja jätkab: "Sellepärast, armsad kaaskodanikud, kõik kodumaa tütred
ja pojad, ei peaks küll olema meie ühiskonnas ühtki hinge, kes ei saa aru
vajadusest, et meie oma elu nii seame, et saaksime ära hoida sõjakoledu-
sed oma kallilt kodumaalt ja et teeksime selleks kõik, mis seisab m e i e
võimuses. S e e on oleva tunni suurim ajalooline kohustus. Ja see n õ u a b
vastavat hoiakut kogu meie ühiskonnalt ja valitsusvõimudelt. M i s s u g u s e s
suunas aga läheb selleks meie lähem teotsemistee? P ö ö r a m e jälle o m a
pilgud maakaardile ja vaatleme seda silmas pidades arenevaid poliitilisi ja
sõjalisi sündmusi. Kas ei mõista me ilma pikematagi oma suure idanaabri
enesekaitse vajadusi kõigi võimalike kallaletungide vastu, mis võiksid
suunduda Balti riikide kaudu. On ilmne, et need riigid praegusel ajastul,
kus on m ä n g u s määratud inimhulgad ja tohutul arvul sõjamasinaid, pole
suutelised omal jõul kaitsma oma iseseisvust ja jääma erapooletuks.

40

1. Petseri venelased 21. juunil Tallinnas "rahva tahet" avaldanud. 2. Tüüpilisi deruofistrante
Kadrioru lossi juures 21. juunil 1940. a.

42

Ja teiselt poolt on samuti ilmne, et N õ u k o g u d e Liit ei saa jääda
rahulikult käsi rüppe pannes ootama, kuni Balti mere idarannikule jõuaks
m õ n i vaenlane, kes siis siinsest lähtebaasist jätkaks vaenulikkust N. Liidu
tähtsate elukeskuste vastu. Et sõda ära hoida, selleks tuleb sõjale ette
jõuda. Selles mõttes on Eesti Vabariigi ja N õ u k o g u d e Liidu huvid täiesti
uhtuvad."
U u e valitsuse majanduspoliitika kohta andis majandusminister J u h a n
Narma 2 8 . junnil ajakirjanikele järgmisi seletusi:
"Esimese kolme tööpäeva jooksul on mul võimalus olnud kokku
puutuda m i t m e k ü m n e juhtiva tegelasega meie majanduse alalt, kuulda
n e n d e soove ja arvamusi m u u t u n u d olukorras kui ka heal meelel vastu
võtta n e n d e abipakkuva käe ajakohaste reformide p õ h i m õ t e t e kohta.
Esimeses järjekorras arusaadavalt p ü ü a m e hoida korras kogu m e i e toot-
misaparaati, hoolitsedes tarvilikkude toorainete juurdeveo eest, samuti ka
eksportkaupadele turgude leidmiseks... A s t u m e tihedasti kontakti N õ u k o -
gude Liidu valitsusega, et täiendada läinud sügisel sõlmitud kaubalepin-
gut uute kontingentidega nii ostu kui ka m ü ü g i k a u p a d e alal." Edasi
kõneleb N a r m a , et tal on lootusi kaubavahetuse s u u r e n d a m i s e k s N õ u k o -
gude Liiduga, et Eesti—Saksa kaubalepingus ettenähtud k o n t i n g e n d i d
tuleb täita ja m õ n e l alal uusi kontingente juurde küsida, et k a u b a v a h e t u s e
elustamiseks Rootsi ja Taaniga on käimas läbirääkimised uute kaubalepin-
gute sõlmimiseks, et Hispaaniaga tahetakse sõlmida uut kaubalepingut,
P r a n t s u s m a a g a võib võtta vahekordade uuesti-elustamise kõne alla, et
S o o m e g a , Lätiga ja Leeduga edeneb kaubavahetus normaalselt. Majandus-
like v a h e k o r d a d e loomise kohta N õ u k o g u d e Liidu vägedega Tallinnas
seletab Narma, et lepinguid seks sõlmib N õ u k o g u d e Liidu k a u b a n d u s l i k
esindus Tallinnas, kellega ettevõtjad võivad astuda otseühendusse.
2 5 . juunil andis peaministri asetäitja Kruus jutuajamise ajakirjanikele,
kus ta seletas, et "pole kahtlust ausalt teenitud e r a o m a n d u s e p u u t u m a -
tuses. Selles k ü s i m u s e s võivad kodanikud olla täiesti rahulikud. Vabariigi
Valitsuse deklaratsioonis polnud sellest küll märgitud, kuna deklaratsioon
tuli koostada kiiresti. Valitsus loeb seda aga endastmõistetavaks."
2 9 . juunil seletas põllutööminister Aleksander Jõeäär raadiokõnes:
"Vaatamata sellele, et Vabariigi Valitsuse deklaratsioonis kui ka sellele
järgnevates selgitavates sõnavõttudes on täie selgusega väljendatud
seisukoht, et iga kodaniku ausalt teenitud e r a o m a n d u s on puutumata,
levitatakse kuritahtlike elementide poolt kõmu, otsekui tahaks keegi võtta
põllumeestelt-maaomanikelt, isegi väikemaapidajailt n e n d e talud ja m u u
vara. S e e on sihilik vale, samuti kui teisedki sellelaadilised tühjad jutud.
Kui on juttu ausalt teenitud eraomandusest, siis kuulub sinna esimeses

43

järjekorras eesti põllumehe ja väikemaapidaja omandus, tema maa, hoo-
ned, loomad ja muu vara. See on omandatud vanataludes m i t m e põlve
higi ja vaevaga orjaajast alates peremehe ja terve perekonnaliikmete
ennastsalgava tööga. Samuti on uustaludes asunikud maasaajad — endid
pingutanud ja ennastsalgava tööga loonud viimastel aastakümneil põllu-
majanduse alal uusi väärtusi." Edasi ütles J õ e ä ä r pateetiliselt: "Kas peaks
leiduma ühtki inimest, kes võiks karta, et nüüd, kus valitsuses on ini-
m e s e d , kes kogu oma elu kestel on võidelnud selle eest, et maa saaks
rahvale, saaks neile, kes seda oma tööjõuga harivad, et n ü ü d keegi tuleb
ja n e n d e inimeste käest nende maa ja vara ära võtab. S e e oleks ometi lausa
hullumeelsus. Kelle kätte ta selle siis peaks andma?"
N õ n d a Varese valitsuse deklaratsioon ja selle täienduseks ja selgi-
tuseks selle valitsuse liikmete poolt peetud kõned. Kuidas arenesid aga
asjad tegelikult ja ainult vaevalt kolm nädalat hiljem? Kuid p e a m e kinni
seatud süsteemist ja peatume selle juures mõni lehekülg edaspidi.
Varese valitsuse valitsemisalase tegevuse võib peale propagandatege-
vuse kõnesoleval perioodil kokku võtta järgmiselt: 1) suurejooneline
k õ r g e m a juhtkonna ja ametnikkonna vallandamine ja a s e n d a m i n e uutega;
2) "rahvavaenuliste" organisatsioonide likvideerimine, osaliselt n e n d e
tasalülitamine, 3) nn. ida-orientatsiooni elluviimine ning Punaväega seoses
olevate küsimuste lahendamine; 4) laiaulatusliku vangistamise alustamine.
K õ r g e m a juhtkonna vallandamine algas sõjaväega, kus lahkus senine
sõjavägede ülemjuhataja ja asemele kutsuti sõjavägede juhataja. Reservi
arvati senine sõjaminister. Edasi vallandati "omal palvel" kõik m a a -
v a n e m a d ja nende asemele pandi uued, kusjuures algul pandi a m e t i s s e
(kuigi ajutiseks) ka mõnedki mittekommunistid. Riigiametnikest sattusid
"giljotiini alla" esmajoones ministriabid, kuigi mitte kõik korraga, edasi
politsei, eriti poliitilise politsei juhtkond, kui ka järk-järgult ministeeriumi-
de direktorid ja m u u d kõrgemad riigiametnikud.
Ministriabidest mürgitas enese siseministri abi August Tuulse, kes
suri Keskhaiglas 23. juunil. Ta oli bolševismi esimene ohver, kes pidas
õ i g e m a k s elust lahkumist kui N K V D piinakambritesse sattumist. M e e l d e
tuletades seda sündmust ei saa teatava jälestuseta mainimata jätta V a r e s e
valitsuse silmakirjalikkust isegi sel puhul. T e a d e Tuulse surmast jõudis
valitsuseni valitsuse koosoleku ajal, kus parajasti arutati siseministri uute
abide küsimust. Selleks olid ette nähtud kommunistlikud suurused Harald
H a b e r m a n ja Paul Vihalem. Oldi hädas, kuidas saab määrata k a h t e
siseministri abi, kuna koosseisus oli ainult üks koht ja sellegi koha täitjat
raske vallandada, sest ta oli raskelt haige. (Tuulse haiglasolek oli teada!)
Kui aga tuli Tuulse surmateade, tõusid valitsuse liikmed Varese ette-

44

panekul ta mälestuseks püsti ja Vares tuletas lahkunut m e e l d e soojade
sõnadega, öeldes, et kadunu oli üks Eesti parimaid ametnikke.
Pärastistest "suurtegelastest" pandi sel ajal ametisse H a b e r m a n ja
V i h a l e m siseministri abideks, neist esimene ühtlasi ka sisekaitse ü l e m a k s ,
sest kaitseseisukorda, mida kommunistid, tol ajal veel p o o l k o m m u n i s t i d ,
varem nii kirusid ja kogu jõuga selle kaotamist nõudsid, ei m õ e l d u d k i
nüüd kaotada, vaid kaitseseisukorrast tingitud režiimi kõvendati õige
tugevasti! Samuti sai Riiklik Propaganda Talitus — jälle asutis, mida
varem kõvasti sõimati! — uue tegeliku juhi, küli abijuhataja n i m e t u s e all,
J o h a n n e s Lauristini näol. Boris K u m m sai esialgu tagasihoidliku poliitilise
politsei komissari koha Pärnus. Oskar Sepre sai majandusministri abiks,
Andres M u r r o esialgu Politseivalitsuse abidirektoriks, Viktor Hion ja
Lembit Lüüs sotsiaalministri abideks. Neist oli Lauristin pärast Rahva-
komissaride N õ u k o g u esimees, Vihalem, K u m m , Murro, Sepre, Hion, L ü ü s
rahvakomissarid, Haberman Rahvakomissaride N õ u k o g u asjadevalitseja.
V a l l a n d a m i n e ei piirdunud ainuüksi "suurtega", vaid selle osaliseks
sai algusest peale ka rida väiksemaid, isegi "mitteustavaid" töölisi käitistes.
Kuid siiski oli vallandamisoperatsioon esialgu veel või ülemisi tagasihoid-
lik, võttis aga pärast hoopis laiema ulatuse.
"Rahvavaenuliste" organisatsioonide likvideerimise või "tasalülita-
mise" alal oli üks "operatsioon" Varese valitsuse ametisse astumise päevaks
juba läbi. S e e oli Töövõtjate Kutseühingute Keskliit ( A m e t i ü h i n g u t e
Keskliit) ja kõik või peaaegu kõik tööliste ametiühingud. Tugevasti relvas-
tatud punaväelaste saatel, tank laskevalmis kahuritega tänaval, tungis
tulevane siseminister Unt ühes teiste kommunistlike härradega ja prouade-
ga ööl vastu 2 1 . juunit keskliidu ruumesse ja võttis selle lihtsalt üle.
Kiiresti likvideeriti Kaitseliit, kelle kohta tookordne ametlik ajakir-
jandus kirjutas, et see "on olnud plutokraatliku võimukildkonna sisepoliiti-
liseks instrumendiks" ja et "Kaitseliidu relvad olid kõigepealt s u u n a t u d
meile sõbraliku N. Liidu vastu". Kaitseliidu asemele asutati aga varsti nn.
Rahva O m a k a i t s e (RO), mida rahvas hakkas hüüdma nimetusega "Röövlid
omavahel". Selle juhiks sai keegi E. Hanson. RO m e h e d olid algul korrapi-
dajaiks miitinguil ja koosolekuil ning võtsid kinni isikuid, kes miitingul
"hurraa" kaasa ei karjunud, rääkimata juba neist, kes suvatsesid m õ n e
tuusa kõne puhul muigavat nägu teha. Varsti said nad aga suuremaid
ülesandeid. Juba 30. juunil asus RO vahtkond T o o m p e a lossi, kust kõrval-
dati sõjaväeline vahtkond. Lossi komandandiks sai juut Viktor Feigin ning
viimase k õ r g e m a l e kohale edutamisel pärastine partei kaadrite osakonna
juhataja Kitsing. N a g u tolleaegseist ajalehist nähtub, kandsid RO m e h e d
"esialgu vormina halli riietust, musti saapaid, peas piloodi mütsi m e e n u t a v

45

Eesti Rahva Kannatuste Aasta (1. osa)

Eesti Rahva Kannatuste Aasta (1. osa)

Recomendados

Recomendados

Más contenido relacionado

La actualidad más candente

La actualidad más candente (20)

Destacado

Destacado (16)

Similar a Eesti Rahva Kannatuste Aasta (1. osa)

Similar a Eesti Rahva Kannatuste Aasta (1. osa) (20)

Más de Mae Mees

Más de Mae Mees (9)

Eesti Rahva Kannatuste Aasta (1. osa)