https://courses.cs.ut.ee/2013/Vikipeedia/spring

1. Ülevaade vaba tarkvara liikumisest
25.04.2013 Tartu
Märt Põder <p6der@ut.ee>
Tartu Ülikool
Filosoofia ja semiootika instituut
Estobuntu arendaja ja infoühiskonna aktivist

2. Miks on vaba tarkvara?

Enne 1970ndaid keskendusid IT-ettevõtted eelkõige
riistvara müümisele ja tarkvara kirjutati ise ning jagati
enamasti vabalt kasutajalt kasutajale.

1970ndatest alates hakkasid tarkvaratootjad tarkvara
kinni hoidma ja leiutasid esimesed kopeerimiskaitse
mehhanismid. Hakati eeldama, et tarkvara tuleb arvutile
osta ja seda ei tohi tasuta jagada.

See ei meeldinud iseäranis ülikoolide laborites
töötavatele häkkeritele ja Richard Stallman algatas 1983.
aastal esimese vaba tarkvara projekti ja 1985. aastal
avaldas manifesti, mis määratles vaba tarkvara liikumise:
http://www.gnu.org/gnu/manifesto.html

3. Mis on vaba tarkvara?

Vaba tarkvara liikumise eesmärk on vabastada tarkvara
sellele tavaliselt autoriõigustega seatud piirangutest.

Selle saavutamiseks häkitakse autoriõiguse süsteemi
ennast nii, et deklareeritakse autori soovi, et tema loodud
tarkvara levikut ei tohi piirata. See on teatud mõttes
autoriõiguse (copyright) tagurpidi pööramine (copyleft).

Vaba tarkvara ökosüsteem luuakse sellega, et
propageeritakse autorite seas tarkvara avaldamist
copyleft-litsentside all nagu GNU General Public License
jt. Trikk on selles, et kui tarkvara on sellise litsentsi alusel
avaldatud, siis ei ole seda enam vastavalt
litsentsitingimustele võimalik kinnise litsentsi alla panna.

4. Kuidas see käib?
Vaba tarkvara litsentsid kirjutavad ette, et kõigil vastava
tarkvara kasutajatel on alati õigus:
Õ0. Tarkvara käitada.
Õ1. Tarkvara uurida ja muuta.
Õ2. Tarkvara edasi anda.
Õ3. Tarkvara koos muudatustega edasi anda.
Osad punktidest eeldavad, et kasutajal peab olema
tarkvara lähtekood ja kõik punktid koos kirjeldavad
süsteemi, kus tarkvara antakse alati edasi koos
lähtekoodiga ja ühtegi kasutaja õigustest ei või selle
tarkvara puhul mitte kunagi piirata.

5. Kas see on heategevus?
Vabad litsentsid ei piira tarkvara müümist mitte mingil viisil,
kuid müüdud koopia võib kasutaja mistahes hinnaga --- või
soovi korral tasuta --- edasi anda. See ei välista
äritegevust, kuid nõuab teistsugust ärimudelit kui harjunud
„karbitarkvara“ müük.

Müüakse parima vaba tarkvara kogumikke.

Tehakse tarkvara rohkem rätsepatööna (sh kasutades
juba olemasolevaid vaba tarkvar mooduleid).

Müüakse eraldi toeteenust.

Tarkvara põhiosa avaldatakse vaba tarkvara litsentside
all tasuta, aga lisamooduleid müüakse.

Tarkvara vabastatakse tagantjärele.

6. Kes seda teeb?
Keskmine vanus 27, kõrgharidus 70% (seos ülikoolidega
väga sagedane, tudengeid 20%), meessoost 97%,
lähisuhtes 60%, töötud 3%, palgatöölised 64%, ettevõtjad
14%, pärit USA-st, Saksamaalt, UK-st, Austraaliast,
Prantsusmaalt, Kanadast, Hispaaniast, Jaapanist, Itaaliast,
Hollandist, Rootsist, kulutavad enamasti 2-10 tundi
nädalas, vabast ajast 80%, et arendada uusi oskusi 50%,
raha teenimiseks 5%, oma maine nimel 9%.
Mõnede ülikoolide IT-tudengite seas väga populaarne viis
luua endale esinduslik CV ilma tegemata aastaid tüütut
palgatööd projektidega, mis ei huvita.

7. Vikipeedia mootor MediaWiki
MediaWiki praktika materjalid: http://ut.ee/~p6der/miki
Näiteid vikide kasutamisest:

http://viki.pingviin.org

http://oppekava.ee

http://kuutorvaja.eenet.ee

https://wiki.itcollege.ee

https://wiki.ut.ee

https://wiki.ekool.eu

http://tarkinvestor.ee/wiki

http://wiki.hinnavaatlus.ee/

9. Tuntud kohalikku vaba tarkvara

Estobuntu GNU/Linux

Inkscape (enne Sodipodi)

ID-tarkvara, st ID-kaardi klient ja teegid

Community Tools (põhineb Drupalil)

TID+ (Täna Otsustan Mina)

Rahvakogu (põhineb Social Innovationil)
Aga mitte

E-hääletamisega seotud tarkvara

10. Laiem tähendus ühiskonnas

Riigiasutustes suurendab läbipaistvust, usaldusväärsust
ja käideldavust jne

Õigel kasutamisel võimaldab vähendada kulusid ja
suurendada turvalisust

Hariduses annab võimalusi tarkvara juppideks lahti võtta
ja uuesti kokku panna

Teeb eraisikutel ja väikeettevõtetel suurematega
konkureerimise lihtsamaks, sj aitab kaasa innovatsioonile

Annab kasutajatele suhtelise kindluse, et tema arvuti
teeb seda, mida ta sellelt ootab

11. Kogu „avatud“ perekond

Vaba ja avatud tarkvara --- http://alvatal.ee/

Avatud valitsemine --- http://avatudvalitsemine.ee/

Avatud andmed e avaandmed --- http://opendata.ee/

Avatud vormingud ---
http://www.artsturm.ee/odf/avatud-dokumendiformaadid/

Avatud disain --- http://pir.at/adisain

Avatud haridus --- http://pir.at/openedu

Vaba ja avatud linn --- http://vabalinn.kultuurikatel.org/

Vaba ja avatud riistvara ---
http://wiki.hfday.org/2013/Estonia

Vabakultuur --- http://pir.at/vabakult

Avatud ligipääs --- http://pir.at/openaccess

Avatud teadmus --- http://okfn.org/

12. Ametlik poliitika #1

RISO/RIA/MKM ametnike hulgas on valgustatud päid,
kes toetavad vaba tarkvara kasutamist, aga keegi sellega
väga süstemaatiliselt ei tegele

Põhikooli riiklik õppekava ütleb, et „vaba tarkvara ja
avatud sisu: võimaluse korral eelistatakse
kommertstarkvarale vaba tarkvara“ ---
http://www.oppekava.ee/index.php/%C3%95ppeaine_kirjeldus

On Euroopa Komisjoni soovitustest lähtuvad juhised
vaba tarkvara ja avatud dokumendivormingute
kasutamiseks (hea praktika) ---
http://www.riso.ee/wiki/FLOSS-grupp

13. Ametlik poliitika #2

ID-tarkvara on läbi utsitamise muutunud natuke
avatumaks, aga on ikka poolel teel ---
https://installer.id.ee/?lang=est

Avaandmete seadus võeti vastu ---
https://www.riigiteataja.ee/akt/119122012002

Eesti on liitunud Avatud Valitsemise Partnerlusega ---
http://www.opengovpartnership.org/countries/estonia

E-hääletamise tarkvara lähtekood on endiselt suletud ---
https://www.facebook.com/evalimised
Süsteemne programm tarkvaraga seotud vabaduste
tagamiseks Eestis siiski puudub.

14. Kuidas vaba tarkvara lainele saada?

Kontakti inimestega http://pingviin.org/ peal (sh foorumis)

Sisene vaba tarkvara jututuppa http://pir.at/vtjutut

Mõtle,
http://viki.pingviin.org/Kuidas_olla_hea_vabatarkvara_kasutaja

Võta ühendust oma lemmikprojekti arendajatega või
pöördu oma ideedega http://alvatal.ee/ poole

Osale vaba tarkvara klubi istumistel teisipäevaõhtuti kl 19
Tartus Liivi 2-317 või Tallinnas Raja 4C-227 (jälgi teateid)

Aita korraldada vaba tarkvara päeva
http://softwarefreedomday.org/ jm üritusi

Osale vastavalt eelistustele MTÜ EIK, Piraadipartei vm
aktivismiga tegelevas organisatsioonis

15. Ja veel mõned lingid...
Mõistlikku lugemisvara: http://ftacademy.org/materials
Vaba tarkvara riiklikuks prioriteediks

http://www.theregister.co.uk/2005/09/29/peru_goes_open_sour

http://www.oscc.org.my/content/view/227/139/

http://joinup.ec.europa.eu/news/april-publishes-english-translat

http://joinup.ec.europa.eu/news/law-makes-open-source-defau

http://en.wikipedia.org/wiki/LiMux

http://www.riigikogu.ee/index.php?page=en_vaade&op=ems&e

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&