1. Vana-Rooma stiil
Sandra Silver

2. • Religiooniga seotud arhitektuur
• Kreeka mõjud
• Ehituslikud uuendused
• Ristvõlv
• Kaar
• Kuppel
• Põletatud tellised Travertiin
• Betoon
• Stukk
• Marmor
• Travertiin
• Kreeka orderid
– Teine käsitlus
– Sammas ka ehituslikult mittevajalik
– Toredam interjöör
– Matemaatiline
Rooma tellised
olid hästi piklikud

3. • Templid
• 2 põhiplaani:
• 2 plaani süntees
• Panteon
• Kupli tipus
valgusava
• Täpne geomeetria
Panteon. Ristkülikukujulise sammasportikusega
• Interjööris sambad ümartempel.
• Komposiitkapiteel
• Kaaravad
• Niššid
• Kassettlagi
Komposiitkapiteel

4. • Siseruumis väliselemendid
• Sissepääs fassaadis
sümmeetriliselt
• Aatrium
• Aatriumis vihmaveega kivivann
• Laes valgusava
• Eluruumid tagaküljes
• Tablinum – esivanemate ruum
• Tablinum ka söögisaal Vihmavesi suunati põrandasasuvasse basseini
• Peristüül – lahtise sammastikuga taoliste veesülititega
ringgalerii ümber kaevuga
siseõue
• Siseõue puust luukidega aknad
• Akende ees ka õhuke alabaster
• Anfilaad
• Triclinum – söögisaal kõige
uhkem
Selline näeb välja alabasteraken.
(Pilt tehtud Kreekas)

5. • Mööbliesemeid üsna vähe
ruumikujunduses
• Mööbel marmorist,
pronksist, kivist
• Puidust: küpress, seeder,
tamm, vaher
• Sidrunipuit
• Punutised
• Graveeringud, nikerdused
• Maalingud, inkrusteerimine
• Vineerimine
• Intarsia
• Ohtralt tekstiili
• Padjad, kardinad,
mööblikatted
• Palju valgusteid
• Nipsasjakesed, kujukesed
• Klaasist, savist,
väärismetallist nõud,
anumad (Ülal) Kullast õlilamp
Pompeist. (<All)
Hõbedast veekopsik
(All>) Laud pronksist
toidunõudega

6. Ehete-ja kosmeetikakarp koos Pronksist
sinnakuuluvaga. küünlajalg

7. • Portaalid
• Kolmnurkfrontoon
• Seinamaalid
– Inkrusatsioonistiil
– Perspektiivne illusionism
– Ornamentaalne stiil
– Realistlik stiil
– Hiljem seinas mosaiik
• Pilastrid
• Pidulikkus
• Ohtralt kaunistusi
• Põrandal mosaiik
• Seinas marmor, stukk
• Kirkad ühevärvilised või
maalingutega laed
(alumine pilt) Augustuse Villa lagi Roomas.
(Kassettlae imitatsioon?)

8. Pompei termi (kaar)laekaunistused Hellenismiperioodist.
Laialdaselt kasutatud akantuseväänla ornament

9. Mosaiik Menanderi maja seinal Pompeis. Kujutatud
Apollot ja Daphnet.

10. Söögisaal (siseõu?) Herculaneumis. Seinad kaetud kauni mosaiigiga.

11. Casa dei Vetti. Vettiuse villa aatrium Pompeis. Mosaiikpõrand.

12. Pompei Fauni maja aatriumi põrand. Travertiinist, lubjakivist, kiltkivist laotud
kuubikumotiiviga põrand.

13. Vettiuse villa peristüül ja siseõu. Geomeetriliselt kujundatud peenrad ja põõsad.
Marmorist veeanumad, purskkaevud. Jäänused kivisillutisest ja kaevust (auk)?

14. Moralisti maja peristüül-trikliinum aias einestamiseks. Välitingimustes
söödi taolistel kalgus betoonist või kivist lavatsitel.

15. Lectus – raamkonstruktsiooni ja
polstermadratsiga Rooma voodi. Sinna
juurde käis ka jalapink – sgabellum.
Moes olid ka muula-, luige-,
elevandipeakujulised peatsid. Olemas
olid ka laiad, mitmeinimeselectused.
Nagu Kreekaski, toimus voodis lisaks
magamisele ka einestamine.

16. Rooma stiilis lauajalg eriti detailirohke,
linnu, pantri, lõvi jala-,peakujutised või
täisfiguur – trapezofoor (ülal)

17. Sella curulis. Väga populaarne kokkupandav x-jalgadega iste, mille
jalad võisid olla nii paindes kui sirged. Rauast järidel jalapaarid
ühendatud sidepuuga. Jala otsas inimpöid. Ülemisel fotol 18. saj
reproduktsioon.
<Etruskidelt üle võetud trummeltugitool

18. Kappe ei tuntud, asju
Laua – gartibulumi- marmorist jalad
hoiustati taolistes
pronkskirstudes.
<Roomlaste raskepärasem versioon
Kreeka klismosest – cathedra.

19. Pronksist tripood
Söepanniga. Toidu soojendamiseks.
Kandelaaber
Kaarikukujuline tualetipott Caracallast, juhuks kui kiire on.
(Natuke katki vist läinud)

20. Marcus Lucretius Fronto villa aatrium Pompeis. Põrandal asuvas
vihmaveega täidetud basseinis pesi heade kommetega külaline oma
jalad. Tagapool paistab tablinum maalidega esivanematest.

21. Villa Arianna. Seinamaalingu esimene stiil –
inkrusatsioonistiil. Sein imiteerib
kivikonstruktsiooni. Erinevaid materjale
imiteerivad ristkülikud. Sein liigendatud maalitud
sammaste/pilastritega. Figuure ei esinenud
üldse.
Sallusti maja aatrium Pompeis

22. <Opolonti villa. Maalikunsti teine
stiil. Seintele maalitakse
perspektiivis arhitektuuri. Tihti
paistab ka maastik. Tuba muutub
visuaalselt avaramaks.
Publius Fannius Synistori villa
Boscoreales
<Augustuse maja Pompeis

23. Kolmandas stlilis loobuti optilistest
illusionidest. Seinad maaliti
lamedaks, sageli kaeti mõne
mustriga ning sellele maaliti
omakorda raamistusega pildid.
Leidub ka seinu, mida katab
tervenisti lihtsalt mõni ilus
dekoratiivne maaling loomadest,
lindudest, lilledest jms.
(Ülal) Agrippa Postumuse villa
Boscotrecases. (Paremal)
Livia villa Prima Portas. Terve
sein kaetud erakordselt kauni
looduspildiga.

24. Värvikirevus. Julged
kombinatsioonid:
punane, must,
kollane
Marcus Lucretius Fronto tablinium
neljandas maalikunsti stiilis. Seinale on
maalitud silmapetvalt realistlikke
arhitektuurielemente, mis on
kombineeritud lameda (justnagu tapeediga
kaetud) seinaga, millele omakorda
maalitud raamistatud pildid.

25. Villa Itemi
Müsteeriumite
friis.

26. Fresko Kuldse Käevõru Majast Pompeis. (Maja
kuulus jõukale naisterahvale, kelle surnukeha leiti
väljakaevamistel ning kes kandis surres
poolekilost kuldkäevõru. Sellest siis maja
nimetus.)

27. Ornamendinäiteid

28. Rekonstruktsioone

29. Rekonstruktsioone
Esivanemate ruumi rekonstruktsioon. Seda tuba võidi eraldada eesriietega.
Täisfiguure seal tegelikult ilmselt ei hoitud, pigem büstid, maalid, surimaskid.