1. KOLMEOSALINE ESITLUS
Sten Jõgi 11b

2. KUNINGAVÕIM PRANTSUSMAAL
10.-14. SAJANDIL
• Kuningavõim Prantsusmaal 10. sajandil sai alguse Karolingide dünastia
lõpu ja Kapetingide algusega Hugues Capet näol 987. aastal.
• Tema valitsemisajal ei olnud tema valdused eriti suured, vaid 1/10
Prantsusmaast. Ta pani aluse Kapetingide dünastia algusele.
• Järgmise valitseja Philippe II Auguste (1180-1223) suutis oma valitsemisajal
oma kuninga domeeni suurendada kolmekordselt osavate poliitiliste
trikkide, relvajõu ja oma uute liitlaste abil.
• Koolitati välja ametnikud, kes aitasid murda feodaalide vastupanu.

3. ...
• Louis X Püha arendas riikidevahelist suhtlemist ning avalikku korda. Ta
püüdis selle kaudu moodustada kristlikku maailma ühisrinnet islamiusuliste
vastu, olles ise kristlane.
• Ta keelas kuninga domeenis feodaalide omavahelise vaenutsemise, tülide
lahendamise duellil, sõja algus 40 päeva pärast kuulutamist.
• Tema algatusel loodi ka Pariisi parlament, mille koosseisu kuulusid parimad
juristid.

4. ...
• Philippe IV Ilus (1285-1314) tegi julgeid ja ettearvamatuid otsusi, mille
mastaabis tahtis ta tõsta ka vaimulike makse, sattudes vastuollu paavsti
kuuriaga.
• Ta saatis Itaaliasse oma saadikud, kes paavsti vastaste abil solvasid paavsti.
Bonifatius VIII suri hiljem, paavsti koha võttis nüüdsest prantslane, kes viis
oma õukonna üle Prantsusmaale. Algas paavstide e. Avignoni vangipõlv.
• Ta tahtis vabaneda ka Templiordu rüütlitest ja juutidest. Et oma toetust
suurendada, kutsus ta kokku generalstaadid, kelle abil tal tõesti õnnestuski
oma keskvõimu suurendada.

5. KOKKUVÕTE
• Kapetingide dünastia alguses oli kuninga käes vaid 1/10 Prantsusmaast
ning Prantsusmaal valitses kaos feodaalide võimutsemise ja võimude
lahususe näol.
• Dünastia valitsejate käes muudeti neutraalseks nii feodaalid kui ka teised
ohud (paavst, Templiordu rüütlid) kuninga võimule.
• Dünastia lõpuks oli kindlustatud Prantsusmaa ammendus riigi valduste
suhtes. Stabiliseeritud oli ka kuningavõim.

6. KUNINGAVÕIM INGLISMAAL 11.-13.
SAJANDIL
• 1066. aastal tungis William Vallutaja Inglismaale, tuues ettekäändeks
eelmise kuninga Edwardi lubaduse pärandada Williamile kuningatroon.
• Teda ei tahetud aksepteerida kui kuningas ja William lõi Hastingsi lahingus
anglosaksid. Nüüdsest jagunesid Inglismaa elanikud kaheks: prantsuse keelt
kõnelevaks ülemkihiks ning anglosaksidest alamkihiks.
• William valitses maad karmil käel ning pani aluse tugevale keskvõimule.

7. ...
• Henry II (1154-1189) valitsemisajal suurenes tema käe Inglismaal
kuningavõim tohutult. Ta viis tugevale järjele kohtukorralduse, mille ajal
hakkas kujunema uus tavaõigus – common law.
• Tema üritus hõivada kirikuvõimu ei saatnud edu. Ta sattus teel selleni
vastuollu oma vana hea sõbraga Canterbury peapiskoopi Thomas
Becketiga, kes ei murdunud Henry II tahte all, nagu valitseja oli harjunud,
tänu millele oli Henry II vastu oma tahtmist sunnitud Becket mõrvata. Ta
oli pärast seda pagendunud oma tuppa, masenduses ja hingevalus oma
surnud sõbra pärast.

8. MÕJU ÜMBRITSEVATELE
RIIKIDELE
• Inglased üritasid sellel ajavahemikul pidevalt suurendada oma mõjuvõimu,
korraldades sugulusvahekordi ning ka sõjalise survega.
• Wales pidas vastu sajandeid, nad panid inglastele vastu XIV sajandi alguseni
kuid siis pidid tunnistama sõltuvust Inglismaast.
• Inglased pidid tunnista tihti Šotimaa sõltumatust nendest, kuid alatiseks jäi
inglaste mõjude sisseimbumine Šotimaale.
• Vastupidi Šotlastele ja Waleslastele, hakkasid iirlased mõjutama inglasi oma
tavadega.

9. PARLAMENDI TEKKIMINE
• Henry II valitsemisaja järel ei suutnud tema pojad järgida isa sihikindlat
valitsemisviisi, kaotates Prantsusmaa valdusi ja vähendades sissetulekuid,
mille raviks üritasid nad makse suurendada, millega eksiti.
• Puhkes mäss ning isegi London hõivati, mille järel oli kuningas kohustatud
nõudmistele järele andma. Anti välja „Suur vabaduskiri“ e. Magna Charte
Libertatum (1215), milles määrati kindlaks vaimulike ning feodaalide maksud
ja õigused, mis piiras kuningavõimu oluliselt.

10. ...
• Valitsejad püüdsid lepingu tingimustest mööda vaadata, mis tõi ülestõusu
kuninga vastu. Kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus (1265), kuhu
kuulusid vaimulikud, feodaalid ning linnade esindajad. Sellega pandi alus
Inglise parlamendi kujunemisele.
• Parlament jagunes kaheks kojas: ülem- ja alamkoda. Ülemkoda moodustus
kõrgematest vaimulikest ja suurfeodaalidest, alamkoda linnade- ja
krahvkondade esindajad. Selline parlamendi ülesehitus on säilinud
tänapäevani.

11. SAJA-AASTANE SÕDA
• Saja-aastane kestis tegelikult 116 aastat ning võitlus käis Prantsuse
kuningatooni pärast enamuselt Prantsusmaa pinnal.
• Kuna Inglise kuningas Edward III oli Philippe IV tütrepoeg, siis järeldas
ta, et ta on prantsuse trooni vääriline ja kuulutas 1337. aastal, et ta võtab
selle, isegi kui see eeldab sõjalist jõudu.
• Philippe andis Crécy (sõjakunsti ajaloost pöördeline) sõjaks Edwardile
valida sõja asukoha. Vaatamata prantslaste kolmekordsele ülekaalule, sai
nende rüütlivägi hävitava kaotuse. Kaotus kordus Poitiers’ lahingus.

12. ...
• Sõja ajal laastas mõlemat maad katk – nn must surm. Kaotuste küüsis
pidid mõlemad riigid tõstma makse, mis põhjustas aga ülestõusud. Inglastel
eesotsas Wat Tyler (1381) ja prantslastel (1358) Étienne Marcel.
• Prantsusmaal suruti see maha raskustega, millele järgnesid rasked
karistused ülestõusnutele.
• Inglismaal tapeti ülestõusu juht Tyler läbirääkimiste ajal aga sõnamurdlikult,
mis põhjustast ülestõusnute leeris segadust ning ülestõus hajus.

13. ...
• Calais’ rahu (1360) oskas ära kasutada Charles V Tark, kes pärast korraliku
sõjalist ettevalmistust leidis ettekäände katkestada vaherahu ning edukalt
peale tungida. Inglaste kätte jäi vaid tühine osa Prantsusmaast.
• Charles V saavutad alad kaotas temale järgnev valitseja Charles VI
Vaimuhaige paljude asjade kokku langemisel.
• Kui Prantsusmaa oli juba kaotanud lootuse, ilmus eikuskilt kuninga
õukonda lihtne talutüdruk Jeanne d’Arc väites, et jumal on talle ennast
ilmutanud ja teinud talle ülesandeks päästa isamaa.
• Talle usaldati sõjajuhi koht ning tema juhtimisel võeti võluväel tagasi
Inglaste vallutused Prantsusmaal, saavutati hiilgavaid võite.
• Jeanne võeti aga burgundlaste poolt kinni, kes müüsid ta inglastele, kes
omakorda põletasid ta tuleriidal.

14. ...
• See lisas aga prantslastele hoogu juurde, kes vallutasid viimsetki inglaste
kontrolli all olevad alad Prantsusmaa pinnal, inglased ajati maalt välja
(1453). Vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte. Sellega oli lõppenud
saja-aastane sõda. Lõpuks. Sellega on lõppenud ka see esitlus, ühtviisi
lõpuks..

15. VSJOO