1. REL 2011 tulemused:
Leibkonnad ja perekonnad
Ene-Margit Tiit
Pressikonverents 28.08.2013

2. Sisukord
 Leibkond ja perekond
 Isik perekonnas ja leibkonnas
 Isiku seisundi muutus elukaare vältel
 Muutused leibkondade arvus ja koostises
 Partnerite sarnasus ja erinevus
 Vanus
 Rahvus
 Haridus
 Leibkondade majandus- ja sotsiaalelu
 Lapsed
 Maakondlikud erisused
28.08.2013

3. LEIBKOND JA PEREKOND
28.08.2013

4. Leibkond
Leibkond – ühises eluruumis elavad isikud, keda seob
ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit)
või omaette elav isik.
 Tavaleibkond 98,8% püsielanikest (1 279 328)
 Asutusleibkond 1,2% püsielanikest (14 263)
 Kodutud 0,07% püsielanikest (864)
Asutusleibkond leibkond, mis koosneb isikutest, kes
loendusmomendil olid elanud või tõenäoliselt elavad
vähemalt 12 kuud asutuses, mis tegutseb aasta ringi
ööpäev läbi ja võimaldab seal elavatele inimestele
ülalpidamist – majutust, toitu ja vajaduse korral ka
hooldust ja ravi (nt asenduskodu, hooldekodu).
28.08.2013

5. Perekond
Perekond ehk perekonnatuum (tuumpere) on kindla
struktuuriga leibkond:
1. Abielu- või vabaabielupaar
2. Abielu- või vabaabielupaar lapse või lastega
3. Üksikvanem lapse või lastega
A. Leibkond võib olla perekond,
B. Leibkond võib sisaldada perekonda (tuuma) ja lisaks veel muid
liikmeid – näiteks noor perekond ja vanaema,
C. Leibkond võib sisaldada mitut perekonda, näiteks noorpere ja
vanaisa-vanaema
D. Leibkond võib olla ka ilma ühegi perekonnata, näiteks õde ja vend
E. Leibkond on ka omaette elav üksikisik.
A ja B – pereleibkond, C – mitmepereleibkond, D ja E –
mittepereleibkond
28.08.2013

6. Leibkonnatüübid ja leibkonnaliikmed
Leibkondi % Isikuid %
Üheliikmeline 239 587 39,9 239 587 18,7
Mitmeliikmeline mittepere 10 498 1,8 22 202 1,7
Lasteta paariga 119 761 20,0 247 445 19,3
Lastega paariga 142 274 23,7 530 123 41,4
Üksikvanemaga 78 004 13,0 190 668 14,9
Mitmepere 9 708 1,6 49 303 3,9
28.08.2013

7. Leibkonnatüübid ja isikud leibkondades
28.08.2013
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
45.0
% leibkondadest
% isikutest

8. Leibkonnad linnalistes ja maa-asulates (%)
28.08.2013
0.00 5.00 10.0015.0020.0025.0030.00
üksik naine
üksik mees
mitme liikmega mittepereleibkond
mitmepereleibkond
üksikvanem, vähemalt üks <18…
üksikvanem, lapsed 18+
vabaabielupaar, lasteta
vabaabielupaar, vähemalt üks…
vabaabielupaar, lapsed 18+
abielupaar, lasteta
abielupaar, vähemalt üks <18 laps
abielupaar, lapsed 18+
Maa-asulad
Linnalised asulad

9. ISIK PEREKONNAS JA
LEIBKONNAS
28.08.2013

10. Isiku seisund perekonnas
Perekonda kuuluv isik võib olla:
 abikaasa/ partner
 üksikvanem
 Laps
Partnerid võivad olla ka samasoolised, abikaasad mitte.
Üksikvanemal on perekonnas laps, aga ei ole (selles
perekonnas) abikaasat ega partnerit.
Lapsel (perekonnas)
 on samas perekonnas vähemalt üks vanem ja
 ei ole selles perekonnas abikaasat/ elukaaslast ega last
Lapse vanusele ei ole mingeid piiranguid – „laps“ võib
olla ka 60-aastane!
28.08.2013

11. Isiku seisund leibkonnas
 Pere- ja mitmepere leibkonna puhul on kõigi perekonda
kuuluvate isikute seisund leibkonnas sama, mis
perekonnas.
 Leibkonda võib kuuluda veel lisaliikmeid, kes
perekonnatuuma ei kuulu (näiteks lastega paariga koos
elav vanaema).
 Kui leibkonna lisaliige on alla 18-aastane, siis on tema
seisund „laps leibkonnas“.
28.08.2013

12. Isiku seisund leibkonnas (% isikutest)
28.08.2013
29.5
13.3
6.7
27.6
18.7
4.1
abikaasa
vabaabielupartner
üksikvanem
laps
üksi elav isik
muu

13. Isiku seisund leibkonnas, detailsem (%)
28.08.2013
0.00 5.00 10.00 15.00 20.00
mittepereleibkonna liige
pereleibkonnas elav lisaliige
üksi elav isik
laps, elab koos üksikvanemaga
laps, elab koos vabaabielus…
laps, elab koos abielus vanematega
üksikvanem
vabaabielupartner lastega…
vabaabielupartner lasteta…
abikaasa lastega perekonnas
abikaasa lasteta perekonnas

14. ISIKU SEISUNDI MUUTUS
ELUKAARE VÄLTEL
28.08.2013

15. Isiku seisund leibkonnas sõltuvalt
vanusest
Erinevas vanuses inimeste seisund leibkonnas üldiselt
muutub – selle määrab elukaar.
Mõnevõrra erinev on seisundite jagunemine ka meestel
ja naistel.
Kõige olulisem erisuse põhjus on naiste pikem eluiga,
samuti asjaolu, et üksikvanemad on meil valdavalt
naised.
Ülejäänud põhjused on pigem seotud eluhoiakute ja
väärtushinnangutega.
28.08.2013

16. Mehe seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest
28.08.2013
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0-4
5-9
10-14
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75-79
80-84
85+
abikaasa
vabaabielupartner
üksikvanem
laps
üksi elav isik
muu perekonda mittekuuluv
isik
asutusleibkonna liige
kodutu

17. Naise seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest
28.08.2013
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0-4
5-9
10-14
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75-79
80-84
85+
abikaasa
vabaabielupartner
üksikvanem
laps
üksi elav isik
muu perekonda mittekuuluv
isik
asutusleibkonna liige
kodutu

18. MUUTUSED LEIBKONDADE
ARVUS JA KOOSTISES
28.08.2013

19. Leibkondade arvukuse ja keskmise
suuruse muutus
Eelmise rahvaloenduse ajal,
31.03.2000, oli Eestis 582 089 tavaleibkonda
 Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,33 inimest.
Viimase rahvaloenduse ajal,
31.12.2011, oli Eestis 599 832 tavaleibkonda
 Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,13 inimest.
Leibkondade arv kasvas 3% võrra, kuigi rahvaarv
kahanes 5,5% võrra.
Leibkonna keskmine suurus kahanes 8,6% võrra.
28.08.2013

20. Leibkondade jaotus (%) keskmise liikmete
arvu järgi 2000. ja 2011. aastal
28.08.2013
0.00 10.00 20.00 30.00 40.00
7+
6
5
4
3
2
1
2011
2000

21. Muutused leibkonnaliikmete arvus
 Suurenes üheliikmeliste leibkondade arv ja osakaal
(33,5%40%, lisandus 44 000 leibkonda)
 Pisut suurenes 2-liikmeliste leibkondade arv
(28,4%28,9%, lisandus 8000)
 Vähenes 3- ja 4-liikmeliste leibkondade arv ja osakaal
(vastavalt 18,9 15,8% ja 13,3%10,5%, mõlema
kahanemine üle 14 000)
 Kõigi veel suuremate perede osakaal vähenes
keskmiselt 25 protsendipunkti võrra, kokku enam kui
6000 võrra.
28.08.2013

22. Isiku seisund leibkonnas 2000 ja 2011 (%)
28.08.2013
0.00
5.00
10.00
15.00
20.00
25.00
30.00
35.00
2000
2011

23. Rahvaloenduste vahel toimunud muutused
 Vähenes laste, seaduslike abikaasade ja leibkonna
lisaliikmete arv ning osakaal;
 Suurenes vabaabielupartnerite ja üksikute arv ning
osakaal.
28.08.2013

24. PARTNERITE SARNASUS JA
ERINEVUS
VANUS
28.08.2013

25. Partnerite keskmine vanus seaduslikus ja
vabaabielus
28.08.2013
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
Abikaasa linnas Vaba-abikaasa
linnas
Abikaasa maal Vaba-abikaasa
maal
Mees
Naine

26. Partnerite vanus
 Mehe ja naise vanusevahe on Eestis väga pikka
aega olnud pisut üle 2 aasta ja on seda ka praegu –
abielupaaridel 2,2, vabaabielupaaridel 2,4 aastat.
 Abielupaaride keskmine vanus on 54 ja 52 aastat,
linna ja maa vahel olulist erinevust ei ole.
 Vabaabielupaaride keskmine vanus on 40 ja 37,
maal – 42 ja 40 aastat.
28.08.2013

27. PARTNERITE RAHVUS
28.08.2013

28. Partnerite rahvus
Kõigist paaridest on selliseid, milles mõlemad partnerid
on eestlased 64,9%; 2000. aastal oli selliseid eestlaste
paare 62%.
 abielupaaridest 58,8% on eestlaste paarid
 vabaabielupaaridest 78,5% on eestlaste paarid
Ka puht-vene rahvusest paaride osakaal on eelmisest
loendusest saadik veidi suurenenud: 19,4%19,7%.
Praktiliselt kõigi teiste vähemusrahvuste puhul samast
rahvusest paaride osakaal vähenes.
28.08.2013

29. Samast rahvusest partneritega paarid
(%)
28.08.2013
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
70.00
80.00
90.00
100.00
2000, abielu
2011, abielu
2000, vaba-abielu
2011, vababielu

30. PARTNERITE HARIDUS
28.08.2013

31. Abielus või vabaabielus meeste ja naiste
haridustaseme jaotus (%)
28.08.2013
0.00
5.00
10.00
15.00
20.00
25.00
30.00
35.00
40.00
45.00
Mees
Naine

32. Pereinimeste haridus-
tase linnas ja maal (%)
28.08.2013
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
Üldpõhiharidus või
vähem
Põhiharidus või
vähem ja kutse
Üldkeskharidus Keskharidus ja
kutse
Kõrgharidus
Linn
Maa

33. Partnerite hariduse
vahekord (%):
vasakul linnalistes, paremal
maa-asulates
28.08.2013
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
N_Põhi N_Kesk N_Kõrg
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
N_Põhi N_Kesk N_Kõrg
M_Põhi
M_Kesk
M_Kõrg

34. Partnerite haridustasemete võrdsus ja
ebavõrdsus (%)
28.08.2013
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
M>N M=N M<N
Linnas
Maal

35. Perekonnainimeste haridus
 Põhi- ja sellest madalama haridusega
perekonnainimeste arv on Eestis suhteliselt väike
(pisut üle viiendiku), seega 4/5 on vähemalt
keskharidus.
 Peredesse kuuluvate naiste keskmine haridustase on
keskmiselt meestest kõrgem, eriti kõrghariduse osas.
 Meestel on seevastu sagedamini üldharidust täiendav
kutseharidus.
 Kõige levinum haridustase on kõrgharidus (31%)
 Maal on pereinimeste haridustase mõnevõrra
madalam kui linnades, kuid erinevus ei ole suur.
 Üle poole kõigist perekondadest on sellised, kus
partnerite haridustasemed on võrdsed
28.08.2013

36. LEIBKONDADE MAJANDUS JA
SOTSIAALELU
28.08.2013

37. Peamiselt
tööst
elatuvad
Peamiselt
pensionist
elatuvad
Peamine
elatus-
allikas ei
ole töö ega
pension
Kokku
Leibkondi 374 415 174 352 51 065 599 832
Leibkondade % 62,4 29,1 8,5 100
Leibkonnaliikmeid 943 327 254 818 81 183 1 279 328
Leibkonnaliikmete % 73,7 19,9 6,3 100
Leibkonna keskmine
suurus
2,52 1,46 1,59 2,13
28.08.2013

38. Leibkondade ja leibkonnaliikmete
jagunemine peamise elatusallika järgi (%)
28.08.2013
62.4
29.1
8.5
peamiselt
tööst
peamiselt
pensionist
ei tööst
ega
pensionist
73.7
19.9
6.3
peamiselt
tööst
peamiselt
pensionist
ei tööst
ega
pensionist

39. LAPSED
28.08.2013

40. Missuguses leibkonnas elavad
erinevas vanuses lapsed? (%)
28.08.2013
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
Alla 7-aastased
7-11-aastased
12-17-aastased
18-24-aastased

41. Laste kasvupered
 Mida noorem laps, seda sagedamini on tema
vanemad vabaabielus
 Mida vanem laps, seda sagedamini kasvab ta
üksikvanemaga
 Üksikisadega peresid on keskmiselt 10 korda vähem
kui üksikemadega peresid, neid osakaal kasvab
vanemate laste puhul mõõdukalt.
28.08.2013

42. Keskmine laste arv lastega peres linnas ja
maal sõltuvalt laste vanusepiirist
28.08.2013
1.00
1.10
1.20
1.30
1.40
1.50
1.60
1.70
1.80
<25a <18 a <12a <7a <3a
Linnas
Maal

43. MAAKONDLIKUD ERISUSED
28.08.2013

44. Leibkondade keskmine suurus maakonniti
28.08.2013
2
2.05
2.1
2.15
2.2
2.25
2.3
2.35
2.4
2.45
2.5
IDA-VIRUMAAKOND
LÄÄNEMAAKOND
VÕRUMAAKOND
VALGAMAAKOND
JÄRVAMAAKOND
KoguEesti
VILJANDIMAAKOND
TARTUMAAKOND
LÄÄNE-VIRUMAAKOND
HARJUMAAKOND
HIIUMAAKOND
PÄRNUMAAKOND
JÕGEVAMAAKOND
PÕLVAMAAKOND
SAAREMAAKOND
RAPLAMAAKOND
2000
2011

45. Alaealiste lastega leibkondade osakaal
(%)
28.08.2013
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
IDA-VIRUMAAKOND
LÄÄNEMAAKOND
PÕLVAMAAKOND
VÕRUMAAKOND
HIIUMAAKOND
VALGAMAAKOND
VILJANDIMAAKOND
JÄRVAMAAKOND
JÕGEVAMAAKOND
SAAREMAAKOND
KoguEesti
LÄÄNE-VIRU…
PÄRNUMAAKOND
TARTUMAAKOND
HARJUMAAKOND
RAPLAMAAKOND
2011
2000

46.  Lastega perede arv on kahanenud kõigis
maakondades, vastavalt on vähenenud ka leibkonna
keskmine suurus.
 Maakondade vahel ei ole selles osas erinevusi,
areng on toimunud ühtlustumise suunas.
28.08.2013

47. Tänan kuulamise ja
kaasamõtlemise eest!
28.08.2013

48. Presentatsiooni pealkiri või esitaja nimi28.08.2013