Väävliregulatsioonide mõjust merendusele ja logistikale. Esitlus 06.03.2014. www.logistikaseminar.ee

1. Meretranspordi
ilu ja valu
Tõnis Hunt

2. Teemad
—Regulatsioonidest
—SOx-heitkoguste kontrolli piirkond
—Regulatsioonide täitmine
—Regulatsioonide mõjud
—Kokkuvõte
www.tktk.ee

3. Piirangud väävli sisaldusele laevakütustes:
– 1.5% → 1 % alats juulia 2010 SECAs
– 1 % → 0.1 % alates jaanuar 2015 SECAs
– 4.5% → 3.5% alates jaanuar 2012 globaalselt
– 3.5% → 0.5% alates 2020 või 2025 globaalselt
3
Regulatsioonidest - IMO
MARPOL 73/78 lisa VI eeskiri 14
Kanto, E. (2011). Maritime environment protection and competition in shipping. International
Maritime Conference 2011, Tallinn, Estonia
– Alternatiivina võib kasutada
heitevähendusmeetodeid,
mis võimaldavad täita
regulatsioonis kehtestatud
norme.
Heitevähendusmeetod - igasugune
laevale paigaldatav seadmestik,
materjal, seade või aparaat või muu
protseduur, alternatiivne kütus või
nõuete täitmise meetod, mis on
kontrollitav, mõõdetav ja jõustatav

4. Regulatsioonidest – Euroopa Liit
— Järgib IMO/MARPOLi nõudeid aga võib kehtestada veelgi rangemad
nõuded
— 23 mail 2012 saavutasid Euroopa Nõukogu, Parlament ja komisjon
kokkuleppe EU direktiivi 1999/32/EC muutmise osas, ettepanek, mille
oli teinud Euroopa Komisjon 2011 a:
– SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades kehtivad piirangud laevakütustele
väävlisisalduse osas järgmiselt:
• 1,00 massiprotsenti kuni 31. detsembrini 2014;
• 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015
– IMO standard, 0,5 massiprotsenti väävlisisaldust laevakütustes väljaspool
SECAt muutub kohustuslikuks EL-i vetes 2020 aastaks;
– Liikmesriik võib käesolevast direktiivist mõjutatud operaatorite kasuks
vastu võtta finantsmeetmed, kui need on kooskõlas riigiabi eeskirjadega,
mida kohaldatakse või mis kehtestatakse kõnealuses valdkonnas;
– Liikmesriigid peavad kohaldama karistusi direktiivi rakendamisel. Määratud
karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning
tagatakse, et rikkumisest majanduslikku kasu saanu jäetakse saadust ilma.
www.tktk.ee

5. Regulatsioonidest – Euroopa Liit
—Europarlament võttis „väävliregulatsiooni“ vastu 11.
september 2012.
—Otsuse selgituses on välja toodud:
– Direktiivi rakendamiseks tehtavad kulud 2,6...11
mld €;
– Tulu oleks 15...34 mld € paranenud keskkonna,
tervise ja vähenenud suremuse kaudu.
—Otsus puudutab 10-14 tuhat laeva, kes tarbivad ca
12 milj tonni kütust aastas
www.tktk.ee

6. SECA – SOx-heitkoguste kontrolli
piirkond, maailm
www.tktk.ee
SECA - Sulphur Emission Control Area

7. SECA – SOx-heitkoguste
kontrolli piirkond, Euroopa
www.tktk.ee

8. Regulatsioonide täitmine
—Madala väävlisisaldusega kütuse
kasutamine HFO -> MGO
—Puhastusseadmed -> Scrubbers
—Alternatiivsed kütused
www.tktk.ee

9. Tehnoloogilised väljakutsed
—Laevaehituses
– Ümberehitus
– Uusehitised
—R&D institutsioonid
Jätkusuutlikke lahenduste leidmine
merenduses saavutamaks regulatsioonde
poolt ette seatud eesmärke (SOx, NOx).
www.tktk.ee

10. —Üleminek MGOle vajab suhteliselt
väikeseid modifikatsioone:
– Kütuse jahutussüsteemi installeerimine
suurendamaks MGO viskoossust
– Erilist tähelepanu tuleb pöörata masina
määrimisele
—Laevad, mis sõidavad nii SECA sees kui
väljas kasutavad kaksiksüsteemi.
—MGO hind?
Praegu diisli defitsiit Euroopas 30-40 milj t
Madala väävlisisaldusega
kütuse kasutamine
www.tktk.ee

11. —SOX skruuber tehnoloogiad:
– Hetkel 2 põhitüüpi:
• Märg skruuber, mis kasutavad vett (merevett või
magevett) puhastusvahendina, kaalult kergemad
(kümnetes tonnides);
• kuiv skruuber, mis kasutavad kuivasid kemikaale,
raskemad (sadades tonnides).
– Märja protsessi skruuberid jagunevad
omakorda:
– „avatud ringlusega“ süsteemid, mis kasutavad
merevett koos leeliskemikaali (NaOH)
lisandiga;
– „hübriid“ süsteemid, mis võivad toimida
mõlemal eelpool mainitud moel
Puhastusseadmed -> Scrubbers
www.tktk.ee

12. —Uusehitisele seadme installeerimine 200$
masina kW, ümberseadistamine kallim
—Ümberseadistamise kulud algavad kuskil
5...6 mln $, sõltuvalt masinate võimsusest
– Nt Tallinki „Baltic Princess“ masinate võimsus
32000 kW
—LNG süsteemid on kallimad u 1,7 mln $
võrra
Puhastusseadmed -> Scrubbers
www.tktk.ee

13. —Skruuber tehnoloogia alles katsetusfaasis:
– Peale pandud umbes 100 laevale
– pole andmeid pikaajalise ekspluatatsiooni
kohta
—Toimiva lahenduse korral on tasuvusaeg
lühike
Puhastusseadmed -> Scrubbers
www.tktk.ee

14. Puhastusseadmed -> Scrubbers

15. —LNG Liquefied Natural Gas
—LPG Liquified Petroleum Gas
—Metanool
—Etanool/glütserool
—DME dimetüüleeter
—Sünteetiline diisel (Gas To Liquid, Coal To
Liquid)
—Biokütused, biodiisel
—Biogaas
—Vesinik
—Tuumakütus
Alternatiivsed kütused
www.tktk.ee

16. —Keskkonnasõbralikum kui HFO ja MGO
—Lahenduse kasutamine pigem uusehitistel kui
kasutuses oleval laeval.
—Reisilaevadele puuduvad standardid
—Mahutid tuleb paigaldada kas tekile või laeva
sisse. Viimane vähendab oluliselt lastiruumide
mahutavust.
– Vajavad 4x rohkem ruumi kui nafta
vedelkütuse tangid
– Peavad olema hermeetilised, varustatud
paljude kontrollseadmetega
—Sattudes gaasina atmosfääri, on tugev
kasvuhoonegaas, u 20x tugevam kui CO2
—Punkerdamise probleemid
Alternatiivsed kütused - LNG
www.tktk.ee

17. m/s Viking Grace
Arvatav ehitusmaksumus u 240 mln € (2013)
Viking XPRS u 130 mln € (2008)
Tallinki „Baltic Princess“ ca 2,5 mld EEK -> 160 mln € (2008)

18. Regulatsioonide mõjud
—Majanduslikud
– Kütuse hinnad
– Transpordi hinnad
—Logistilised mõjud – transpordiliigi muutus
—Keskkond - paradoksid
www.tktk.ee

19. Kütuse hinnad
—Toornafta hinna trendi mõjutavad mitmed
tegurid, nt:
– Toornafta pakkumin
– Nõudlus
– Alternatiivsete kütuste arendamine
– Energia efektiviseerimine
– Geopoliitilised arengud
—Kütuse hinna kasv (erinevate uuringute
põhjal)
– MGO (0,1%) 500…550$/t -> 500 … 1500 $/t
– HFO -> 400 … 1000 $/t
– LNG ~400 $/t-> 350 … 900 $/t
www.tktk.ee

20. Kütuse hinnad – nafta vs gaas
—Samas peaks hindu
vaatama energia
efektiivsuse, €/MWh,
poole pealt kui $/tonn
—Viimastel aastatel on
hinnavahe
naftatoodete ja
gaasitoodete vahel
kasvanud
www.tktk.ee
Kütuse hinnad valitud turgudel (€/MWh)

21. Transpordihinnad
—Kütuse hinna kasvades 50...75% ...
—... oodatakse meretranspordi hinna kasvu
25...40%, ...
—... veokulud tervikuna kasvaksid 2...7%
—2...10 € transporditud tonni kohta, sõltuvalt
lähte- ja sihtkohast, mereveo osakaalust kogu
veost jms
—Kasvavad veokulud
mõjutavad neid sektoreid,
millel on suur ekspordi/
impordi osakaal
www.tktk.ee
Source: Swedish Maritime Administration 2009

22. Majanduslik mõju
- Rootsi puidutoodangu veoks kasutatavad transpordiliigid
- 96% Soome ekspordist/impordist käib meritsi
www.tktk.ee

23. Majanduslik mõju
—2013 Rootsi riiklik transpordianalüüsi agentuur
hindab täiendavaid kulutusi transpordile 3,2...5,7
mld SEK aastas.
—Pikemas perspektiivis kulutused ei suurene
võrreldes 2015 aastaga.
—Samas leiti, et väävlidirektiivist tekkiv positiivne
efekt keskkonnale oleks 1...4 mld SEK-i sõltuvalt
arvutusmeetodist.
www.tktk.ee

24. Transpordiliigi muutus
—Transpordiliigi muutus toimub kui üks
transpordiliik saavutab samal turul
konkurentsieelise teiste suhtes.
Konkurentsieelis võib olla erineval kujul
nagu hind, mahutavus, aeg, paindlikkus
või usaldusväärsus.
www.tktk.ee

25. Transpordiliigi muutus
Kuna ...
... vaja läheb täiendavaid investeeringuid
laevade ümberehitamiseks/-
seadistamiseks,
... kütuse hinnad ja transpordi hinnad
meretranspordis SECAs kasvavad,
... hakkab laevandus kaotama oma
peamist konkurentsieelist – madalamad
hinnad.
Seepärast toimub SECAs transpordiliigi
muutus.
www.tktk.ee

26. Transpordiliigi muutus
—2015 aastal oodatakse meretranspordi
vähenemist 10...21%;
—Raudteetranspordi mahud kasvaksid 5-11%;
—Maanteetranspordi kasvuks oleks 5...10%, mis
põhjustaks aga suurema CO2 emissiooni
(paradoks!)
—Osad uuringud ei jaga viimast seisukohta kuna
väävliregulatsioonid põhjustavad diisli defitsiidi ja
suuremad transpordikulud maanteetranspordile.
—Kas maatranspordi infrastruktuur on valmis
ootamatule lisakoormusele?
www.tktk.ee

27. Transpordiliigi muutus
SECAs ...
—Keskmistelt ja pikkadelt meremarsruutidelt
minnakse üle lühematele meremarsruutidele
(kombineeritud maatranspordiga) või „truck
only“ alternatiivile ilma meretranspordita
—Väheneb parvlaeva liiklus pikki rannikut;
—Mitmetel liinidel suudavad pikadistantsilised
lähimereveod säilitada konkurentsieelise,
madalamate kulude näol, maanteevedude
ees. Nt Hamburg-Tallinn
—Pikkade vahemaadega marsruudid
(Läänemeri/Põhjameri – väljaspoole SECAt)
jäävad nähtavasti samaks kuna kallima SECA
alal sõitmise osakaal on suhteliselt väike
kogukuludes.
www.tktk.ee

28. Transpordiliigi muutus
Näide1
Konteinerid Aasiast
Poola läbi Põhjamere
hubi
Näide 2
Kaup Soomest
Lääne-Euroopasse
www.tktk.ee

29. Transpordiliigi muutus
Meretranspordi võimalused sailitamaks
konkurentsieelist, madalamat hinda:
– „Slow steaming“ – vähem emissioone, kergem
püsida graafikus, nt Maerski eksperiment 2009
– Suuremad laevad
– Marsruutide optimeerimine
– Lastiruumi efektiivsem kasutamine.
www.tktk.ee

30. Keskkond - paradoksid
1. Transpordiliigi muutus suurendab
kasvuhoone gaaside emissioone
2. Pikem transport asendub lühemaga
3. Kõrge väävlisisaldusega kütuse ülejääk
4. SOx emissioonide vähendamine võib
kiirendada kliimamuutusi
www.tktk.ee

31. Kokkuvõte
—Ebapiisav ajaraamistik
—Väävliregulatsioonidest tulenevalt toimuvad
suured muutused SECAs ja merendusklastrites
Läänemere piirkonnas.
—Laevandus muutub rohkem
keskkonnasõbralikkumaks.
—Transpordisüsteemi kogumõju keskkonnale pole
selge.
—Toimub meretranspordil asendumine
maismaatranspordiga, täpne % sõltub paljudest
teguritest.
www.tktk.ee

32. Kokkuvõte
—Laevanduse, sadamate ja Läänemere regiooni
konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus vähenevad.
—Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse
säilitamiseks on vaja teha koostööd riikide
tasemel ning rakenadada toetuspaketid
majandussektorite jaoks, mis kannatavad
regulatsioonide kaudu enim.
—Laevaehitustööstus ja R&D institutsioonid peavad
leidma uued, innovatiivsed lahendused, et
laevandus saaks tegutseda regulatsioonide järgi
ning säiliks/kasvaks meretranspordi
konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus teiste
transpordiliikidega võrreldes.
www.tktk.ee

33. Tänan kuulamast!
Tõnis Hunt
Eesti Mereakadeemia
tonis.hunt@emara.ee