SlideShare a Scribd company logo
1 of 19
Download to read offline
Ainuõõssed

Ingrid Mäesalu
     2009
Ainuõõssete hulka kuuluvad:
1.Hüdraloomad
2.Meduusid
3.Meriroosid
4.Korallid
  Veeloomad
  Keha kotikujuline
  Ühe avaga – suu, suu ümber
  kõrverakkudega kombitsad
  Kehaõõnt ümbritseb kaherakukihiline
  kehasein
Polüübid ja meduusid

1.Polüübid – elavad taimedele, teistele
loomadele, kividele või veekogu põhja
kinnitunult, suuava ülapoolel – näiteks
korallid ja meriroosid.

2.Meduusid – ujuvad vabalt, suuava
alapoolel
Hüdra

 Elab puhtaveelistes mageveekogudes
 millelegi kinnitunult.
 Toitub väikestest veeloomadest (sõudikud,
 vesikirbud jt)
 Sigib kevadest sügiseni pungudes, sügisel
 arenevad sugurakud, hüdra on
 lahksuguline
Hüdra
Meripõis - mitmest tuhandest
hüdraloomast moodustunud koloonia
Meduusid
  Täiskasvanu liigub vabalt ringi
  Keha on sültjas ja sisaldab 95% vett.
  Keha sarnaneb vihmavarjuga, alumises
  otsas asub suu, mis on ümbritsetud
  suusagaratega.
  Suusagarad on
varustatud kõrverakkudega.
  Keha külgedel
 paiknevad kombitsad.
Meduus

 Röövloomad, kes surmavad oma saagi
 kõrverakkudega.
 Keha servas paiknevad täppsilmad -
 tasakaaluelundid,
  millede abil tunneb
  loom vee liikumist
Meriroosid
 Troopikameredes elavad polüübid
 Üle 1000 liigi.
 Kuni 1,5meetrit läbimõõt.
 Suuava ümber on rohked kombitsad.
Näevad välja nagu taimed, kuid on kiskjad.
Kombitsad on kaetud kõrverakkudega
Alumise osaga kinnituvad substraadile ja
liiguvad seda mööda aeglaselt.
Harilikult on üksikult, kolooniaid
moodustavad harva.
Toiduks filtreerivad planktonit või püüavad
kombitsatega suuremaid loomi.
Korallid
  Väikesed mõne mm pikkused polüübid,
  moodustavad kolooniaid.
  Lubi- või sarvtoes
  Korallpolüübi kombitsad on varustatud
  kõrverakkudega.
  Elavad ekvaatori lähedal, kus on soe ja
  soolane vesi.
  Paljunevad pungumise teel.
  Toituvad planktonist.
  Koralle on umbes 6500 erinevat liiki.
Kui korallid surevad, jäävad nende toesed
merepõhja. Surnud korallide skelettide
peale kasvab uus põlvkond. Nii
ladestuvad korallrifid.
Korallrifid on vihmametsade järel
suuruselt teine ökosüsteem
maailmas. Korallide vahel on leidnud
sobiva elu-, toitumis- või varjepaiga
mitmed limused, ussid, vähid ja kalad.
Vallrahud ja atollid
Kasutatud kirjandus
Martin, M. 2008. Bioloogia 8. klassile.
http://et.wikipedia.org
http://www.miksike.ee
Pildid:
www.isi.edu/robots/self_heal_html/index.htm
www.whoi.edu/page.do?pid=10897&i=701&x=114
http://garrettm.com/images/sun_coral_914pm.jpg
http://www.personal.psu.edu/sbj4/aquarium/reef_pictures/corals.jpg
http://www.advancedaquarist.com/images/may2005/corals.JPG
http://www.safmc.net/Portals/0/Ross_JSL-04-4695%20IMG_8269%
20%282%29.jpg
http://nature.wallpaperme.com/1271-
2/Soft+Yellow+Corals+and+Anthias+Fish.jpg
http://www.com.univ-mrs.fr/IRD/atollpol/ecorecat/images/atoll2.jpg

More Related Content

What's hot (20)

Vetikad
VetikadVetikad
Vetikad
 
Loodus Linnas
Loodus LinnasLoodus Linnas
Loodus Linnas
 
Kliima, kliimategurid
Kliima, kliimateguridKliima, kliimategurid
Kliima, kliimategurid
 
Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222
 
pilved ja sademed
pilved ja sademedpilved ja sademed
pilved ja sademed
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmed
 
KäSnad
KäSnadKäSnad
KäSnad
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 
Mulla koostis
Mulla koostisMulla koostis
Mulla koostis
 
6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
 
Vili&Seeme
Vili&SeemeVili&Seeme
Vili&Seeme
 
Sood Ja Rabad
Sood Ja RabadSood Ja Rabad
Sood Ja Rabad
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
 
Soojuspaisumine
SoojuspaisumineSoojuspaisumine
Soojuspaisumine
 
Murenemine Pover Pointe
Murenemine Pover PointeMurenemine Pover Pointe
Murenemine Pover Pointe
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Suguelundkond
SuguelundkondSuguelundkond
Suguelundkond
 
Loomad jões
Loomad jõesLoomad jões
Loomad jões
 
Seened
SeenedSeened
Seened
 

Similar to Ainuõõssed (20)

AinuõõSsed
AinuõõSsedAinuõõSsed
AinuõõSsed
 
Vaalalised
VaalalisedVaalalised
Vaalalised
 
Kasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssedKasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssed
 
Roomajad, 7 kl
Roomajad, 7 klRoomajad, 7 kl
Roomajad, 7 kl
 
Ussid
UssidUssid
Ussid
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
6kl Meri
6kl Meri6kl Meri
6kl Meri
 
6kl Meri
6kl Meri6kl Meri
6kl Meri
 
Putukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootudPutukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootud
 
Metssiga
MetssigaMetssiga
Metssiga
 
L%e4%e4nemeri
L%e4%e4nemeriL%e4%e4nemeri
L%e4%e4nemeri
 
Vooluveekogud
VooluveekogudVooluveekogud
Vooluveekogud
 
Ussmitmekesisus
UssmitmekesisusUssmitmekesisus
Ussmitmekesisus
 
Lindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitseLindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitse
 
Karbid on peata limused
Karbid on peata limusedKarbid on peata limused
Karbid on peata limused
 
Oppematerjal teod
Oppematerjal teodOppematerjal teod
Oppematerjal teod
 
Kalade KokkuvõTe
Kalade KokkuvõTeKalade KokkuvõTe
Kalade KokkuvõTe
 
Loomade evolutsioon
Loomade evolutsioonLoomade evolutsioon
Loomade evolutsioon
 
Linnud
LinnudLinnud
Linnud
 
13.3 ROOMAJAD.pptx
13.3 ROOMAJAD.pptx13.3 ROOMAJAD.pptx
13.3 ROOMAJAD.pptx
 

More from Ingrid Mäesalu

More from Ingrid Mäesalu (7)

E eesti ja eur maj yldiseloomustus
E eesti ja eur maj yldiseloomustusE eesti ja eur maj yldiseloomustus
E eesti ja eur maj yldiseloomustus
 
Viljastumine
ViljastumineViljastumine
Viljastumine
 
Euroopa Liit
Euroopa LiitEuroopa Liit
Euroopa Liit
 
E Eesti TööStusharud
E Eesti TööStusharudE Eesti TööStusharud
E Eesti TööStusharud
 
Puuviljade viktoriin
Puuviljade viktoriinPuuviljade viktoriin
Puuviljade viktoriin
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Eesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafiaEesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafia
 

Ainuõõssed

  • 2. Ainuõõssete hulka kuuluvad: 1.Hüdraloomad 2.Meduusid 3.Meriroosid 4.Korallid Veeloomad Keha kotikujuline Ühe avaga – suu, suu ümber kõrverakkudega kombitsad Kehaõõnt ümbritseb kaherakukihiline kehasein
  • 3. Polüübid ja meduusid 1.Polüübid – elavad taimedele, teistele loomadele, kividele või veekogu põhja kinnitunult, suuava ülapoolel – näiteks korallid ja meriroosid. 2.Meduusid – ujuvad vabalt, suuava alapoolel
  • 4. Hüdra Elab puhtaveelistes mageveekogudes millelegi kinnitunult. Toitub väikestest veeloomadest (sõudikud, vesikirbud jt) Sigib kevadest sügiseni pungudes, sügisel arenevad sugurakud, hüdra on lahksuguline
  • 6. Meripõis - mitmest tuhandest hüdraloomast moodustunud koloonia
  • 7. Meduusid Täiskasvanu liigub vabalt ringi Keha on sültjas ja sisaldab 95% vett. Keha sarnaneb vihmavarjuga, alumises otsas asub suu, mis on ümbritsetud suusagaratega. Suusagarad on varustatud kõrverakkudega. Keha külgedel paiknevad kombitsad.
  • 8. Meduus Röövloomad, kes surmavad oma saagi kõrverakkudega. Keha servas paiknevad täppsilmad - tasakaaluelundid, millede abil tunneb loom vee liikumist
  • 9. Meriroosid Troopikameredes elavad polüübid Üle 1000 liigi. Kuni 1,5meetrit läbimõõt. Suuava ümber on rohked kombitsad.
  • 10. Näevad välja nagu taimed, kuid on kiskjad. Kombitsad on kaetud kõrverakkudega Alumise osaga kinnituvad substraadile ja liiguvad seda mööda aeglaselt. Harilikult on üksikult, kolooniaid moodustavad harva. Toiduks filtreerivad planktonit või püüavad kombitsatega suuremaid loomi.
  • 11. Korallid Väikesed mõne mm pikkused polüübid, moodustavad kolooniaid. Lubi- või sarvtoes Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Elavad ekvaatori lähedal, kus on soe ja soolane vesi. Paljunevad pungumise teel. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki.
  • 12. Kui korallid surevad, jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu-, toitumis- või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. Vallrahud ja atollid
  • 13.
  • 14.
  • 15.
  • 16.
  • 17.
  • 18.
  • 19. Kasutatud kirjandus Martin, M. 2008. Bioloogia 8. klassile. http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee Pildid: www.isi.edu/robots/self_heal_html/index.htm www.whoi.edu/page.do?pid=10897&i=701&x=114 http://garrettm.com/images/sun_coral_914pm.jpg http://www.personal.psu.edu/sbj4/aquarium/reef_pictures/corals.jpg http://www.advancedaquarist.com/images/may2005/corals.JPG http://www.safmc.net/Portals/0/Ross_JSL-04-4695%20IMG_8269% 20%282%29.jpg http://nature.wallpaperme.com/1271- 2/Soft+Yellow+Corals+and+Anthias+Fish.jpg http://www.com.univ-mrs.fr/IRD/atollpol/ecorecat/images/atoll2.jpg