2. Laia taustaga töögrupp
Tähestikulises järjekorras:
• Aare Tammemäe - Redgate Capital
• Andrus Alber – Nasdaq OMX Tallinn
• Ege Metsandi – ERGO Funds*
• Erkki Raasuke – Majandusministeerium
• Henrik Igasta – SEB Enskilda
• Loit Linnupõld – Swedbank Investment Funds*
• Peeter Saks - Baltcap
• Priit Põldoja - Cofi
• Reimo Hammerberg – Sorainen
• Robert Kitt – Swedbank
• Ülo Kallas – Colonna Capital
* Töögrupis osalevad pensionifondi haldurid ei poolda dokumendis väljapakutud ettepanekuid, mis
puudutavad pensionifonde
Käesolevas presentatsioonis esitatut ei saa vaikimisi käsitleda töögrupi liikmete tööandjate või
ametiasutuste seisukohtadena.
2
3. Sisukord
1. Miks on vaja tegeleda kapitaliturgude arendamisega?
2. Mis seisus on Eesti kapitaliturud?
3. Turu taaskäivitamine
4. Pensionifondide mõju kapitaliturgudele
5. Ettepanekud pakkumise toetamiseks
6. Ettepanekud nõudluse toetamiseks
7. Soovitud tulemuse annab vaid mitme olulise meetme koosmõju
3
4. 4
Kapitaliturg mõjutab majandusarengut
• Kapitaliturg koosneb mitmest erineva reguleerituse
ja organiseerituse tasemega varaklassipõhistest
turgudest
Aktsiakapitali
turud
• Reguleeritud turg e. börs
• Osalejad institutsioonid ja eraisikud
• Reguleerimata turg, nt. alternatiivturg ja
muud börsivälised turud
• Osalejad peamiselt institutsioonid
Võlakapitali-
turud
• Reguleeritud turg e. börs
• Osalejad institutsioonid ja eraisikud
• Reguleerimata turg
• Osalejad peamiselt institutsioonid
Erakapitaliturg
• Kasvu- ja riskikapitaliturg
• Osalejad peamiselt spetsialiseerunud
investorid
Peamised kapitaliturud Toimiva kapitalituru mõju majandusele
Investorid
saavad
müügist
raha
Raha
reinves-
teeritakse
Firmad
kaasavad
kapitali ja
laienevad
Krediidi-
võime
paranemin
e Pangad
laenavad,
kiirendade
s kasvu
Töökohtade
loomine
Töökohtade
loomine
Töökohtade
loomine
Krediidi-
võime
paranemin
e
1
5. Kapitaliturgude areng soodustab elanikkonna jõukuse
kasvu ning kõrgemat maksubaasi
• Parem kapitali kättesaadavus suure kasvuga ettevõtjatele ->
rohkem töökohti
– Suure kasvuga ettevõtted loovad enamuse töökohtadest. Vaid 6% ettevõtetest UK-s
loovad 54% uutest töökohtadest(Anadyke-Danes et al, 2009)
– Kapitali kättesaadavus suurendab tööhõivet ja innovatiivsust (David Weild, Edward
Kim 2010)
– Arenenud aktsia- ja võlakirjaturud on eelduseks riskikapitali investeeringutele
alustavates ettevõtetes (Bernard S. Black; Ronald J. Gilson 1998)
• Suuremad välisinvesteeringud -> positiivne majanduskasv
– Paremini arenenud kapitaliturgudega riigid võidavad välisinvesteeringutest rohkem,
kuna suudavad paremini realiseerida välisinvesteeringute mõju majandusele (Laura
Alfaro, Areendam Chanda, Sebnem Kalemli-Ozcan, Selin Sayek 2000)
• Finantseerimisallikate mitmekesisus -> alternatiiv
pangalaenudele
– Sügavam kohalik toimiv kapitaliturg vähendab süsteemseid riske, kuna
finantseerimine ja seega ka riskid ei ole kontsentreerunud ainult pankadesse vaid
jagunevad rohkemate osapoolte vahel.
5
Investori väljumise
võimalus läbi
kapitalituru tehingute
on eelduseks
riskikapitali
investeeringutele
Riskikapital on oluline
kasvu ttevõtetele ja
erasektori
innovatsioonile
Majanduskasvu ja
tööhõive kasv
toimub läbi
innovatsiooni
“The financial sector is not THE key to development, however, failure to develop it puts enormous
break on growth prospects” (Anne O. Krueger, International Monetary Fund)
1
6. 6
Eesti börsi kapitalisatsioon on pea 8 korda madalam kui
Taanis ja Soomes
Allikas: Maailmapanga andmebaas
Börsi kapitalisatsioon; suhe SKTsse; %; 2011
2
54
54
45
27
18
15
13 12
10
7
40
10
20
30
40
50
60
8. 8
Eesti aktsiaturu käive on kümnetes kordades alla Euroopa
Liidu ja OECD
Allikas: Maailmapanga andmebaas
Aktsiaturu käive; suhe SKTsse; %
2
155 160
117 113104
60 58 58
3.3 1.9 1.7 1.1
0
50
100
150
200
2008 2009 2010 2011
OEC D EL Ees ti
9. 9
Eestis registreeritud võlakirjaemissioonide arv ja maht on
2007st alates langustrendis
Allikas: Eesti väärtpaberite keskus
Eestis registreeritud võlakirjaemissioonid; EUR million
2
5
42
99
188
213
106
59
68
58
42
53
67
103
127
101
53
26
40
100
50
100
150
200
250
1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
Tehingute arv Tehingute maht
192
Keskmine
10. Riigil on kapitaliturgude taaskäivitamisel oluline roll
Pakkumise
suurendamine
Erinevates varaklassides instrumentide
pakkumise suurendamine ja uute
varaklasside loomine
Nõudluse
suurendamine
Turuosaliste arvu ja huvitatuse
suurendamine
Meetmed turu arengu kiirendamiseks
Regulatsioonide muutmine taaselustamaks pakkumist ja
võimaldamaks uusi varaklasse
Otsene riigipoolne instrumentide pakkumine (riigile
kuuluvate äriühingute aktsiad, võlakirjad)
Regulatsioonide muutmine, mis soodustab nii pensioniraha
suunamist koduturule kui teiste kohalike investorgruppide
(privaatpangad, jaeinvestorid) aktiviseerumist
See omakorda suurendab välisraha huvi turu vastu
Üldised meetmed/ efekt
Efektiivsem kohalik kapitaliturg, suurenev finantseerimisalternatiivide valik ja järjepidev kapitali pakkumine
kohalikele ettevõtetele
3
11. 82 81
77 77
74
70
63 63
59
55
49
45
34
6
-
10
20
30
40
50
60
70
80
90
H
ispaania
P
rantsusm
aa
P
ortugal
S
aksam
aa
B
elgia
H
olland
U
K
N
orra
Iirim
aa
R
ootsi
Š
veits
Taani
S
oom
e
E
esti
Pensionifondidel on oluline mõju kapitaliturgudele
• Pensionifondid on kõige olulisem kohalik kapitali allikas
• 2012 septembri seisuga on Eesti pensionifondide maht ca 1.4 miljardit eurot
• Sellest on tänaseks Eestisse investeeritud tagasi hinnanguliselt 6%
– Sobilike instrumentide vähesus, SME staatus
– Kohaliku kapitalituru ebalikviidsus
– ‘Fondifondi’ struktuur ja passiivne investeerimisstiil(1)
• Arenenud riikide kogemuse järgi on kodumaa investeeringute osakaal ligikaudu 60% kandis.
• Eesti eesmärk võiks lähitulevikuks olla pensionifondide kohalike investeeringute osakaalu tõstmine 20%-30%
peale
11
(1) Ei kehti kõigi turuosaliste suhtes
Allikas: Asset Allocation Survey, Mercer, May 2011; Finnish Centre for Pensions; Eesti Pensionikeskus, SEB Enskilda
Muu: v.a. sularaha; Soome 2010 seisuga, Eesti puhul vaid II samba fondid; Eesti fonde puudutav statistika seisuga 30.09.2011
Strateegiline pensionivarade allokatsioon, koduturu osakaal, mai 2011 (%)
Keskmine
60%
4
12. 12
Ettepanekute osa 1: Ettepanekud pakkumise toetamiseks
Vahend Sisu Mõju
Riigiettevõtted börsile
• Kvaliteetsete riigile kuuluvate äriühingute
vähemusosaluste toomine börsile
• Kapitali kaasamine emitendile või raha aktsiate müügist
riigil
• Suurendab investori valikuvõimalusi
• Suurendab turu likviidsust
• Sõltuvalt emitendist võimalik uue Tallinna börsi ‘juhtaktsia’
tekkimine
• Efekt turule oleks suurem vastavalt sellele, mida suurema ja
atraktiivsema ettevõtte suudab valitsus börsile tuua
Eesti Vabariigi
võlakirjad
• Valitsuse võlakirjade emiteerimine Eesti turule, s.h.
jaepakkumisena
• Populaarne finantsinstrument säästmiseks, alternatiiv
pangadeposiidile
• Kehtestab referentstootluse teiste võimalike emitentide
tarbeks, n.n. ‘riskivaba tulumäär’
Riigiettevõtete
võlakirjad kohalikule
turule
• Krediidikõlbulike riigiettevõtete võlakirjade
emiteerimine Eesti turule, s.h. jaepakkumisena
• Suurendab investori valikuvõimalusi
• Suurendab turu likviidsust
• Võimaldaks taaskäivitada Eesti ettevõtete võlakirjaturgu
• Alternatiiv pangadeposiidile
• Mitmekesistab riigifirmade rahastamisvalikuid
Munitsipaalrahastu
• Kohalike omavalitsuse finantseerimiskeskuse loomine ja
selle finantseerimine kohaliku võlakirjaturu kaudu
• Potentsiaalis suuremahuline võlakirjaturg
• Võimaldab alandada raha hinda väiksemate omavalitsuste
jaoks
• Võimaldab paremat kontrolli KOV-ide finantseerimise üle
Hüpoteekvõlakirja
turu loomine
• Hüpoteekvõlakirjade kui eri tüüpi väärtpaberite
emiteerimise võimaldamine pankadele
• Hüpoteekvõlakirjad oleksid topelt-tagatud – esiteks
tagatiseks oleva eluasemelaenu portfelliga ja teiseks
emitendi varadega.
• See skeem sarnaneks Rootsis väljakujunenud covered
bond’ide turuga
• Eluasemelaenude maht juulis 2012 oli ca 6 miljardit eurot,
seega hüpoteekvõlakirjade kaudu võib võlakirjaturule tulla
olulises mahus instrumente ja seeläbi on võimalik kogu turu
elavdamine
5
13. Ettepanekute osa 2: Ettepanekud turu nõudluse toetamiseks
1/3
13
Vahend Sisu Mõju
Pensioniraha
aktiivsem osalemine
koduturul
• Pensioniraha aktiivsem osalemine koduturul – kõik 6
pensionivarade haldurit tuleks saada aktiivselt kohalikul turul
investeerima
• Kaaluda kombinatsiooni erinevatest meetmetest
• Pensioniraha on ainus pikaajalise iseloomuga kodumaine
institutsionaalne raha Eestis
• Selle aktiivsem osalemine turul aitab suurendada ka
privaatpankade ja jaeinvestorite huvi ja usaldust kohaliku
turu suhtes
• Ostupoole suurenenud huvi suurendab ka müügipoole
aktiivsust
• Suurenenud kohalike turuosaliste aktiivsus suurendab
välisraha huvi siinsel turul osaleda
Maksusoodustused
• Eesti emitentide võlakirja intressidelt teenitava tulu
vabastamine tulumaksust
• Alternatiiviks pangadeposiitidelt teenitava intressitulu
maksustamine
• Suurendab võlakirjade atraktiivsust
• Võimalik diferentseerida kvaliteetse (reitinguga) ja
rämpsvõlakirja (reitinguta või non-investment grade )
vahel
6
14. 14
Vahend Sisu Mõju
Otseinvesteeringute
kohustus
• II samba fondidele kehtestada kohustus hoida osa aktsia- ja
intressitoodete allokatsioonist otsepositsioonidena, mitte läbi
kolmanda osapoole toote (fond, ETF, derivatiivid)
• Suurendab osade, eeskätt fondifondi struktuuriga,
fondide võimalust Eestisse investeerida ja seeläbi
suurendada siinsel kapitaliturul osalejate arvu
• Vähendab passiivse investeerimise osakaal
• Fondijuhtide kulud kasvavad
Usaldussuhte
komponent
pensionifondide
teenustasudes
• Kaudsetelt investeeringutelt võetavatele fondijuhtimise tasudele
seatakse piirang, et motiveerida läbi kõrgema haldustasu
fondijuhte otseinvesteeringuid tegema
• Kaudsed investeeringud on teised fondid ja ETF-id, v.a.
riskikapitali fondid
• Eesmärk motiveerida pensionifonde tegema
otseinvesteeringuid, mis motiveerib fonde muuhulgas
ka rohkem vaatama kohalikke finantsinstrumente
(nt. võlakirjad, aktsiad)
Eesti varade analüüsi
kohustus
• Eestis kaubeldavate varade analüüsi kohustuse kirjutamine
seadusse või määrustesse
• Ehk tehtaks kohustuseks korraliku analüüsi tegemine Eestis
pakutavatele investeerimisvaradele, et ka negatiivsed
investeerimisotsused toetuksid dokumenteeritud protsessile
• Seda piirangut võiks kombineerida keeluga investeerimise
analüüsi ja investeerimisotsuste tegemise väljast sisse ostmisele
• Selline kohustus õigustaks Eestis fonde juhtivatel
rahvusvahelistel struktuuridel Eesti meeskondade
säilitamist, ilma milleta Eesti-suunalisi
investeerimisotsuseid ei sünni
Investeerimis-
piirangute
lõdvendamine
• Muuta Investeerimisfondide Seadust, et võimaldada II samba
pensionifondidel paindlikumalt investeerida mittelikviidsetesse
väärtpaberitesse
• Anda osaliselt rohkem vabadust
investeerimisfondidele teha investeeringuid Eesti
varadesse, mis harilikult on ebalikviidsed ning
nõuavad suurt juhtimisressurssi (mis on limiteeritud)
Ettepanekute osa 2: Ettepanekud turu nõudluse toetamiseks 2/3
Valik meetmeid pensionifondide kohalike investeeringute kasvatamiseks*
*Töögrupis osalevad pensionifondi haldurite esindajad ei poolda kõiki mainitud ettepanekuid
6
15. 15
Ettepanekute osa 2: Ettepanekud turu nõudluse toetamiseks 3/3
Valik meetmeid pensionifondide kohalike investeeringute kasvatamiseks*
Vahend Sisu Mõju
II samba struktuuri
mitmekesistamine
• Osa pensioniraha haldamine riikliku struktuuri poolt (tagamaks mh
et ei oleks vastuolu kapitali vaba liikumise põhimõttega)
• Investeerimisstrateegia kesksel kohal oleks Eesti majandusse ja
ettevõtlusse investeerimine, aga mitte ainult
• Pensionivara haldamine ning selle teenuse eest tasumine toimuks
turupõhiselt
• Kombinatsioon era- ja riiklikest penisonivara halduritest on
Euroopas laialt levinud
• Kohalikule turule keskendunud pensionivarade halduri
teke
• Konkurentsi suurendamine tänaste varahaldurite
hulgas
Eesti Fond
• Luuakse fondifond, mis investeeriks investeerimisfondidesse,
millede varadeks oleksid kas Tallinna Börsil kaubeldavad
väärtpaberid või riskiinvesteeringud (private equity) Eesti
noteerimata ettevõtetesse
• Eesti Fond kapitaliseeritakse otse pensionifondide
sissemaksetega
• Võib lisaks kasutada ka Taanis käiku läinud ideed, kus 75%
rahast võeti laenuna riiklikku asutusse (madala krediidiriskiga),
mis laenas otse edasi vastavasse fondi (Taani puhul Danish
Growth Fund)
• Fondifondi loomine ja sinna olulise kapitali suunamine
võiks aidata luua kohalike investeeringute pikaajalist
ökosüsteemi
• Selline skeem ei oleks ühekordne, vaid võimaldaks
tagada pikaajalise kapitali sissevoolu turule
• Fondifondi kaudu tekiks ka võimenduse efekt, kuna
fondid, milledesse investeeritakse, suudavad ka
muudest allikatest finantseerimist kaasata
*Töögrupis osalevad pensionifondi haldurite esindajad ei poolda kõiki mainitud ettepanekuid
6
16. Soovitud tulemuse annab vaid mitme olulise meetme koosmõju
Seega peavad valitud meetmed olema jõulised ja soovitav on mitme
valitud meetme koosmõju selleks, et muuta kapitaliturgude
ökosüsteemi ja omada pikaajalist mõju
Ilma teadlikke meetmeid rakendamata Eesti kapitaliturud pigem
jätkavad hääbumist
Välised mõjud Eesti kapitaliturgude vastu on liiga võimsad, mistõttu
valitud meetmete tugevus on oluline
Üksikute nõrkade meetmete mõju ei aita kaasa pikaajalisele
kapitaliturgude arengule
7
