Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013

1. Ivar Leimus
EESTI MARGA SÜNNILOOST

2. Eesti marga sünniloost
 Alates 1897.
aastast olid
Venemaa kupüürid
vabalt kulla vastu
vahetatavad.
Sellega teenis
tsaariaegne
paberraha ära
rahva vankumatu
usalduse.

3. Eesti marga sünniloost
 1914. aastal alanud
Esimene
maailmasõda paiskas
maailma rahanduse
kaosesse.
 Paberraha trükkisid
nii Vene Ajutine
Valitsus kui ka
enamlased.

4. Eesti marga sünniloost
 Sakslased trükkisid
ohtralt riigimarkasid,
kuid okupeeritud
idaalade tarbeks ka
rubla- ja markvääringus
nn. ooberoste.
 Saksa marga ja sellega
võrdse idamarga
kuulutasid
okupatsioonivõimud
15.septembril 1918
põhivääringuks.

5. Eesti marga sünniloost
 Eesti Ajutine Valitsus,
pidi oma rahaseaduse
puudumisel alguses üle
võtma Saksa
okupatsioonivõimude
vastava määruse.
 Vabariigi esimeseks
vääringuks kehtestati
30. novembril 1918
(ida)mark (= 100 penni).

6. Eesti marga sünniloost
 Detsembris 1918
laenas Eesti Vabariik
Helsingist 10 miljonit
Soome marka, mis
samal kuul samuti
ringlusse suunati.

7. Eesti marga sünniloost
 Oma rahatähtede
kujundamine ja
valmistamine võttis
aega.
 Seetõttu kuulutati 4.
jaanuaril 1919 riiklikeks
maksevahendeiks
Tallinna Arvekoja
maksutähed.

8. Eesti marga sünniloost
 16. jaanuaril 1919
kuulutati käibivaks
rahaks ka algselt
siselaenuna
kavandatud
vabariigi 5%
võlakohustused, mis
trükiti Helsingis
Lilius & Herzbergi
litograafias.

9. Eesti marga sünniloost
 Väärtmärkide puudusel
hakkas elanikkond
omavoliliselt rahana
kasutama 1920. aastal
emiteeritud riigikassa
veksleid.
 Vekslite käibelt
kõrvaldamine oli
juriidiliselt keerukas,
sest ametlikult polnud
neid ringlusse lastudki.

10. Eesti marga sünniloost
 Rahapuudusel trükkisid
oma väärtmärke 1918.–
1919. aastal mitmed
ettevõtted Kundas,
Sindis ja Narvas.
 Riigikassa lõpetas selle
seadusevastase
tegevuse kiiresti.

11. Eesti marga sünniloost
 9. dets. 1918 sai
Rahaministeerium
õiguse emiteerida
riigikassatähti.
 Esimesed neist
valmisid kevadel
1919.
 Lihtsamad kupüürid
trükiti algul Tallinnas
Paalmanni juures.

12. Eesti marga sünniloost
 Nõudlikumad
riigikassatähed
3-100 marka
telliti Helsingist
Tilgmanni
trükikojast.
 T. Ussisoo ja
A.Grinjevi kõrval
kujundas neid ka
soomlane
T.Björnström

13. Eesti marga sünniloost
 100-margase
kujundamisel lähtus
Björnström Eesti
Rahva Muuseumi
postkaartidest, millel
kujutati Eesti
kunstiklassikat.

14. Eesti marga sünniloost
 Ühena vähestest Eesti
tuntumatest
kunstnikest osales
rahatähtede loomisel
Kristjan Raud, kes
kujundas 10-margase
kupüüri.

15. Eesti marga sünniloost
 1919. aasta juulis viidi
väärtmärkide tootmine
Eestis üle Riigi
Trükikotta, kus
valmistati kõik
järgmised
riigikassatähed.
 Neist väikseimad olid
pennid Ed. Polandi
kujunduses.

16. Eesti marga sünniloost
 Riigi Trükikoja
toodang oli alguses
kahvatu ja madala
kvaliteediga.
 Sel Polandi
kujundatud kupüüril
on Eesti vapilinnuks
veel Kristjan Raua
kavandatud Põhja
kotkas.

17. Eesti marga sünniloost
 1920. aasta lõpuks
jõudis 1000-
margase kavandi
valmis ka Nikolai
Triik.
 Tema rahatähel on
üks sõdalane kolme
käega !

18. Eesti marga sünniloost
 Vähehaaval Riigi
Trükikoja
tehnoloogia
paranes ning
toodangu
kvaliteet tõusis.
 Tööle asusid
Georg Vestenberg
ja Günther
Reindorff.

19. Eesti marga sünniloost
 Riigikassa kõrval oli
õigus oma rahatähtede
emiteerimiseks ka
1919. a. kevadel
asutatud Eesti Pangal.
 Kohustused esimese,
50-margase rahatähe
osas võttis enda kanda
veel Riigikassa.

20. Eesti marga sünniloost
 Esimesed
pangatähed
telliti
välismaalt –
kõigepealt
Tilgmannilt
Helsingist .

21. Eesti marga sünniloost
 Kvaliteetsemat
teostust pakkus
Otto Elsner
Berliinist.

22. Eesti marga sünniloost
 Suurima
nimiväärtusega
markvääringus
pangatäht oli
5000-margane,
mis trükiti
Berliinis.

23. Eesti marga sünniloost
 Ka vahetusraha
tehti osalt
paberist,
vastavalt 10- ja
25-margaste
kupüüridena.

24. Eesti marga sünniloost
 Kuid 1922. aastal tulid
ringlusse ka Eesti
esimesed mündid.
 Algul vermiti need
Berliinis, alates 1924.
aastast aga Tallinnas
Riigi Trükikojas.

25. Eesti marga sünniloost
 Seoses 1925. aastal
vastu võetud Riigivapi
seadusega tuli
müntide kujundust
muuta.
 Müntidele kõiki
vapidetaile mahutada
polnud võimalik.

26. Eesti marga sünniloost
 1926. aasta 10-margane
münt enam käibele ei
jõudnud, sest Eesti
valmistas ette üleminekut
kroonile.
 Mündid sulatati hiljem
ümber ja kasutati ära uute
2-krooniste sulamis.

27. Eesti marga sünniloost
 1927. aasta
rahaseadusega
kuulutati 1. jaanuarist
1928 Eesti Vabariigi
rahaühikuks kroon.
 Esimesteks kroonideks
olid Riigikassa vanad
100-margased, mis
varustati ületrükiga.

28. Eesti marga sünniloost
 Vanad rahatähed
korjati vähehaaval
käibelt ära – kõigepealt
võlakohustused, siis
esimesed
riigikassatähed ning
pangatähed.
 Need asendati
kroonide-sentidega.

29. Tänan tähelepanu eest!
 ivar@ajaloomuuseum.ee