Eesti Panga muuseumis toimus 9. aprillil 2015 avalik loeng, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann tutvustasid Eesti tööturu ülevaadet.

1. TÖÖTURU ÜLEVAADE
1/2015
Orsolya Soosaar
Natalja Viilmann
Kaspar Oja

2. Esitluse teemad
• Tööealine elanikkond
• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
• Hõive
• Tööpuudus ja vakantsid
• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu
• Taustinfo: Välismaal tööl käimisega seotud palgamuutus aastatel 2009–2014

3. Tööealine elanikkond

4. Tööealisi elanikke oli eelmisel aastal Eesti Panga
hinnangul 0,8% vähem kui aasta varem
• Sellest andis 1/4 negatiivne rändesaldo ja 3/4 rahvastiku loomulik kahanemine
• Rändesaldo paranes 2013. aastaga võrreldes tänu sellele, et väljaränne
kahanes enam kui sisseränne
• 15–24aastaste noorte vanuserühmas hakkas alates eelmisest aastast
suurenema 15–19aastaste osakaal

5. Et tööealise elanikkonna suurus oleks stabiilne,
peaks sinna vanuserühma sisenema praegusest
peaaegu kaks korda rohkem inimesi

6. Võrdlus Soome statistikaameti andmetega
viitab sellele, et väljaränne võib olla mõnevõrra
alahinnatud

7. Taustinfo: Välismaale tööle läinud
eestimaalaste palga võit
• Üle 20000 Eesti elaniku töötab välismaal
• Välismaale tööle läinud töötavad välismaal tihti madalamal ametikohal kui
Eestis
– 10% välismaale tööle läinutest töötas Eestis juhina, välismaal väga
väike osa
• Kes on usinad Eestis, on usinad ka välismaal
– Eestis ja välismaal teenitava palga võrrandite jääkliikmed on omavahel
korrelatsioonis

8. Kasutame palgavõidu hindamiseks Eesti
tööjõu-uuringu andmeid
Eestis töötajad
- Kasutame andmeid Eestis teenitava
palga võrrandi hindamiseks
Välismaal töötajad
- Kasutame andmeid välismaal
teenitava palga võrrandi hindamiseks
Nii Eestis kui välismaal töötanud
- Kasutame andmeid simulatsioonis
- Arvutame võrranditega ennustatud
palga nii Eestis kui välismaal
- Arvestame vealiikmete
korrelatsiooni

9. Välismaale tööle läinud eestimaalaste palga
mediaanvõit oli 600 eurot
Välismaale tööle minekust võidavad suhteliselt enam Eestis madalamat
palka teenivad töötajad. Välismaale tööle minekuga kaasneb tihti
ametiastme langus

10. Tööjõus osales 2014. aastal 68% tööealisest
elanikkonnast
Alates 2006. aastast on osalemise määra tõusu toetanud
tööealiste vanusestruktuuri muutumine

11. Muutused vanuserühmade sees
tasakaalustasid üksteist
• Vanemaealiste osalemine suureneb tänu pensioniea tõusule
• Noorte ja parimas tööeas elanike osalemise määr veidi langeb

12. Hõive

13. Hõive kasv 2014. aasta teisel poolel kiirenes,
peamiselt teenuste sektori toel
Hõive määr kerkis buumiaja kõrgtaseme juurde

14. Töötajate registreerimiskohustus suurendas
ettevõtete andmetel põhinevat hõivet

15. Tööpuudus

16. Töötuse määr oli neljandas kvartalis kõigest 6,3%
• Pikaajaliste töötute osakaal ei suurenenud
• Registreeritud töötuse määr oli teisel poolaastal 4,3%. Nende töötuteni
ulatub aktiivne tööturupoliitika

17. Mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori on Eestis Euroopa Liidu
keskmisega võrreldes vähem, 2014. aastal ligikaudu kümnendik
Noorte töötuse määra langus 2014. aastal kiirenes

18. Vanemaealiste elanike seas on töötutest
rohkem „mitteaktiivseid töösoovijaid“,
kes sooviks töötada, kuid ei otsi tööd

19. Töötute ja vabade töökohtade sobitumine pigem
paraneb: töötus langeb, kuid vakantsi määr ei tõuse
Töötute arv on ühe vaba töökoha kohta järjest vähenenud

20. Palk ja tööjõu ühikukulu

21. Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus 2014. aasta
teisel poolel 5,2%ni
Palkade aeglasem kasv pisut kosunud majandusaktiivsuse taustal oli
samm tasakaalulisema arengu suunas. Keskmise palga kvartalikasv
aasta teisel poolel aga kiirenes

22. Tänu miinimumpalga tõusule oli palgakasv kiirem
palgajaotuse madalamas osas

23. Täistööajaga töötada soovivate töötute
palgaootus tõusis 2014. aastal 13%
Töötute reservatsioonipalk tõusis kiiremini kui keskmine brutokuupalk

24. Tööjõu reaalne tootlikkus ühe hõivatu kohta kasvas
2014. aastal 1,3%, ühe töötatud tunni kohta aga 1,7%

25. SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv
vähendas kasumit
SKP kasvas 2014. aastal jooksevhindades 4,2%, palgafond 8,5% ja
netomaksud 11,1%. Ettevõtete kasum vähenes 3,3%

26. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas 2014. aastal
6,4%, reaalne tööjõu ühikukulu 4,2%
Nominaalne tööjõu ühikukulu on kolme aastaga kasvanud 17,5%, märksa
kiiremini kui Euroopa Komisjoni häiremehhanismi raames paika pandud
9% piirväärtus

27. Tegevusalade vaates on tööjõukulude osakaal
lisandväärtuses kasvanud viimase kümnendiga
kõige enam ehituses
Töötlevas tööstuses, mis on väliskonkurentsile kõige enam avatud
tegevusala, on tööjõu osakaal kasvanud samuti hoogsalt

28. Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid
• 2014. aasta teine pool tõi kaasa kaua oodatud majanduskasvu kiirenemise,
kuid paraku mitte tootlikkuse hoogsama kasvu toel
• Tööjõukulude osa SKPs suurenes aastaga kahe protsendipunkti võrra 46,5%lt 48,5%ni.
Nominaalne tööjõu ühikukulu on kasvanud viimase kolme aasta jooksul 17,5%, peaaegu
kaks korda kiiremini kui Euroopa Komisjoni häiremehhanismi raames paika pandud 9%
piirväärtus
• Tööturu pingelisele olukorrale viitavad mitmed näitajad: hõivatute osakaal tööealiste
hulgas oli 2014. aasta teisel poolel suurem kui buumi kõrgajal, tööpuudus on allpool
loomulikku määra, vaba tööjõu hulk ühe vakantsi kohta väheneb ja töötute
palgaootused kerkisid tempokalt
• Tööjõu pakkumispoolsed piirangud ei kao. Kas ettevõtted, majapidamised ja riik
investeerivad piisavalt tehnoloogiasse ja inimkapitali, et tootlikkuse kasv saaks juba
lähiajal kiireneda?

29. Täname
tähelepanu eest!