2. Arutlusvead
Loetu ja tavatõdede ümberjutustus,
elunähtuse kirjeldus, ilma probleemi
analüüsimata.
Sõnadetegemine, osav tühisõnaline
leierdamine, s.t teksti on palju, mõtet vähe;
ideelaused puuduvad.
Mõttearenduses jõutakse kaugemale teose
probleemistikust, ei ole eristatav, kust algab
kirjutaja vaba mõttelend.
3. Õõnes, kätteõpitud stampmõtetega,
argumenteerimata kiitmine ja ülistamine või
puuduste ja vigade loetlemine.
Üksikute erakordsete seostamata andmetega
hiilgamine, kusjuures puudub sügavam
analüüs.
Oma seisukoht (m inu arvate s ) ilma võrdluse,
vaatluse või vastanduseta.
Fakti- ja loogikavead
Kirjutaja kommenteerib kirjutamise protsessi.
4. Stiilivead
Sõnade ja sõnatüvede kordamine, eriti
asesõna ta ja se e ning teemasõna puhul,
abitus sünonüümide kasutamisel.
Kõnekeelsed väljendid, põhjendamatu släng.
Liiga ilutsevad ja otsitud kujundlikud väljendid,
mis tekitavad lugejas võõristust.
Ajalehekeele stampväljendid, kantseliit.
Stiilist väljalangemine. Arutlevalt stiililt
üleminek emotsionaalsele õhkamisele, millega
kaasneb 2. isiku (sina) poole pöördumine.
5. Tühi- ja täitesõnad, mis muudavad lause
väheütlevaks.
Võõrapärased laused, inglise ja vene keelest
tulnud barbarismid.
Algelised ja ebaloogilised laused, piiratud
sõnavara. Olmesõnad ja lihtlaused
Põimlause tükeldamine pea- ja kõrvallause
piirilt, segaliitlause ülekoormamine.
6. Sõnastusvead
Ühildumis- ja sõltumisvead
Sõnade ja lauseosade vale järjekord
Aegade ja kõneviiside väär kasutamine
Ainsuse ja mitmuse ning hulgasõna vead
Otsene ja kaudne kõne segi
de s-lauselühendi kasutamine nud-lühendi
asemel
Võõrapärane saam a -tulevik
Sõnade kasutamine vales tähenduses, paro-
nüümide (häälikulise lt lähe dase d, tähe nduse lt
e rine vad sõ nad) mittetundmine.
7. Sõnastusvead
Ühildumis- ja sõltumisvead
Sõnade ja lauseosade vale järjekord
Aegade ja kõneviiside väär kasutamine
Ainsuse ja mitmuse ning hulgasõna vead
Otsene ja kaudne kõne segi
de s-lauselühendi kasutamine nud-lühendi
asemel
Võõrapärane saam a -tulevik
Sõnade kasutamine vales tähenduses, paro-
nüümide (häälikulise lt lähe dase d, tähe nduse lt
e rine vad sõ nad) mittetundmine.