2. Definitsioonid
Mõtestamine on protsess, mille käigus inimesed
annavad kogemusele tähenduse.
Mõtestamine on tunnetamise, kommunikatsiooni ja
käitumise teooria, mis otsib seletust, kuidas olukordi
mõistetakse, samal ajal jäädes kriitilisele analüüsile
peaaegu nähtamatuks.
3. Seda protsessi on uuritud sajandeid erinevate nimede all -
termin “sensemaking” võeti kasutusele alles 70ndatel.
Karl Weick Brenda Dervin
5. Technology Features as Triggers for Sensemaking.
Terri L. Griffit.
The Academy of Management Review, 1999.
• Uurimisküsimus – Kuidas kasutajad algselt mõtestavad
tehnoloogiat? Millist rolli mängivad siin tehnoloogia
tunnused?
• Muutujad – Tehnoloogia tunnused: konkreetne vs.
abstraktne, põhiomadus vs. abistav omadus.
• Tulemus – Suure tõenäosusega tekitavad mõtestamise
protsessi konkreetne tehnoloogia ja põhiomadused.
7. Sensemaking and Sensegiving in Strategic Change
Initiation. Dennis A. Gioia and Kumar Chittipeddi.
Strategic Management Journal, 1991.
• Uurimisküsimus – Milline on strateegilise muudatuse
loomus ja milline on tegevdirektori roll selle algatamisel?
• Muutujad – 3 uurijat, 3 juhti (president, asepresident,
dekaan), mõtestamise 4 faasi
• Meetod – kvalitatiivne
• Tulemused – Tegevjuhti (ja ka juhtkonda) võib vaadelda
kui strateegilise muudatuse arhitekti ja korraldajat.
Loodi strateegilise muudatuse algatuse mudel.
• Piirangud – Artikkel ei toonud välja, kas seda saaks
rakendada ka teiste ülikoolide peal
9. Identity, Image, and Issue Interpretation: Sensemaking
During Strategic Change in Academia. Dennis A. Gioia
and James B. Thomas.
Administrative Science Quaterly, 1996.
• Uurimisküsimus – Kuidas juhtkonnad mõtestavad
olukordi, juhtides strateegilist muutuse protsessi
akadeemilises institutsioonis?
• Meetod – kvalitatiivne ja kvantitatiivne
• Tulemused – Kõige märkimisväärsem tulemus selle
juhtumi ja juba eksiteeriva kirjanduse vahel on tõdemus,
et akadeemislistes institutsioonides jaotatakse olukorrad
strateegilisteks või poliitilisteks (mitte võimalusteks ja
ohtudeks).
10. Multilevel Theorizing about Creativity in
Organizations: a Sensmaking Perspective.
R. Drazin, M. A. Glynn, R. K. Kazanjian,1999
• Uurimisküsimus – kuidas loovuse protsess avaldub
ettevõtetes? Kuidas mõtestamise teooria aitab kirjeldada
erinevaid analüüsi tasemeid (idividuaalne, grupi ja
organisatsiooni tasand)?
• Muutujad – varasemad uuringud ja olemasolevad
mudelid
• Meetod – kvalitatiivne
• Tulemused – loovus on pigem protsess mitte tulemus,
uus mudel
11. Managerial and Organizational Cognition: Notes
from a Trip Down Memory Lane (J. P. Walsh, 1995)
• Uurimisküsimus – Kuidas erinevad uuringud on
tunnetuslikkust ja mõtestamist käsitlenud? Ülevaade
neist ja nende puudujääkidest.
• Meetod – kvalitatiivne
• Tulemused – me teame palju vähem “väljaspool kasti”
mõtlemisest ja käitumisest. (“How do I know what I
think until I see what I say?”)
• Paljud aspektid on veel tunnetamise ja mõtestamise
teooria valdkonnas uurimata ning artikkel andis
ülevaate, mis minevikus on tehtud ja kuhu autor oma
tööga on jõudnud.
12. Teooria kasutatavus
• Mõtestamine on oluline, kuna annab alternatiivse
seletuse sellest, kuidas olukordi hinnatakse ja otsuseid
tehakse, rõhutades mitmeid valupunkte, mida võib leida
juhtimise praktikas.
• Mõtestamine on oluline otsustamisprotsessis, et
kindlustada informatsiooni õige hindamine.
• Igal tasandil või tasemel mõtestatakse situatsioone
erinevalt – seda ei tohi ära unustada.
• Teooria ähmasus võib põhjustada teooria valesti
mõistmist ja kasutamist.
Editor's Notes
Tere. Meie räägime täna Sensemaking Theoryst, ehk eesti keeles mõtestamise teooria. Kõigepealt teeme sissejuhatuse teooriasse, siis vaatame üle mõningad artikklid. Pärast seda toome välja teooria kasutattavuse ja lõpus tutvustame debati artikklit.
Kõigepealt tooks välja kaks mõtestamise definitsiooni, esimene kokkuvõtlik - Mõtestamine on protsess, mille käigus inimesed annavad kogemusele tähenduse. Teine üritab teooriat põhjalikumalt seletada - Mõtestamine on kognitsiooni, kommunikatsiooni ja käitumise teooria, mis otsib seletust kuidas olukordi mõistetakse, samal ajal jäädes kriitilisele analüüsile peaaegu nähtamatuks.
Kuigi seda protsessi on uuritud sajandeid teiste nimedele all, kuid termin “sensemaking” tuli kasutusele 70-ndatel. Karl Weick ja Brenda Dervin olid need kes selle termini sisse tõid. Samuti on nad ka antud teoorias kõige olulisemad teoreetikud. Karl Weick vaatleb mõtestamise tooriat oraganisatsiooni teooriate vaatenurgast, Brenda Derevin aga informatsiooniteaduse.
Siin on graafiliselt ära toodud mõtestamise protsess. Mõtestamist mõjutavad mitmed oletused, mis on juhtimisteooriates erinevad. Need on ära toodud joonise ülemises osas ovaalides.
Mõtestamise protsess algab mingi uue sündmusega.
Järgmise etapina üritavad inimesed otsida sellele usutavat seletust.
Kolmadas etapis hakkavad inimesed vastavlt nendele seletustele käituma, mis muudavad selle seletuse usutavamaks.
Järgnevates etappides see algselt ebaselge seltus muutub osaks organisatsiooni struktuurist, ebaselgus hajub ja need aksepteeritud seletused muutuvad oluliseks vahendiks otsuste tegemisel tulevikus.
Esimene artikkel Technology Features as Triggers for Sensemaking räägib sellest kuidas kasutajad tehnoloogiast mõtestavad, eelkõige sellest mis on need omadused mis selle mõtestamise algatavad. Artikli auor leidis, et kõige suurema tõenäosusega algatavad mõtestamise protsessi konkreetne tenoloogia (ehk siis pigem riistvara mitte tarkvara) ja tehnoloogia põhiomadused (e-maili programmi puhul siis näiteks e-mali saatmis funktsioon, mitte kirja edasisaatmis funktsioon).
Skeemid artiklite juures olen välja toonud rohkem selleks, et kui kellelgi on huvi siis saab neid põhjalikumalt uurida, kuna siin me neid väga täpselt lahti seletada ei jõua.
Sellel joonisel on näha kuidas millised tunnused uue tehnoloogia puhul päärtavad valla mõtestamise protsessi ja kuidas nendest lõpuks kujuneb üldine arusaam.
Selle artiklil oli kaks eesmärki: 1) kontrollida olemasoleva kirjanduse põhjal analüüsi erinevate tasemete seniseid oletusi
2) uurida, kas mõned neist siiani muutmata eeldustest viivad alternatiivse mitmetasandilise teooriani
See artikkel uuris ja analüüsis seda, kuidas loovuse protsess avaldub ettevõtetes ehk millised tegurid mõjutavad loovuse protsessi erinevates ettevõtetes ja erinevates tasandites.
Kuidas üksikisikud rakendavad organisatsioonides mõtestamist?
Iga inimene, väike töögrupp vms loob igas teatud situatsioonis endale oma sisemise pildi ja kaardi antud olukorrast ja siis käitub vastavalt sellele. Iga inimene saab erinevast olukorrast või tööülesandest erinevalt aru jne.
Indiviidid annavad igale mõttele ja probleemile tähenduse. Stereotüübid muutuvad. Individuaalsed, sotsiaalsed ja informatsioon ise on faktorid, millel on roll teadmiste struktuuri väljaarendamisel.
On väga raske mõista, mida teadmiste struktuur sisu tegelikult tähendab üksikisikutele.
Analüüsi tasemed on järgmised: individuaalne, grupi, organistsiooni ja tööstuse oma.
Paindlik mõtlemine on organisatsiooni efektiivsuse võtmetegur.
Et lahendada tunnetuslikkuse mõistatuse küsimust tuleks leida mõistmine suhete ja tunnetamise vahel. Oluline on näha organisatsiooni tunnetust palju rohkem, kui üksikisiku tunnetust.
Teooria on kasutatav, kuid peab meeles pidama et see annab pigem alternatiivse seletuse.
