Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia
•
1 recomendación•1,742 vistas
Aastaraamat annab ülevaate Eesti keskkonna, rahvastiku ning sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2011. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. / The yearbook provides an overview about the environment, population, social life and economy in the year 2011 in comparison with the three-four previous years.
Recomendados
Recomendados
Más contenido relacionado
La actualidad más candente
La actualidad más candente (7)
Similar a Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia
Similar a Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (8)
Más de Statistikaamet / Statistics Estonia
Más de Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia
- 1. Eesti statistika aastaraamat STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 2. EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti statistika aastaraamat STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA TALLINN 2012
- 3. Toimetuskolleegium: Aavo Heinlo, Riina Kerner, Siim Krusell, Kairit Põder, Taimi Rosenberg, Mihkel Servinski, Mari Soiela Toimetaja: Kairit Põder Inglise keele toimetaja: Karin Sahk Küljendus ja trükiettevalmistus: Nele Sõstra Kaanekujundus ja makett: Maris Valk Kaardid: Ülle Valgma Editorial Board: Aavo Heinlo, Riina Kerner, Siim Krusell, Kairit Põder, Taimi Rosenberg, Mihkel Servinski, Mari Soiela Edited by Kairit Põder English edited by Karin Sahk Layout & Prepress by Nele Sõstra Cover and design by Maris Valk Maps by Ülle Valgma Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Published by Statistics Estonia, Endla 15, 15174 Tallinn Printed by Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Juuli 2012 / July 2012 ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-507-6 (trükis / hard copy) ISBN 978-9985-74-508-3 (DVD) Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2012 Kaanefoto / Cover photograph: Bulls Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source.
- 4. EESSÕNA PREFACE Hea lugeja! Hoiate käes järjekordset Eesti kohta koostatud statistiliste andmete kogumikku, mis võtab kokku Eesti elu arvude keeles 2011. aastal. Esitades pikaajalisi aegridu, on iga aastaraamat nagu ühe seeria võrra pikendatud raamat või film. Aastate jooksul mahukas statistiline kokkuvõte siiski mingil määral muutub. Viimased suuremad ülesehituse, formaadi ja värvilahenduse muudatused tegime kolm aastat tagasi ja nüüd hoiame valitud kurssi. Statistikas on aegpidevusel väga eriline väärtus. 2011. aastat on raske lühidalt ja konkreetselt iseloomustada. Põhjalikum kokkuvõte on tehtud majandus- ja sotsiaalülevaates. Mitmed näitajad (nt hõive, eksport, investeeringud, kogumajanduse tulem) kasvasid, kuid aasta teisel poolel olid ebakindlus ja jahenemine tuntavad. See aastaraamat on viimane enne 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse detailsete andmete avaldamist. Niisiis tuleb arvestada, et sellest väljaandest leiab vaid jooksva arvestuse andmed, mis 2011. aasta rahvaloenduse tulemusel ilmselt mingil määral muutuvad. Rahvastikuprobleemid (nt vananemine, väljaränne) on meie riigi edasiste arenguväljavaadete peamised mõjutajad ning väärivad kriitilist ja sügavat tähelepanu. Aastaraamat on eri elualade kokkuvõtlik ülevaade ja oluline ajaloo talletaja. Raamatu alguses on kaardid ning majandus- ja sotsiaalülevaade, järgnevad keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse peatükid. Enamikus peatükkides on ka rahvusvaheliselt võrreldavaid andmeid. Aasta- raamatu trükiversioon on tasuline, veebiversioon aga tasuta ja raamatu allalaadimine Statistikaameti veebilehelt muutub järjest populaarsemaks. Head süvenemist! Juuni 2012 Priit Potisepp peadirektor EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 3
- 5. EESSÕNA PREFACE Dear readers! This is the latest annual statistical publication about Estonia which serves as a statistical summary of life in Estonia in 2011. The yearbook presents many time-series, and so each yearbook is like the next chapter in a long series. Still, there are bound to be some changes in a statistical publication over the years. The last major modifications in the structure, format and design of the yearbook were made three years ago, and now we must stay the course. Consistency over time is very important in statistics. It is not easy to offer a brief summary of the year 2011. For an in-depth discussion, read the economic and social overview in this book. Several indicators (for example, employment rate, exports, investments, gross national income) improved, while there were clear signs of uncertainty and stagnation in the second half of the year. This is the last yearbook before we publish the detailed results of the 2011 Population and Housing Census. Thus, this publication only outlines the currently available statistical data, which are likely to change to an extent once the results of the 2011 census are published. Demographic issues (such as population ageing, migration) are the main factors influencing the future of our country. As such, they deserve close, critical attention. The yearbook is a concise overview of different fields of life and constitutes an important record of trends and milestones. The book begins with maps and an economic and social overview, followed by chapters related to four subject areas: environment, population, social life and economy. Most chapters also include international comparisons. You can purchase the printed version of the yearbook or view the web version, which is free of charge. Each year, more people are downloading the yearbook from Statistics Estonia’s website. Enjoy the book! June 2012 Priit Potisepp Director General 4 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 6. SISUKORD CONTENTS SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................... 3 Üldandmeid .......................................................................................................................................... 7 Kaardid ................................................................................................................................................. 9 Majandus- ja sotsiaalülevaade ........................................................................................................... 25 KESKKOND ....................................................................................................................................... 35 RAHVASTIK....................................................................................................................................... 47 SOTSIAALELU Haridus ......................................................................................................................................... 65 Kultuur .......................................................................................................................................... 79 Õigus ............................................................................................................................................ 91 Sotsiaalne tõrjutus ...................................................................................................................... 105 Leibkonna eelarve....................................................................................................................... 117 Tervishoid ................................................................................................................................... 127 Sotsiaalne kaitse......................................................................................................................... 137 Tööturg ....................................................................................................................................... 155 MAJANDUS Palk............................................................................................................................................. 173 Hinnad ........................................................................................................................................ 177 Rahvamajanduse arvepidamine.................................................................................................. 185 Finantsvahendus......................................................................................................................... 195 Valitsemissektori rahandus ......................................................................................................... 201 Ettevõtete majandusnäitajad....................................................................................................... 213 Majandusüksused ....................................................................................................................... 225 Väliskaubandus........................................................................................................................... 237 Sisekaubandus ........................................................................................................................... 257 Teenindus ................................................................................................................................... 267 Põllumajandus ............................................................................................................................ 273 Jahindus, kalandus ja metsamajandus ....................................................................................... 283 Tööstus ....................................................................................................................................... 291 Energeetika................................................................................................................................. 311 Ehitus.......................................................................................................................................... 317 Elamumajandus .......................................................................................................................... 325 Kinnisvara ................................................................................................................................... 331 Transport .................................................................................................................................... 337 Side............................................................................................................................................. 351 Infotehnoloogia ........................................................................................................................... 357 Turism ja majutus ....................................................................................................................... 363 Teadus- ja arendustegevus ........................................................................................................ 371 Mõisted ............................................................................................................................................. 381 Sisujuht............................................................................................................................................. 415 Märkide seletus ................................................................................................................................ 439 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 5
- 7. SISUKORD CONTENTS CONTENTS Preface ................................................................................................................................................ 4 General data......................................................................................................................................... 8 Maps..................................................................................................................................................... 9 Economic and social overview............................................................................................................ 25 ENVIRONMENT ................................................................................................................................. 35 POPULATION .................................................................................................................................... 47 SOCIAL LIFE Education ...................................................................................................................................... 65 Culture .......................................................................................................................................... 79 Justice........................................................................................................................................... 91 Social exclusion .......................................................................................................................... 105 Household budget....................................................................................................................... 117 Health ......................................................................................................................................... 127 Social protection ......................................................................................................................... 137 Labour market............................................................................................................................. 155 ECONOMY Wages and salaries .................................................................................................................... 173 Prices.......................................................................................................................................... 177 National accounts ....................................................................................................................... 185 Financial intermediation .............................................................................................................. 195 Government finance.................................................................................................................... 201 Financial statistics of enterprises ................................................................................................ 213 Economic units............................................................................................................................ 225 Foreign trade............................................................................................................................... 237 Internal trade............................................................................................................................... 257 Service activities ......................................................................................................................... 267 Agriculture................................................................................................................................... 273 Hunting, fishing and forestry ....................................................................................................... 283 Industry ....................................................................................................................................... 291 Energy ........................................................................................................................................ 311 Construction................................................................................................................................ 317 Housing....................................................................................................................................... 325 Real estate.................................................................................................................................. 331 Transport .................................................................................................................................... 337 Communications ......................................................................................................................... 351 Information technology................................................................................................................ 357 Tourism and accommodation...................................................................................................... 363 Research and development ........................................................................................................ 371 Definitions......................................................................................................................................... 397 Index................................................................................................................................................. 427 Explanation of symbols..................................................................................................................... 439 6 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 8. ÜLDANDMEID GENERAL DATA EESTI Riigi ametlik nimi Eesti Vabariik Iseseisvuspäev 24. veebruar (1918) Riigikord parlamentaarne vabariik Pealinn Tallinn Riigikeel eesti keel Rahaühik euro (1 euro = 100 senti) Euro võeti Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2011. Eesti krooni ja euro kurss: 1 euro = 15,6466 krooni. Rahvaarv 1 339 662 (1. jaanuar 2012) Rahvastiku tihedus 31 elanikku 1 km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala) Pindala 45 227 km² Haldusjaotus, 15 maakonda 1. jaanuar 2012 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna, 193 valda ja 14 vallasisest linna Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (koos Venemaale kuuluva osaga) Võrtsjärv, 271 km² Narva veehoidla, 191 km² (koos Venemaale kuuluva osaga) Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Keskmine aastakeskmine +7,0 C õhutemperatuur jaanuaris –3,5 C 2011. aastal juulis +20,3 C EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 7
- 9. ÜLDANDMEID GENERAL DATA ESTONIA Official name of the Republic of Estonia state Independence Day 24 February (1918) Polity parliamentary republic Capital city Tallinn Official language Estonian Currency euro (1 euro = 100 cents) Estonia adopted the euro on 1 January 2011. Exchange rate between the Estonian kroon and the euro: 1 euro = 15.6466 kroons. Population 1,339,662 (as of 1 January 2012) Population density 31 inhabitants per 1 km² (based on the mainland area of Estonia) Total area 45,227 km² Administrative division, 15 counties, 226 administrative units with local governments, incl. as of 1 January 2012 33 cities, 193 rural municipalities and 14 cities without municipal status Number of islands 1,521 Largest islands Saaremaa, 2,671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Longest rivers Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Largest lakes Peipus, 3,555 km² (including the part belonging to Russia) Võrtsjärv, 271 km² Narva reservoir, 191 km² (including the part belonging to Russia) Highest point Suur Munamägi, 318 m Average daily annual mean +7.0 C temperature in 2011 in January –3.5 C in July +20.3 C 8 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 10. Eesti haldusjaotus, 1. jaanuar 2012 Administrative division of Estonia, 1 January 2012 LOKSA NARVA- Viimsi Vihula KUNDA JÕESUU TALLINN Viru-Nigula SILLAMÄE MAARDU Kuusalu Kohtla Haljala Sõmeru Aseri Lüganuse Toila Harku Jõelähtme Jõhvi RAKVERE Sonda PÜSSI KOHTLA- NARVA PALDISKI Rae Kadrina Kohtla- Keila SAUE Raasiku Rägavere KIVIÕLI NõmmeJÄRVE Aegviidu Rakvere Vaivara Anija Mäetaguse KEILA Saku Kiili Maidla HARJU Vinni Tapa Vasalemma Saue IDA-VIRU Padise LÄÄNE-VIRU Nõva Kose Kernu Ambla Tamsalu Illuka Kohila Albu Iisaku Väike- Tudulinna Noarootsi Nissi Juuru Kõue Maarja Laekvere Alajõe Oru Risti Rapla Paide Järva-Jaani KÄRDLA Roosna- Avinurme Vormsi LÄÄNE Kaiu Alliku Rakke Lohusuu Taebla Kareda Koeru Märjamaa Raikküla Väätsa Kõrgessaare Pühalepa HAAPSALU Torma Kehtna PAIDE HIIU Ridala MUSTVEE Kullamaa RAPLA Käru Koigi Jõgeva JÕGEVA Käina Kasepää Martna Järvakandi JÄRVA Imavere Pajusi JÕGEVA Emmaste Vigala Saare Pala Lihula Türi Põltsamaa KALLASTE Vändraa Kõo Palamuse PÕLTSAMAA Alatskivi Muhu Hanila Halinga Tootsi Vändra VÕHMA Koonga Tabivere Puurmani Peipsiääre Orissaare Vara Lavassaare Are Tartu Leisi Pöide VILJANDI Mustjala Tori Kolga-Jaani Laeva Varbla Suure-Jaani TARTU Laimjala Sauga Saarepeedi Luunja Piirissaare Valjala PÄRNU Viiratsi Kihelkonna SAARE Tähtvere TARTU Audru Puhja Mäksa SINDI Paikuse Kõpu VILJANDI Tõstamaa PÄRNU Ülenurme Kärla Kaarma Pihtla Pärsti Võnnu Haaslava Lümanda Paistu Rannu Konguta Nõo Meeksi Tahkuranna ELVA Surju Kambja Ahja Mooste Salme KURESSAARE Halliste Tarvastu Vastse- Rõngu Kuuste Kihnu Saarde Räpina Palupera MÕISAKÜLA Kõlleste PÕLVA Abja Karksi Põdrala Valgjärve VALGA Mikitamäe Häädemeeste TÕRVA Puka Otepää PÕLVA Torgu Kanepi Laheda Veriora Helme Sangaste Õru Urvaste Võru Orava Värska Hummuli Lasva Tõlliste Sõmerpalu Ruhnu VÕRU Meremäe 50 km VALGA Karula Antsla Vastseliina VÕRU Rõuge Varstu Haanja Misso HIIU Maakond / County Taheva Mõniste VALGA Omavalitsuslik linn Helme Vald / Rural municipality a City with municipal status Vändra Vald (alev) / Rural municipality (town)
- 11. KAARDID MAPS Jaanuari keskmine õhutemperatuur, 2011 Average air temperature in January, 2011 Narva-Jõesuu Kunda Jõhvi Tallinn Harku Väike-Maarja Lääne-Nigula Kuusiku Ristna Tiirikoja Türi Jõgeva Virtsu Vilsandi Pärnu Viljandi Tartu Tõravere Kihnu Võru Sõrve o Ruhnu Valga Keskmine õhutemperatuur, C Average air temperature, oC -6,0 – -5,1 -5,0 – -4,1 -4,0 – -3,1 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station -3,0 – -2,1 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut -2,0 – -1,1 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute 50 km Juuli keskmine õhutemperatuur, 2011 Average air temperature in July, 2011 Narva-Jõesuu Kunda Jõhvi Tallinn Harku Väike-Maarja Lääne-Nigula Kuusiku Ristna Tiirikoja Türi Jõgeva Virtsu Vilsandi Pärnu Viljandi Tartu Tõravere Kihnu Võru Sõrve Ruhnu Valga o Keskmine õhutemperatuur, C Average air temperature, oC 19,1 – 20,0 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station 20,1 – 21,0 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 21,1 – 22,0 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute 50 km 10 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 12. KAARDID MAPS Päikesepaiste, 2011 Sunshine, 2011 Tallinn Harku Jõhvi Lääne-Nigula Kuusiku Tiirikoja Jõgeva Vilsandi Pärnu Tartu Tõravere Roomassaare Sõrve Võru Päikesepaiste kestus aastas, tundi 50 km Annual duration of sunshine, hours 1701 – 1800 2101 – 2200 1801 – 1900 2201 – 2300 Pärnu Vaatlusjaam / Observation station 1901 – 2000 2301 – 2400 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 2001 – 2100 2401 – 2500 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute Sademed, 2011 Precipitation, 2011 Narva-Jõesuu Kunda Jõhvi Tallinn Harku Väike-Maarja Ristna Lääne-Nigula Kuusiku Tiirikoja Türi Jõgeva Virtsu Vilsandi Pärnu Viljandi Tartu Tõravere Kihnu Võru Sõrve Valga Ruhnu Sademete hulk aastas, mm Annual precipitation, mm 501 – 600 601 – 700 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station 701 – 800 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 801 – 900 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute 50 km EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 11
- 13. KAARDID MAPS Veekasutus, 2010 Water use, 2010 50 km Veekasutusala Veekasutus kokku, miljonit m3 Field of water use Total water use, million m 3 Olme / Domestic use Tööstus / Industry 1512 Olmeveekasutus, m3 elaniku kohta Energeetika / Energy supply Domestic water use, m 3 per person Põllumajandus / Agriculture 34 10 – 19 30 – 39 Muu kasutus / Other water use <6 20 – 29 40 – 49 Heitvesi, 2010a Wastewater, 2010a 50 km Heitvesi, miljonit m3 Puhastatud heitvesi, miljonit m3 Wastewater, million m 3 Purified wastewater, million m 3 < 8 256 Puhastusmeetod / Treatment 14 – 18 Mehaaniline / Mechanical 68 58 Bioloogiline / Biological 1775 < 14 Bioloogilis-keemiline / Biological-chemical a Igas maakonnas on puhastatud üle 99% puhastamist vajavast heitveest. a In each county, more than 99% of the wastewater has been purified. 12 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 14. KAARDID MAPS Õhu saastamine paiksetest saasteallikatest, 2010 Pollution of air from stationary sources, 2010 50 km Õhusaaste, tonni Pollution, tons Saasteaine / Pollutant 100 – 999 Lämmastikoksiid / Nitrogen oxides Tahked osakesed / Solid particles 1 000 – 5 999 Vääveldioksiid / Sulphur dioxide Lenduvad orgaanilised ühendid 133 200 Süsinikoksiid / Carbon monooxide Volatile organic compounds Turbavaru ja turba kaevandamine, 2010 Peat resources and peat mining, 2010 50 km Turbavaru, % Eesti koguvarust Peat resources, Toodang, tonni % of Estonian total Production, tons 4 Turba liik 100 000 Peat type 5– 9 10 – 14 50 000 Vähelagunenud / Poorly humified 15 – 19 Hästilagunenud / Well humified EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 13
- 15. KAARDID MAPS Maakondade ja linnaliste asulate elanikud, 1. jaanuar 2012a Population of counties and urban settlements, 1 January 2012a Narva- Loksa Kohtla- Jõesuu Kunda Järve Sillamäe Tallinn Maardu Rakvere Püssi Narva Paldiski Jõhvi Aegviidu Kiviõli Kohtla- Kehra Tapa Nõmme Keila Saue Tamsalu Kohila Kärdla Märjamaa Rapla Paide Mustvee Haapsalu Järvakandi Jõgeva Türi Lihula Kallaste Vändra Põltsamaa Pärnu-Jaagupi Võhma Tootsi Suure- Lavassaare Jaani Sindi Viljandi Tartu Pärnu Elva Kilingi- Abja- Nõmme Paluoja Karksi- Räpina Kuressaare Põlva Nuia Mõisaküla Otepää Tõrva Antsla Valga Elanike arv linnades ja alevites Võru Number of population in cities Elanike arv maakonnas and towns Number of population in a county 401 000 10 000 – 49 999 Tallinn Linn / City 104 000 50 000 – 99 999 Antsla Vallasisene linn 44 000 – 65 999 5 000 – 19 999 150 000 – 169 999 City without municipal status 500 – 4 999 530 000 Kohila Alev / Town 50 km a Rändeandmeid ei ole arvestatud. a Migration data have not been taken into account. Rahvastiku vanusjaotus, 1. jaanuar 2012 Age structure of the population, 1 January 2012 Keskmine vanus, aastat Vanusjaotus, % Age structure, % Mean age, years 80+ 39,0 – 39,9 60–69 40,0 – 40,9 40–49 20–29 41,0 – 41,9 0–9 42,0 – 42,9 50 km 0 5 10 15 14 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 16. KAARDID MAPS Rahvastikusündmuste üldkordajad, 2011 Crude rates of population events, 2011 Koguiibe kordaja, ‰ Sündmuste üldkordaja, ‰ Net increase rate, ‰ Crude rate of events, ‰ Rahvastikusündmus 15 Population event 9 10 Sünnid / Births 1 -5 – -9 0 Surmad / Deaths -10 – -16 Ränne / Migration 50 km -5 Oodatav eluiga sünnil, 2009–2010 Life expectancy at birth, 2009–2010 Oodatav eluiga sünnil, 50 km aastat Life expectancy at birth, Erinevus Eesti keskmisest, aastat years Difference from Estonian average, years 72,3 2,0 Eesti keskmine, aastat 74,7 mehed 70,2 / naised 80,3 75,0 – 75,9 Mehed / Males Keskmine / Average Estonian average, years 76,0 – 76,9 -1,0 Naised / Females males 70.2 / females 80.3 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 15
- 17. KAARDID MAPS Pensionärid, 1. jaanuar 2012 Pensioners, 1 January 2012 50 km Pensionärid, % maakonna rahvastikust Pensionäride arv Pensioners, % of Number of pensioners county population 136 000 25 – 29 61 000 Vanaduspensionärid / Old-age pensioners 30 – 34 27 000 – 43 000 Töövõimetuspensionärid / Disability pensioners 35 – 39 3 000 – 19 000 Muud pensionärid /Other pensioners Tervena elada jäänud aastad sünnil, 2009–2010 Disability-free life expectancy at birth, 2009–2010 Tervena elada jäänud 50 km aastad sünnil Disability-free life Erinevus Eesti keskmisest, aastat expectancy at birth, years Difference from Estonian average, years 40 – 44 2 45 – 49 Keskmine Eesti keskmine / Estonian average, year 50 – 54 Average Mehed / Males mehed 54,4 / naised 58,6 55 – 59 -5 Naised / Females males 54.4 / females 58.6 16 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 18. KAARDID MAPS Tööjõuda, 2011 Labour forcea, 2011 50 km Tööjõud Tööjõus osalemise määr, % Labour force Labour force participation 300 000 Haridustase rate, % Education 50 – 59 75 000 Esimene tase või madalam / Below upper secondary 60 – 69 Teine tase / Upper secondary 20 000 70 – 79 Kolmas tase / Tertiary a 15–74-aastased. a Population aged 15–74. Tööhõive määra, 2011 Employment ratea, 2011 Hõivemäär soo järgi, % Hõivemäär, % Employment rate, % Employment rate by sex, % 59 70 60 – 69 35 Mehed / Males 50 km 70 – 75 0 Naised / Females a 15–74-aastased. a Population aged 15–74. EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 17
- 19. KAARDID MAPS Suhtelise vaesuse määr ja toimetulekutoetused, 2010 At-risk-of-poverty rate and subsistence benefits, 2010 10 21 27 19 25 18 25 11 9 22 10 19 17 31 23 Suhtelise vaesuse määr, % At-risk-of-poverty rate, % 10 – 14 Toimetulekutoetus, eurot elaniku kohta aastas 15 – 19 Subsistence benefits, euros per inhabitant per year 20 – 24 22 50 km 25 – 29 Leibkondade säästud ja kulutuste jaotus, 2011a Savings and expenditure structure of households, 2011a 3785 2856 2197 3238 3060 3207 3029 3324 3064 3752 3241 2948 2209 2384 Leibkonnaliikme kulutused, eurot aastas 2450 Expenditure per household member, euros per year Toit / Food Säästudega leibkonnad, % Households having savings, % 1000 Eluase / Housing 15 – 29 500 Transport / Transport 30 – 44 Vaba aeg / Leisure 45 – 59 3241 Kokku / Total 50 km Muud kulutused / Other a Põlva maakonna transpordikulutuste andmed on avaldamiseks ebakindlad. a The transport expenditure data for Põlva county are too uncertain for publication. 18 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 20. KAARDID MAPS Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2011 Average monthly gross income per employee, 2011 893 722 675 790 723 764 714 683 803 737 710 699 690 667 682 Palgatöötaja kuukeskmine 50 km brutotulu, eurot Average monthly gross income Erinevus Eesti keskmisest, eurot per employee, euros Difference from Estonian average, euros 600 – 699 100 Eesti keskmine, eurot 700 – 799 mehed 923 / naised 688 800 – 899 Mehed / Males Estonian average, euros Keskmine / Average 700 Brutotulu / Gross income -50 Naised / Females males 923 / females 688 Kinoskäigud, 2009–2010 Cinema visits, 2009–2010 50 km Ekraanide arv Kinoskäinute arva 100 000 elaniku kohta Cinema visitors a Number of screens per 100,000 inhabitants 220 000 Kinoskäikude sagedus, % 4 Frequency of visits, % 5– 9 50 000 1–3 korda / 1–3 times 10 – 14 4–6 korda / 4–6 times 15 – 19 5 000 Vähemalt 7 korda /7 or more times a Vähemalt kümneaastased elanikud, kes olid viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra kinos käinud. a At least ten-year-old persons who had attended the cinema at least once during the previous 12 months. EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 19
- 21. KAARDID MAPS Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted, 2011 Enterprises in the Statistical Profile, 2011 Ettevõtete arv 50 km Ettevõtete arv Number of enterprises 1000 elaniku kohta Number of enterprises 54 000 per 1,000 inhabitants 49 Tegevusvaldkond / Economic activity 50 – 74 11 000 Primaarsektor / Primary activities 75 – 99 5 000 Sekundaarsektor / Secondary activities 100 Tertsiaarsektor / Tertiary activities Ettevõtete investeeringud põhivarasse, 2010a Enterprises’ investments in fixed assets, 2010a 711 Investeeringud põhivarasse, Investeeringud põhivarasse, tuhat eurot ettevõtte kohta miljonit eurot Investments in fixed assets, Investments in fixed assets, Ehitised / Buildings thousand euros per enterprise million euros Seadmed, masinad, inventar 100 – 499 200 Equipment, machinery, inventory 500 – 999 100 Transpordivahendid / Vehicles < 25 50 km 1000 Muu põhivara / Other assets a Vähemalt 20 hõivatuga ettevõtted. a Enterprises with at least 20 persons employed. 20 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 22. KAARDID MAPS Sisemajanduse koguprodukt, 2009 Gross domestic product, 2009 50 km SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest GDP per capita, SKP jooksevhindades, miljonit eurot % of Estonian average GDP at current prices, million euros Majandussektor 44 – 59 8500 Economic sector 60 – 79 Primaarsektor / Primary sector 80 – 99 1000 – 1500 Sekundaarsektor / Secondary sector 156 < 700 Tertsiaarsektor / Tertiary sector Tööstustoodang, 2010 Industrial production, 2010 Müük jooksevhindades, miljonit eurot Toodang, miljonit eurot 1000 Industrial sales at current prices, million euros tööealise elaniku kohta 3300 Production, million euros per 50 km 1,000 working-age persons 2–4 1200 Müük residentidele / Sales to residents 5–9 Müük mitteresidentidele (eksport) 11 < 100 Sales to non-residents (exports) EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 21
- 23. KAARDID MAPS Eesti ettevõtete import, 2011 Imports of Estonian enterprises, 2011 79% 1% 6% <1% <1% <1% <1% <1% 3% <1% 5% 1% <1% <1% Import ettevõtte kohta, <1% sada tuhat eurot Imports per enterprise, hundred thousand euros Maakonna impordi osatähtsus koguimpordis, % 1– 4 Share of county imports in total imports, % 5– 9 6% 10 – 14 50 km Eesti ettevõtete eksport, 2011 Exports of Estonian enterprises, 2011 68% 3% 10% 1% <1% <1% <1% <1% 4% 1% 6% 2% <1% 1% Eksport ettevõtte kohta, <1% sada tuhat eurot Exports per enterprise, hundred thousand euros Maakonna ekspordi osatähtsus koguekspordis, % 5– 9 Share of county exports in total exports, % 10 – 14 6% 33 50 km 22 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 24. KAARDID MAPS Teraviljatoodang, 2011a Production of cereals, 2011a Toodang, tonni Production, tons Teraviljatoodang, tonni 60 000 Production of cereals, tons Teravili / Cereals 1 000 – 24 999 Nisu / Wheat 25 000 – 49 999 30 000 Oder / Barley 50 000 – 99 999 15 000 Kaer / Oats 100 000 – 124 999 50 km Rukis / Rye a Esialgsed andmed. a Preliminary data. Piimatoodang, 2011a Production of milk, 2011a o o o o oo o o o o o oo o Piimatoodang, tonni Piimalehmade arv o Production of milk, tons Keskmine piimatoodang, Number of dairy cows kg lehma kohta 2 000 – 24 999 o 4 900 Average milk yield per cow, kg 25 000 – 49 999 o o 50 000 – 74 999 7 000 – 7 999 5 000 – 9 999 75 000 – 99 999 6 000 – 6 999 10 000 – 13 999 4 100 50 km 103 300 a Esialgsed andmed. a Preliminary data. EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 23
- 25. KAARDID MAPS Kasutatav põllumajandusmaa, 2010 Utilised agricultural land, 2010 63 000 106 600 33 200 64 000 79 700 15 600 51 300 73 100 85 900 54 700 83 000 84 500 49 500 44 300 Pindala, ha Põllumajandusmaa, Area, ha 52 500 % maakonna pindalast 80 000 Utilised agricultural land, 60 000 % of county area Põllumaa / Arable land 40 000 10 – 19 Viljapuu- ja marjaaiad / Orchards 20 000 Looduslik rohumaa / Permanent grassland 20 – 29 30 – 39 85 900 Kokku / Total Muu maaa / Other land a 50 km a Maa, mida põllumajandustootmises ei kasutata, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. a Land not used for agricultural production but maintained in good agricultural and environmental condition. Puuvilja- ja marjakasvatus, 2011a Fruit and berry production, 2011a Saak, tonni Saagikus, kg/ha Production, tons Average yield, kg per ha Õunad ja pirnid / Apples and pears 800 999 500 Maasikad / Strawberries 1000 – 1999 200 Must sõstar / Blackcurrants 3316 100 Muu / Other 50 km a Esialgsed andmed. a Preliminary data. 24 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 26. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEW MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE Siim Krusell, Robert Müürsepp 2011. aastal jätkus majanduse taastumine. Riikide majandused üle maailma saavutasid mullu üle mitme aasta parimad kasvunäitajad. Maailma sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas möödunud aastal hinnanguliselt 3,9%. Siiski viitab see võrreldes 2010. aastaga kasvu mõningasele aeglustu- misele, mida kinnitavad ka riikide viimase kvartali näitajad, mis olid oluliselt madalamad kui aasta esimeses pooles. Jätkuv võlakriis ja mitme riigi püüded oma kulutusi kärpida on põhjus, miks osa riikide esmapilgul kindlana tundunud väljatulek majanduskriisist on jäänud ajutiseks. Niisuguses keskkonnas on hakanud tagasi tõmbuma ka selliste maailma suurte majandusjõudude kasvunäitajad nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. Rahvusvahelise kaubanduse kasv on aeglustumas ja mitmel pool on probleemiks endiselt kõrge ning kohati isegi tõusev töötuse määr. Võrreldes ülejäänud maailmaga jäi Euroopa Liidu (EL) majanduskasv 2011. aastal küllaltki tagasi- hoidlikuks, olles vaid 1,5%. EL-is läks teistest liikmesriikidest oluliselt paremini aga juba varem sügava languse üle elanud Balti riikidel, kus kasv ületas 5% piiri. Neile järgnesid majanduskasvu poolest Rootsi ja Poola. Mitme riigi majandused on aga liikunud täielikult vastassuunas. Neist enim ehk 7% vähenes SKP möödunud aastal Kreekas. Tähelepanu tasub pöörata ka asjaolule, et aasta teises pooles tabas peaaegu kogu Euroopat majanduse kasvutempo aeglustumine ja mitmes riigis pöördus kasv langusesse. Muutumatuna on püsinud ka EL-i töötuse määr. Kui Balti riikides töötuse määr langes, siis raske finantsseisuga riikides, nagu Hispaania, Itaalia ja paljud teised, on see hakanud tõusma. Balti riikidest oli 2011. aastal majanduskasv suurim Eestis. Hinnamõjusid arvestades suurenes Eesti SKP 7,6%, lähenedes 2006. aasta tasemele. Siiski ei olnud selline kasv iseloomulik tervele aastale. Kui esimeses kolmes kvartalis olid ühtlaselt tugevad tulemused, mis olid parimad pärast 2006. aastat, siis IV kvartalis oli kasv vaid 4,5%, viidates juba majanduse jahtumisele. Kasvu aeglustumine oli suuresti tingitud elektroonikatoodete ekspordi vähenemisest. Samuti oli tegemist esimese korraga pärast 2010. aasta I kvartalit, kui Eesti SKP vähenes eelmise kvartaliga võrreldes. Sisemajandus kogub hoogu. Juba 2010. aastal kiirele kasvule pööranud töötleva tööstuse lisandväärtus jätkas sama trendi ka möödunud aastal, kui kasvutempo tõusis koguni 22%-ni. 2010. aasta lõpust ülekandunud 40% kasv jätkus veel I kvartalis, kuid hakkas seejärel aeglustuma ja oli viimases kvartalis alla 1%. Ka 2011. aastal oli tööstuse kasvus suurim roll elektroonikaseadmete tootmisel. Erinevalt tööstusest kasvas lisandväärtus kaubanduses märksa aeglasemalt ja stabiilsemalt – 2,3%. 2011. aastal hakkas taastuma ka mitu aastat languses olnud ehitussektor, mille lisandväärtus kasvas ligi 18%. Oluliselt aitas ehitussektori kiirele kasvule kaasa CO2 kvoodi müügist saadud tulude kasutamine elamute soojustamiseks. Aasta II kvartalis hakkasid eelkõige mitte- eluhoonete arvelt kasvama ka ehitusmahud. Kuigi sisemajandus tugevnes märkimisväärselt, suurenes hõive kasvu tõttu tootlikkus töötaja kohta aasta jooksul vaid 0,6%. Paranenud olukord tööturul kajastus eratarbimiskulutustes, mis kasvasid möödunud aastal kiirenevas tempos üle 5%. Peale transpordikulutuste kasvu suurendasid kodumajapidamiste tarbimist eelkõige veel kulutused hotellidele ja restoranidele ning kestvuskaupadele. Eesti Panga andmetel on väheneva laenukoormuse kõrval hakanud kasvama ka kodumajapidamiste säästud. Kuigi inimesed on hakanud rohkem tarbima, võib sellest, et suurenenud sissetulekute kõrval on kasvanud ka säästud, välja lugeda mõningast ebakindlust tuleviku suhtes. Eesti Konjunktuuri- instituudi andmetel vähenes aasta teises pooles inimeste kindlustunne tugevalt ja oli isegi väiksem kui 2010. aasta alguses. Hoolimata ettevaatlikkusest tuleviku suhtes kasvas sisenõudlus aasta kokkuvõttes 11%. Kapitali kogumahutus põhivarasse tegi 2011. aastal varasema aastaga võrreldes täieliku kannapöörde, kasvades 26,8%. Tähelepanu väärib aasta teises pooles toimunud suur kasvu kiirenemine. Peamiselt materiaalse põhivara arvelt tulnud kasv annab märku ettevõtjate suurenevast valmidusest investeerida tulevikku. Kuna ettevõtted on kasutanud peale EL-i tõukefondide raha ka EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 25
- 27. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEW omavahendeid, pole nende laenukoormus investeerimisega oluliselt kasvanud. Majandususalduse kasvule viitas ka vastav Euroopa Komisjoni avaldatav indeks, mis tõusis terve aasta jooksul. Vähenenud tööpuuduse ja suurenenud tarbimise oludes kiirenes tarbijahinnaindeksi kasv 2011. aastal 5%-ni. Nii nagu 2010. aastal kallinesid nüüdki suurel määral just toiduained ja alkoholita joogid. Kasvule pöördunud ehitussektori toel hakkas kasvama ka ehitushinnaindeks, mis tõusis 3,1%. Väliskaubandus oli endiselt tugev. Majanduskriisist väljumises olulist rolli mänginud eksport jätkas tänu püsivale välisnõudlusele kasvu ka 2011. aastal. Kiirelt suurenenud baasi tõttu kasvas eksport 2010. aastaga võrreldes aeglustuvas tempos, mis päädis 10% kasvuga aasta viimases kvartalis. Sellele vaatamata suurenes eksport aastaga 24,9%, jõudes hinnamõjusid arvesse võttes kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Peamised eksportartiklid olid selgi korral elektroonikatooted, mida oli ligi kuuendik koguekspordist. Erinevalt kaupade ekspordist säilitas teenuste eksport siiski stabiilse kasvu. Kuna import kasvas 27% ehk enam-vähem sama palju kui eksport, jäi Eesti jooksevkonto saldo kolmandat aastat järjest positiivseks. Jätkus ka Eestisse tehtud otseinvesteeringute kasv. Majanduskeskkonna paranemise ja hinnatõusu oludes kasvas valitsemissektori tarbimine 2011. aastal 1,6%. Kuigi kulude kõrval suurenesid ka tulud, jäi riigieelarve siiski puudujääki. Valitsemissektori eelarve jäi seevastu juba teist aastat järjest ülejääki. Kuigi riigivõlg aasta kokku- võttes suurenes, tasub täheldada, et võla kasv oli alla 1%. Eesti tulevik oleneb ebastabiilsest välismaailmast. Jätkates 2010. aastal alanud trende, kiirenes Eesti majanduskasv möödunud aastal suuresti tänu sellele, et püsis välisnõudlus siinsele tööstus- toodangule. Maailma skaalal suhteliselt väike ja avatud majandus suutis turunõudluse järgi kiirelt ümber orienteeruda. Tänu sellele on eksport Eestis kaks aastat järjest jõudsalt kasvanud, mistõttu siinne majandus arenes 2011. aastal ülejäänud EL-i riikide omadest kiiremini. Aasta viimane kvartal aga näitas, et üle maailma kasutusel olnud majanduse turgutamise meetmed on kaotamas oma mõju ja see võib kahjustada ka siinset ekspordist sõltuvat majandust. Ohumärk rahvusvahelistel turgudel on ka paljude riikide suurenevad finantsprobleemid ja kasvav tööpuudus. Ka sotsiaalvaldkonna näitajatega saab hinnata, kas majanduskriis on leevenenud või on tegeliku olukorra paranemiseni veel palju maad, kas inimeste heaolu on muutunud ja kas kriisi leevenemine on puudutanud ühiskonnarühmi erinevalt. Hõivatus, kas siis ettevõtja või töövõtjana, on üks olulisimaid toimetuleku eeldusi. Seetõttu on 2011. aasta sotsiaalvaldkonna ülevaates suurema tähelepanu alla võetud tööturg ja sealsed muutused. Kriisi ajal, kui hõivatute arv kiiresti vähenes, tegi sama ka pakutavate töökohtade arv. 2010. aastal hakkas vabade töökohtade arv küll järk-järgult kasvama, kuid 2008. aasta tasemest jäi see siiski kaugele maha. Samad arengutendentsid iseloomustasid ka töölevõetute arvu muutumist. Ka nende arv hakkas kasvama 2010. aasta alguses ja jõudis üsna lähedale 2008. aasta tasemele (vt joonist lk 27). Üsna reeglipärane on, et tööjõu pakkumise ja nõudluse muutumisele reageerib ka töötajatele pakutav töötasu. Reaalpalk tõusis nii 2011. aasta viimases kahes kvartalis kui ka 2012. aasta I kvartalis. 2012. aasta I kvartalis tõusis reaalpalk 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 2,4%. Enne seda oli reaalpalk olnud üksteist kvartalit järjest languses. Reaalpalga uus kasv on märk paranenud tööturuolukorrast, kuid et kasv on olnud üsna mõõdukas, on kolme kvartali põhjal veel vara ennustada selle jätkumist näiteks 2012. aastal tervikuna. 26 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
- 28. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEW Vabad töökohad ja töölevõetud töötajad, I–IV kvartal 2008–2011 Job vacancies and engaged employees, 1st to 4th quarter 2008–2011 Vabad ametikohad ja tööle võetud töötajad, tuhat Hõivatud, tuhat Job vacancies and engaged employees, thousands Employed persons, thousands 45 680 Vabad ametikohada 660 Job vacanciesa 40 640 Tööle võetud töötajadb 35 Engaged employeesb 30 620 Hõivatud 25 600 Employed persons 20 580 15 560 10 540 5 520 0 500 I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2008 2009 2010 2011 a Vabad ametikohad – kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval vabad olnud ametikohad, s.o vast loodud, vabad või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saanud tasustatavad ametikohad, mille puhul a) tööandja tegutseb aktiivselt ja on valmis tegema edasisi jõupingutusi sobiva kandidaadi leidmiseks väljastpoolt asjaomast ettevõtet/asutust/organisatsiooni; b) tööandja kavatseb ametikoha täita kohe või kindlaksmääratud aja jooksul. b Tööle võetud töötajad – kvartali jooksul tööle võetute arv. a Job vacancies – the number of job vacancies on the 15th day of the second month of the quarter, that is, newly created or unoccupied paid posts or paid posts that become vacant when an employee leaves whereas a) the employer is taking active steps and is prepared to take further steps to find a suitable candidate from outside the enterprise/institution/organisation concerned; b) the employer intends to fill the position either immediately or within a specific period of time. b Engaged employees – the number of employees engaged in the quarter. Pikaajaline töötus on endiselt probleem. Aastakeskmine töötuse määr langes 2011. aastal 12,5%-ni ehk madalamale kui esimesel kriisiaastal 2009, kui töötuse määr oli 13,8%. Töötute arv vähenes kuni 2010. aasta III kvartalini ja seejärel on töötuid olnud stabiilselt suurusjärgus 70 000 – 80 000, kui võtta arvesse ka 2012. aasta I kvartal. Märkimisväärne oli 2011. aasta puhul see, et meeste hulgas vähenes töötute arv märksa kiiremini kui naiste hulgas ning aasta keskmine töötuse määr oli meestel 2011. aastal 13% ja naistel 12%. Töötusnäitajad jäid 2011. aastal loomuliku tööpuuduse tasemest siiski veel üsna kaugele. Loomulik tööpuudus tekib tehnoloogilise arengu käigus ja inimeste ühelt töökohalt teisele liikumise tõttu. Loomuliku tööpuuduse korral on töötuid 4–6% tööturul olevast rahvastikust. Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas suurenes ja neid oli üle poole töötutest. Üle aasta tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli 2011. aastal suurusjärgus 50 000 nagu ka aasta varem. Veelgi muret tekitavam on asjaolu, et vähemalt kaks aastat tööd otsinute arv suurenes 2011. aastal 30 000-ni. Heitunuid ehk neid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli umbes 10 000. Kokku suurusjärgus 60 000 inimese tõsised raskused tööturule tagasipöördumisel võivad tervadada probleeme paljudes valdkondades ja suurendada ühiskonna kihistumist. Pikenenud töötusperiood devalveerib inimese senise töö ja haridustee käigus omandatud inimkapitali, samuti kaob harjumus tööd teha. Tööandjad on pikaajaliste töötute tööalase võimekuse suhtes küllaltki skeptilised a (vt nt Bourdet ja Persson 1991 ). Sageli lisanduvad pereprobleemid, kuritegevusele kaldumine ja suitsidaalsus. Lõpuks jõuavad pikaajalise töötuse negatiivsed mõjud ka makromajanduse tasemele, näiteks kasvab ajakohaste oskustega töötajate puudus, mis seab ohtu ettevõtete jätkusuutlikkuse. Pikaajaline töötus võib kaasa tuua enesehinnangu ja elukvaliteedi järsu languse, mis sunnib töötuid b pidevalt võitlema stressi, toimetulekuraskuste ja emotsionaalse kurnatusega (Venesaar 2004 ). Kahjuks enamikul juhtudel pikaajaliste töötute vaesusrisk ka realiseerub. 2011. aastal tulid üle poole pikaajalistest töötutest toime vaid suurte raskustega. a Bourdet, Y., Persson, I. (1991). Does labour market policy matter? Long term unemployment in France and Sweden? EALE Conference. b Venesaar, U., Hinnosaar, M., Luuk, M., Marksoo, Ü. (2004). Pikaajaline töötus Eestis. Sotsiaalministeerium, TTÜ Eesti majanduse instituut. EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2012. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 27