1. Programmeerimine ja -keel
Maimu Torn

2. Programmeerimine on tarkvaraarenduse oluline osa,

moodustades sellest:
loome

luuakse kindlad juhised - vooskeem

luuakse samm-sammuline tegevusjuhis - algoritm

algoritmid komplekteeritakse ja tõlgitakse

programmeerimiskeelde, saadakse programmi kood
luuakse kasutajaliides ja seotakse see koodiga (kui seda pole

tehtud)
tõlgitakse programmi koodi seni, kuni saatakse masinkood

esmane testimine ja paranduste tegemine

haldamise

programmi koodi muutmine

programmi koodi täiendamine

programmi koodi uuesti kirjutamine (Programm on oma algsest

eesmärgist liigselt võõrandunud)
esmane muututuste uuendamine ja testimine


3. Programmeerimiskeel
Programmeerimiskeel on süntaksi- ja

semantikareeglite kogum arvutile
programmi kirjutamiseks
(programmeerimiseks).

4. Ajalugu
1945 avaldas John von Neumann kaks olulist

ideed, mis aitasid kaasa
programmeerimiskeelte tekkele:
arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab

juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit
kiiremini programmeerida
conditional control transfer pani aluse

alamprogrammidele – koodilõikudele, millele
programm saab mistahes sammul juhtimise üle
anda, ning programmiteekidele; programmi
hargnemise võimaldamiseks peab
programmitekst sisaldama tingimuslauseid
(näiteks tingimussiirdelauseid või
korduslauseid).

5. 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code,

mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal
esitada programmitekst nullide ja ühtede
jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk
masinakeeleks.
1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis

programmeerimise palju lihtsamaks, sest
programmeerija ei pidanud programmi enam ise
masinakeelde transleerima.
1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud

programmeerimiskeel FORTRAN (inglise keeles
FORmula TRANslating system). See keel oli
lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud:
sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO-lauset.

6. 1958 loodi Massachusettsi

Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt
Processing). See oli mõeldud
tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks.
Seda võimaldab keele eriline omadus:
ainuke andmetüüp on loend, ka
programm koosneb loendite hulgast.
Tänu sellele on võimalik kirjutada
programme, mis muudavad iseend töö
käigus.

7. Programmeerimiskeelte loend
Assemblerkeeled Java
 
BASIC JavaScript
 
Befunge LISP
 
Brainfuck Malbolge
 
C Pascal
 
C++ Perl
 
C# PHP
 
COBOL PostScript
 
Dis Python
 
Flash ActionScript R
 
FORTRAN Ruby
 
INTERCAL Unlambda
 
WMLScript


8. RapidQ
RapidQ on BASIC keele dialekt

BASIC paistab silma kergesti omandatava

süntaksi poolest, mis on teinud temast väga
populaarse keele algajate programmeerijate
seas.
Suur- ja väiketähti ei eristata.

Lause lõpetab reavahetus.

Mitmerealised kommentaarid puuduvad.

Üherealised kommentaarid algavad kas

ülakomaga (') või sõnaga REM (remark).
Muutujate deklareerimine pole kohustuslik.


9. DIM - kasutatakse deklareerimiseks(muutujate vms.

defineerimiseks)
DECLARE - SUBide jaoks

AS - järele tuleb QTüüp objekt(defineerimine), või midagi

järgnevaist:
BYTE - 0 kuni 255-ni

WORD - 0 kuni 65535

SHORT - -32768 kuni +32767(tähiseks %)

INTEGER - -2147483648 kuni +2137483647(tähis - &)

LONG INTEGER - ülemine arv x2

SINGLE - 1.5 x 10 astmes 45 kuni 3,4 x 10 astmes

38(tähis - !)
DOUBLE - 5.0 x 10 astmes 324 kuni 1,7 x 10 astmes

308SUB – alamprogramm
END - millegi lõpetamine


10. Nüüd asume harjutama!