3. Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark ) Pindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5 368 507 miljonit (01.01.2003) Rahvastiku tihedus: 124,9 inimest/ km²(01.01.2003) Riigikeel: Taani keel Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001) Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku) Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone ), 1 kroon=100 ööri ( øre )
4.
5.
6. Pinnamood Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena.
7. Kliima Taani on pea kõigist külgedest piiratud merega ning seetõttu on kliima siin läbi terve aasta pehme, ilma järskude temperatuurilangusteta, kuid tugevate tuultega. Päevad on talviti lühikesed, jahedad ning mööda Taanit reisimiseks vähemsobivad, ööpäeva keskmine õhutemperatuur jaanuaris 0oC. Kõige parem on Taani sõita juulis või augustis, sest sel perioodil tõuseb õhutemperatuur +16oC kuni +18oC
8. Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul.
9. Arengutase Arengutaseme näitaja taani SKT inimese kohta, UDS 25 500 Sündimus 1000 elniku kohta 11,96 Suremus 1000 elaniku kohta 10.9 Imikusuremus 1000 elaniku kohta 5,04 Keskmine eluiga sünnihetkest( M/ N ) 74/79 Täiskasvanute hariustase(%) 100 Põllumajanduses hõivatud (%) 4 Kuuluvus riikide rühma Inforiik