2. Ettevõtja kolm “miksi”
Miks kogub Statistikaamet nii palju aruandeid?
Miks Statistikaamet dubleerivalt andmeid küsib?
Miks just minu ettevõttelt igal aastal andmeid
küsitakse?
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
13. Ettevõtete aruandekohustus
suurusgrupi järgi, 2012
Hõivatute Keskmine Maksimaalne
arv
Aruannete Esitamis- Aruannete Esitamis-
arv sagedus (12*kuu arv sagedus (12*kuu
+ 4*kvartal + + 4*kvartal +
aasta) aasta)
1‒9 1,8 5,7 18 94
10‒19 3,1 10,8 13 74
20‒49 5,5 21,2 17 99
50+ 11,5 51,4 25 149
KOKKU 2,5 8,6 25 149
Kokku aruandeid eri nimetusi 168, esitamissagedus 771.
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
14. Aruandekohustuslased aastati
Äriühingud
Ettevõtted
Muud
majandusüksused
0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000
Aruandekohustus Aruandekohustus Aruandekohustus
ainult 2011 nii 2011 kui ka 2012 ainult 2012
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
15. Registriandmete kasutamise viisid
1. Täielikult registriandmetel põhinevad statistikatööd
Koondandmed
Üksikandmed
2. Osaliselt registriandmetel põhinevad statistikatööd
Hinnangute täpsustamiseks, imputeerimiseks
Väiksemate üksuste jaoks andmed
andmekogudest
Teatud tunnused küsimustike eeltäitmiseks või
ettevõttelt küsimisest loobumiseks
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
16. Registriandmete kasutamine
statistikatöödes, 2012
Statistikatööde
arv %
Ei kasuta registriandmeid 66 40
Tuginevad täielikult
registriandmetel 48 29
Kasutatakse osaliselt
registriandmeid 52 31
Kogumikud, metoodilised tööd,
arendustööd, s.t andmekogumist
ei toimu 41
KOKKU 207 100
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
18. Üleminek andmekogude kasutamisele
Ettevalmistus üleminekuks
Andmekogu metaanalüüs (kaetus, definitsioonid)
Andmekogu detailanalüüs (andmekvaliteet)
Andmehõive korraldamine (leping, IT-lahendus)
Andekogumise ja andmetöötluse juurutamine
(paralleelne tootmine)
Andmekogumise struktuuri muutus
Väheneb andmekogumise maht ja koormus
isikutele või majandusüksustele
Andmetöötluse struktuuri muutus
Andmetöötluse maht suureneb tunduvalt
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
19. Andmetöötluse mahu muutus
Suureneb tunduvalt üksuste arv (kordades), mis
suurendab andmekontrolli mahtu
Suurematelt ettevõtetelt peab andmeid edasi
koguma
Lisandub eri andmeallikate andmete seostamine
Suureneb imputeerimise maht, sest ka
andmekogudes on puuduvaid andmeid
Lisandub statistiliste näitajate moodustamise
vajadus
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
20. Klassikaline statistikatöö
Uuringust
kogutud Arvutatud
VALIM andmed lisatunnused
Imputeeritud
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
21. Kombineeritud statistikatöö
Uuringust
kogutud
VALIM andmed
Imputeeritud
Registri Arvutatud
andmed lisatunnused
Mudelitega
prognoositud
või imputeeritud
andmed
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
22. SA arendused registriandmete
kasutuselevõtuks
Elektroonilise majandusaasta aruande (MAA) andmete kasutamine
statistiliste aruannete eeltäitmiseks
Käibemaksudeklaratsiooni andmete kasutamine statistikatöös
―Müügitulu‖ (410 ühe hõivatuga jaekaupmeest vabad aruande
esitamisest)
Väliskaubandusandmed väikesemahulise sisse ja väljaveo kohta
võetakse MTA-st
Postiside ja postiteenuste andmed Konkurentsiametilt (alates 2012
ca 50 ettevõtet vabad)
Elektroonilise side andmed Konkurentsiametilt (alates 2012, ca 150
liinide omanikku ja 15 operaatorit vabad)
Energia tarbimise aruanne (alates 2008, riigi
raamatupidamiskohuslased- energia tarbijad, ca 2000 üksust vabad)
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
23. MAA eeltäitmise tulemused 2012
MAA baasil eeltäideti 52% EKOMAR-i aruannetest
Keskmiselt 80% aruande lahtritest oli eeltäidetud ja
20% pidi raamatupidaja ise täitma
raamatupidajad tegid parandusi keskmiselt 3%
eeltäidetud lahtrites, suurte ettevõtete puhul 21%
EKOMARi täitmiseks kulunud aja mediaan:
Tühja aruande korral – 3 tundi
Eeltäidetud aruande korral – 1,5 tundi
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
24. Organisatsioonilised küsimused
palgastatistika näitel
1. Definitsioonide erinevus
SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab: aja- ja tükitöö
tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu,
ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.
MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud
erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed
kassapõhised.
2. Ajaline nihe — nt dets palk kajastub veebruari
deklaratsioonis, SA peab juba veebruaris avaldama.
3. MTAs puuduvad näitajad võrreldava statistika tegemiseks.
Nende lisamine suurendab ettevõtete koormust oluliselt.
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
25. Andmekogumise arengusuunad
Andmeesitamise mugavamaks muutmine, sh
elektrooniline andmekogumine
Registriandmete järjest laialdasem kasutamine
Andmekogumine otse ettevõtete
raamatupidamisprogrammidest
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
27. Järgmised konkreetsed sammud
koormuse vähendamisel
Intrastat – ühe voo andmeesitus (ilma kaupade impordita
andmeesitusele üleminek 2016‒2020) – vähendaks
väliskaubandusstatistika koormust kuni poole võrra.
MAA kasutamise edasiarendus – eesmärgiga
mikroettevõtete aruandekoormust vähendada.
TSD kasutamine palgastatistikas – teostatavuse
täpsemad analüüsid, täiendavate näitajate lisamise
kaalumine MTA andmekogudesse.
Aruannete eeltäitmine eSTATis varemesitatud
andemetega.
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
28. Teabenõuete ja tellimustööde
esitajad, 2011
Muu (välisesindused, välismaa äriühingud jms)
6%
Haridus ja teadusasutused
6%
Avalik haldus ja riigikaitse
9% Eraisikud
40%
Ettevõtted
38%
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
32. Arutelu
Mida Statistikaamet saaks veel teha, et muuta
andmeesitamine ettevõtjale mugavamaks?
Mida Statistikaamet saaks teha, et ettevõtja saaks
riiklikust statistikast võimalikult palju kasu?
Millist statistikat ettevõtja vajab?
4.01.2013 Andmeesitajate kohvihommik
4/5 majandusüksustest andmeesitajatest on ettevõtted. Statistikaametile esitas aastal 2012 aruandeid ca 30% äriregistris olevatest ettevõtetest, s.o 127 000st 36 000, mis teeb ca pool ca 80 000st tegutsevast ettevõttest.
Aruandekohustuslased aastati varieeruvad. Võrreldud on kahe aasta aruandekohustuslasi: 12 000 esitas aruandeid ainult 2011 ja 13 000 ainult 2012. Mõlemal aastal pidi aruande esitama 23 000 äriühingut.NB! Joonis ei näita ettevõtetest andmeesitajate koguarvu, s.t see ei ole kummalgi aastal ca 48 000. Ettevõtted (äriühingud) – äriühing, täisühing, usaldusühing, osalusühing, aktsiaselts, tulundusühistu, Euroopa äriühing (id. Societas Europea), Euroopa majandushuviühing, välismaa äriühingu (või muu juriidilise isiku) filiaalMuu – sihtasutus, mittetulundusühistu, mittetulundusühing, riiklik üksus, kohaliku omavalitsuse üksus, muuFIE – füüsilisest isikust ettevõtja, talupidamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja
Kui saame koondandmed, siis on meil kõige väiksem töömaht, eeldab definitsioonide täielikku sobivustkoondandmete kasutamisvõimalused on tänaseks juba ammendumas, puuduvad võimalused andmete linkimise abil statistikaametis andmetele lisaväärtust anda.Osalise kasutuse korral on kindlasti vaja andmekogust saada üksikandmed. See on tulevikusuund
Registriandmete kasutamine suureneb aasta-aastalt – veel 2011 ei kasutatud registriandmeid 44% statistikatöödes.
Halduskoormus ja selle vähendamine on aktuaalne teema nii EL tasandil kui ka Eestis. Euroopa Komisjoni tellitud uuring on näidanud, et 72 õigusaktis sätestatu täitmiseks on EL-s hinnanguliselt kokku halduskoormus rahalises vääringus 124 miljardit eurot, sellest 0,8 miljardit eurot ehk 0,6% tuleneb statistika valdkonda kuuluvate õigusaktide täitmisest (Communication on the "Action Programme for Reducing Administrative Burdens in the EU - Sectoral Reduction Plans and 2009 Actions" – COM (2009) 544 final. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0544:FIN:EN:PDF)Saab eeldada, et Eesti riigi puhul kehtib sama või ligilähedane proportsioon. Hoolimata 1% lähedal olevast osatähtsusest kogu halduskoormuses on SA üks prioriteete andmeesitaja aruandluskohustuse vähendamine.
Kõige suurem lisakulu on ettevalmistuse osa, mis eeldab teatud aja paralleeltootmist
Müügitulu jaoks ei saa KMDd kõigi ettevõtete puhul kasutada, sest definitsioonid erinevad ja suurte ettevõtete puhul, kes avaldavad statistilisele tulemusele mõju on oluline järgida täpset definitsiooni. Väliskaubandus: alla teatud piiri (nn statistiline lävend - kauba lähetamise käive 120 000 eurot) ei pea esitama aruannet – võtame andmed MTAst. Enamasti on ka teistes riikides see praktika, et suurtelt ettevõtetelt küsitakse andmeid, väikeste puhul, kelle tulemus ei mõjuta statistikat oluliselt, kasutatakse admin andmeid ja hinnanguid.
Eeltäitmine on võimalik eSTATis juhul kui MAA on esitatud elektrooniliselt ja ettevõtte tegevjuhtkonna liige on selle kinnitanud. Eeltäidetud andmeid saab eSTATis vajaduse korral parandada.
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. 2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse. 3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Väliskaubandusstatistika andmekogumise lihtsustamine, liikmesriikidevaheline andmevahetus (liikmesriikide vahel üksikandmete vahetamine toimub ainult statistika tegemise eesmärkidel – kehtestatakse konfidentsiaalsuse reeglid). Hinnanguliselt annab impordi-ekspordi aruanne 50% aruandekoormusest. Selle lihtsustamine võib vähendada koormust kuni poole võrra. Eesti väiksus võib siin probleemiks saada, sest impordistatistikat peaks tootma teiste riikide ekspordi andemete põhjal, aga mingite riikide eksport Eestisse (nt Saksamaal vm suurriigil) võib olla nii väike, et seda riik ei kogugi. MAA – väikeettevõtete MAA-st puuduolevate näitajate hindamise metoodika väljatöötamine 2013, juurutamine 2014-2015. Siis saab väikeettevõtted hulga aruannete esitamisest vabastada – andmed saadakse MAAst ja puuduvad näitajad hinnatakse vastavate mudelite abil. TSD – praegu puuduvad töötunnid, samuti info osalise v täisajaga töötamise kohta. Teeme aktiivset koostööd MTAga TSD ja töötajate registreerimise süsteemi täiendamise teemal. Tulemused palgastatistika jaoks aastaks 2015. Aruannete eeltäitmine eSTATIs varemesitatud andemetega - kasutatakse rohkem kui 40 aruandes praegu ja arendatakse edasi.
Näidata veebilehelavaleht: andmebaas, väljaanded, pressiteatedBlogiOstujõu kalkulaatorTeenused