Vikiülikooli ja OpenSimulatori tutvustus E-õppe sügisseminaril Mõdrikul 19.11.2009

1. Kaks teistmoodi e-õpet Kaido Kikkas IT kolledž *** Tallinna ülikool E-õppe sügisseminar Mõdriku, 19.11.09 © 2009 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem) või Creative Commons Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsile‏

4. Internet vs tasulised meediakanalid 20 aasta eest

5. Ajaveebid vs tavameedia

8. 80-ndad kuni 90-ndate algus – arvutipõhine õpe: (arvuti kui interaktiivne videomakk), CD-ROMid, õpitarkvara, multimeedium

9. 90-ndate algusest sajandivahetuseni – e-õpe 1.0: e-post, veeb 1.0, skriptid ja applet'id

10. Uue sajandi esimesed aastad – e-õpe 2.0: õpikeskkonnad (WebCT, Moodle, IVA...)

11. Tänapäev – e-õpe 3.0: veeb 2.0 ja hajusad õpikeskkonnad (ajaveebid, wikid jms)

13. Kinnine keskkond, vaba lähtekood – Moodle, IVA, Ilias, Claroline, Manhattan...

14. Avatud keskkond – veeb 2.0 põhised hajusad lahendused

16. Algus augustis 2006, eestikeelne Vikiülikool on hetkel ”katseajal”, edu korral registreeritakse peagi

17. Wikimedia Foundation

18. Wikimedia Commons

20. Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA)

23. Selgelt piiritletud osalejaskond

25. Ajakava

26. Materjalid

27. Selged mängureeglid ja juhised igal kursusel

29. ” Ethics and Law in New Media” - TLÜ IMKE rahvusvaheline magistriõpe, ca 20 tudengit, sh 4 välismaalast. http://beta.wikiversity.org/wiki/Ethics_and_Law_in_New_Media

30. ” IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” - ITK administreerimise ja arenduse erialade kaugõpe, ca 60 tudengit. http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid

32. Diplomi soovijad: peavad registreeruma kursust läbiviiva kõrgkooli täiendõppesse

33. Vabakuulajad – võivad tulla ja minna täiesti vabalt

35. Ise pusida soovijatele on kulud minimaalsed ja nad toimivad kvaliteetse kursuse korral väärtuslike reklaamiagentidena. NB! EELDAB HEAD TASET!

37. Tegelikult eeldab sedalaadi kursus ülesehituse ja eriti ülesannete hoolikat kavandamist

38. Põhiline: ülesanded tuleb anda sellised, mille puhul 100 inimese tööde läbivaatamine ei tähenda 10 korda rohkem tööd kui 10 oma (reaalne on kordetegur 2-3 korda)

39. Kursuse lõpul toimuvale eksamile tasub eelistada jooksvat punktikogumist ja hinde tuletamist lõppsumma pealt

40. Hans Põldoja skeem http://www.slideshare.net/hanspoldoja/ikt-ja-ppimine-kaks-vaadet

42. Õpijuhis

43. Registreerumisleht / osalejate nimekiri

44. Rühmatööde leht (rühmade liikmed ja tööde teemad)

46. Osalejate isiklikud ajaveebid

47. Skype

48. E-post (vähesel määral)

50. Iganädalane uurimisküsimus ajaveebis kirjutamiseks (jälgitakse RSS-lugeja kaudu)

51. Wiki-põhine rühmatöö (4-5 inimest)

52. Teise rühma wiki retsenseerimine (igaüks enda ajaveebis)

53. Iganädalane temaatiline foorumiarutelu

54. Iganädalane ca 1-tunnine Skype'i rühmavestlus (tekstina – kõne 60 osalejaga läheb segaseks, lisaks on teksti salvestamine palju lihtsam)

56. Ajaveebi kirjutamine võeti kiiresti omaks

57. Iganädalane Skype'i vestlus on rahvast täis

58. Wiki võttis alguses aega, aga käivitus ilusti

59. Foorum kipub lohisema – kas jätkata?

60. Nagu öeldud, siin pole Ainsat Õiget Viisi!

62. Kinnise keskkonna puhul on asi lihtne, aga kui kasutusel pole ühtki parooliga kaitstud kohta?

64. Võib kasutada märgusõnu või numbreid (hea koht kokkuleppimiseks on mõni esimestest Skype'i vestlustest) ja avaldada kodeeritult Wikiversitys

65. Võib teha ka ”nõudmisel” - igaüks võib soovi korral Skype'i ja/või e-kirjaga oma seisu küsida (töömaht!)

67. Skype'i vestluse logid võiks salvestada – mõni puuduja saab vajadusel küsida, millest jutt oli

68. Väike punktisumma peaks tulema ka osalus-aktiivsuse eest

70. Ilmselt tuntuim: Second Life

71. Saab aga ka ise luua: OpenSimulator

72. Pole mänguasi ega ka mitte mäng

73. IT kolledžis arendamisel aastast 2008

74. ITK simulaator

76. Virtuaalrobootika, ”arukas keskkond”

77. Disain, ligipääsetavus

78. Keeleõpe

79. Kõikvõimalik loomemajandus (ka vastav äri)

80. Erinevad kommunikatsioonivaldkonna teemad

81. …

82. Tegelikult saab pidada juba ka tavalist loengut (slaidid, SLis ka heli, Osis esialgu tekstina)

84. OpenSim on tasuta ja vabalt arendatav, ent suur osa põhitööst tuleb endal teha

85. Vajab tüüpilist Linuxi/Unixi serverit – jäme reegel on 1GB põhimälu iga regiooni kohta

86. Klienttarkvara on mõlemal sama – tasuta ja avatud koodiga

87. Arendamiseks piisab üldjuhul kliendist

89. Luua mingi ekraaniks kasutatav objekt

90. Tõsta slaiditekstuurid ekraaniobjekti sisse ja lisada esitlusskript – lihtne näide on saadaval http://oreilly.com/pub/h/5239

91. Tulemus

93. Eeldamine, et 10 aasta pärast õpitakse samamoodi, ei ole arukas (vt ajalooslaidi)

94. Tavakasutaja saab teha üha uhkemaid asju – tehnika arengu ja rumalate piirangute kadumise koosmõjuna

95. Aitäh kuulamast! Slaidid lähevad välja aadressile http://www.slideshare.net/UncleOwl