Üks võimalus, kuidas kujundada ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika visiooni

1. Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika visioonini
Tuisk , 2012/2

3. The main quality of a Vision is its mobilizing power: it
should attract regional stakeholders around a common
bold project, a dream, which many feel they can
contribute to and benefit.

4. The main difficulty for a Vision is to
be ambitious but still credible: few
regions can realistically claim that
they want to become the
“most innovative region of the EU”…
Over-ambitious claims might
undermine a strategy from the start,
if the Vision cannot be taken Quote by Captain
seriously by regional stakeholders. Alberto Bertorelli

5. The “dream” should be bold and wide enough to
accommodate realistic priorities and specific
development paths.
The Vision should pinpoint possible paths for economic
renewal and transformation of the region.

7.  Positsioneerimine, mis on meie tugevus, eristumine
 Inimkapitali arendamise suund
 Infrastruktuuri arendamise suund
 Ootused väliskeskkonnale
 Majanduse struktuur
 Finantssektori struktuur ja seosed reaalmajandusega
 Avaliku sektori roll innovatsiooni ja ettevõtluse
arendamises
 …?

8. Positsioneerimine
Avalik sektor Inimkapital
Finantssektor Infrastruktuur
Reaalmajandus Väliskeskkond

9. Ehk see, mis tuli enne visioon

10. 400 kiirelt kasvavat TA’d
tegevat ettevõtet Tänane seis Eestis
 Igaüks teeb TA kulusid  5500 ettevõtet, kelle käive
on > 1MEUR
0,8-1MEUR/a
 500 ettevõtet, kelle käive
 Euroopa keskmine TA on > 10MEURi
intensiivsus 4% käibest,  Tööstus ja teenused
USAs 11% käibest  100 ettevõtet, kelle käive on
> 50MEURi
 Vaja 400 ettevõtet, kelle  Kaubandus, naftatransiit,
keskmine käive oleks ehitus
 30 ettevõtet, kelle käive on
25MEURi/a ca 100MEURi
 monopolilaadsed

11. Tõdemus Meil on vaja
 Napib:  Innovatsioonivedureid
 Tugeva gravitatsioonijõuga
 inimressurssi  Hästi lingitud tagalaga (allhankijad,
 siseturgu start-upid, ülikool)
 Hästi lingitud “rindega”
 Teadmisi ja oskuseid (välisesindused, turuteadlikkus jne)
 Vaja on Eestis suuremat  Ühendatud ettevõtteid
 Lingitud rahvusvahelistesse
“kangi” ehk võrgustikesse/ klastritesse
 Kasutavad rahvusvahelist
 tuleb osata kasutada välis-: tugistruktuuri (laborid,
 Infrastuktuuri disainikeskused, inkubaatorid
 Kasutavad toimivaid sillapäid
 Kapitali välisturgudel
 Inimressurssi  Ettevõtlikku riiki
 Turgu  Kes teeb demoprojekte ja näidisoste
 On eestkostja välisturgudel
 Tunnustab ettevõtjat kodumaal

12. Ekspordi lisandväärtust Kõrget lisandväärtust
kasvatada eksportida
 500 innovaatilist  50 innovatsiooni
eksportööri eksportijat
 TA kulu 0,4-05MEUR/a  TA kulu 2-3MEURi aastas
 Keskmine TA intensiivsus,  Kõrge TA-intensiivsus
keskmine käive ja/või kõrge käive
 Töötlev tööstust “Hansa  Energia, IKT,
liigas” teadmusmahukad,
 Puit, keemia, metall, plast teenused
 Turud:  Turud:
 Auto, sisustus,  Kom. teenused, energia,
merendus/laevaehitus, meedia, tervishoid, heaolu,
infrastruktuur telekommunikatsioon

13. Innovative Estonia 2020

14.  hästi lõimitud rahvusvahelisse ärikeskkonda ja
 sisemiselt tasakaalustatult arenenud;
 spetsialiseerunud, usaldusväärne ja
kohanemisvõimeline;
 soosiv julgetele ja tegusatele ettevõtjatele ning
noortele talentidele;
 rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is;
 arenenud finantssektoriga, mille tugevused avalduvad
tihedas sümbioosis reaalmajandusega;
 toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku
sektoriga

15.  Eesti ettevõtja on
tunnustatud ja lugupeetud
partner nii Stockholmis kui
Peterburis, nii San
Fransiscos kui Shanghais.
 Eestisse on teretulnud äri
ajama rahvusvahelised
ettevõtted, kelle jaoks on
olulised läbipaistev,
usaldusväärne ja kiire
asjaajamine, hea
infrastruktuur ning ligipääs
Skandinaavia, Baltikumi ja
Loode-Venemaa turgudele.

16.  Eesti ettevõtted teevad
Eestis arengule suunatud
koostööd.
 Regioonides on ettevõtja
roll au sees ja kohalikud
ettevõtjad on lõimunud
nii Eesti sisesesse kui
rahvusvahelisse
väärtusloomesse.

17.  Eesti ettevõtjate
rahvusvahelise
konkurentsivõime aluseks on
arukas spetsialiseerumine,
kiire kohanemisvõime,
innovaatilisus, kliendipõhine
lähenemine, efektiivsus, kõrge
usaldusväärsus ning tugev
kodune koostöövõime.

18.  Eesti ettevõtjad on muutusi
eestvedavad. Ei kardeta
katsetada uusi
tehnoloogiaid, julgetakse
arendada ideid ja
ärimudeleid.
 Noortel rahvusvahelistel
talentidel on Eestis parimad
võimalused karjääri teha ja
olla tegelike otsuste
mõjutajateks.

19.  Euroopa Liit on aastaks 2020 üle
saanud dekaadi alguse kriisist,
institutsioone ja poliitikaid on
optimeeritud ning siseturgu on
tugevdatud.
 Eesti majandus paistab Euroopas
endiselt silma dünaamilisuse ning
arengunäitajatega. Põhjapoolsete
EL liikmete jaoks on Eesti
transiitsõlmeks Kesk-Euroopa
turgudele läbi Rail Baltica ja
Läänepoolsete EL liikmete jaoks
sillapeaks kiirelt arenevale Loode-
Venemaale.

20.  Finantssektor annab Eestile aastal 2020
nime „Ida-Luksemburg“. Eesti
finantskeskkonna raamistik on võrreldav
Euroopa tippudega ja arusaadav ka Ida
pool. Finantssektor on regionaalselt ja
rahvusvaheliselt integreeritud, kuid
arvestab kohalike ettevõtjate vajadusi.
 Eesti finants- ja õigusteenuste
innovaatilisi lahendusi hinnatakse
kõrgelt logistikasektoris, varade
halduses, telekomis ning
rohemajanduses.

21.  Eesti avalik sektor on
orienteeritud ettevõtete
konkurentsivõime ja rahvusliku
rikkuse kasvatamisele.
 Riik kasutab enda ees seisvaid
sotsiaalmajanduslikke
väljakutseid ettevõtete
konkurentsivõime tõstmiseks.
Võtmeväljakutsetele
vastamiseks suudetakse
koostööd teha
poliitikavaldkondade üleselt.

22. Mis on kokku pandud arvukate aruannete, arutelude,
arupidamiste ja arusaamatuste tulemusel

23. We … sixty and you all money