2. Eluruumide arv ja kvaliteet Eesti
maakondades
Eluruumide arv ja elamispind inimese kohta suurenes
loendustevahelisel perioodil kõigis maakondades, kuid
kasvasid ka erinevused maakondade vahel, mida
mõjutasid
inimeste koondumine tõmbekeskuste lähedusse,
valglinnastumine ja
ääremaastumine.
Jätkuvalt elavad Eesti inimesed võrdlemisi vanades
eluruumides, kuigi loenduste vahelisel perioodil langes
välja ligi 20% enne 1919. aastat ehitatud ja ligi 10%
aastail 1919—1946 ehitatud eluruumidest.
19.03.2013
6. Asustamata eluruumid
Valdavalt paiknevad asustamata eluruumid piirkondades, kust
elanikkond on suhteliselt suuremal määral lahkunud.
Lisas sellele on asustamata eluruumide hulgas ka maakodusid,
kus elatakse vaid osa aastast.
Püsielaniketa eluruumide osatähtsus kõikide eluruumide
hulgas (%)
19.03.2013
7. Eluruumid korter- ja väikemajades
Põhilised eluhoonete liigid on kortermajad ja peremajad,
viimastele on sarnased veel muud väikeelamud (rida-, paaris- jne
majad, mille osakaal on võrdlemisi väike.
Kortermajas paiknevate eluruumide osatähtsus (%), mis
maakonniti mitmekordselt varieerub.
19.03.2013
8. Eluruumi keskmine suurus
Eluruumi keskmine pindala suurenes eelmisest loendusest
arvates 59 ruutmeetrilt 69 ruutmeetrini.
Korterelamus on eluruumi pindala keskmiselt 51, pere-elamus –
110 ruutmeetrit.
19.03.2013
10. Maakonnad, kus eluruumide arv
loenduste vahel ajal suurenes
Harjumaa – püsielanike arv suurenes oluliselt;
Tartumaa – püsielanike arv suurenes mõnevõrra;
Pärnumaa – püsielanike arv vähenes, kuid uusi
eluruume on võrdlemisi palju juurde ehitatud.
Neis maakondades on kõige rohkem uusi eluruume
juurde ehitatud ja vanade osakaal on madalaim.
Võrdlemisi suur on neis maakondades kortermajade
osakaal.
Eluruum on keskmiselt võrdlemisi väike, kuid leidub ka
ruumikaid eluruume.
Harju- ja Tartumaal on asustamata eluruume vähe,
Pärnumaal pigem keskmiselt.
19.03.2013
14. Saaremaa ja Hiiumaa
Neis maakondades on viimastel aastatel uusi
eluruume suhteliselt palju juurde ehitatud, kuigi üle
veerandi eluruumidest on püsiva asustuseta.
Eluruumide arv on Saaremaal pisut suurenenud,
Hiiumaal veidi vähenenud.
Eluhoonete osas domineerivad väikeelamud,
kortermajades paikneb vaid iga kolmas eluruum.
Eluruumid on keskmiselt võrdlemisi vanad.
Eluruumid on üsna ruumikad, keskmiselt ca 80
ruutmeetrit
19.03.2013
17. Omanäoline Ida-Virumaa – eluruumid on
valdavalt kortermajades ja pisikesed
Eluruumi ehitusaja Keskmine pindala, ruutmeetrit
jaotus (%)
19.03.2013
18. Lääne, Lääne-Viru, Järva ja Raplamaa
Need on maakonnad, kus
ligemale pooled eluruumid paiknevad ca 40 aasta vanustes
korterelamutes.
ülejäänud on enamasti traditsioonilistes talumajades
(peremajade keskmine vanus on ca 60 aastat).
pärast 2000. aastat on vähe eluruume juurde ehitatud
ligemale iga viies eluruum on asustamata
eluruumide keskmine pindala on 72—75 ruutmeetrit
Mõnevõrra erineb ülejäänutest Raplamaa, kuhu on rohkem
uusi maju ehitatud ja ka tühje eluruume on vähem
19.03.2013
23. Jõgeva, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi
maakonnad
Kõigis neis maakondades on nii elanikkond kui ka
eluruumide hulk vähenenud.
Uusi maju on neid maakondades viimasel kümnendil
ehitatud väga vähe (alla 3%), sõjaeelsest ajast pärineb
vähemalt 40% kõigist eluruumidest.
Peremajade keskmine vanus on üle 60 aasta.
Kortermajades paiknevate eluruumide osakaal on 40—
50%, Valgamaal pisut üle poole.
Eluruumid on keskmiselt 72—77 ruutmeetri suurused.
Asustamata eluruume on keskmiselt 15–20 %, üle 20%
vaid Jõgevamaal.
19.03.2013