2. *
Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast
põlvkonda. Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika aja
jooksul on muutunud ning arenenud.
Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessist
annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi
näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga
erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt-
seda kinnitavad paljud erinevad tõendid.
3. *
Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja
Ordoviitsiumist.
Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta
vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad,
meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi.
Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit
aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga)
hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus.
Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid,
brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt.
Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire
areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine
põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris.
Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes
vetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja
lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete
lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks.
Trilobiitidel on samuti leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised
purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid püüdsid saaki surmavate
nõelavate rakkudega.
Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid, sammalloomad ning
palju okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Arvukamaks muutusid
trilobiitide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised.
5. *
Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust -
Silurist ja Devonist. Massilisele
väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus
järgnes paljude oluliselt vähenenud
organismide taasteke. Siluri ajastul tekkisid
kalad. Üks üsnagi erinev grupp väikseid mere-
ja magevee kalu olid piklikud akantoodid. Neil
oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad
ogad. Nad olid esimesed kalad, kellel oli ühiseid
tunnusjooni tänapäeva kaladega: neil olid
paarilised uimed, keha katsid soomused, mitte
luuplaadid, ja mis kõige tähtsam, neil olid
Akantoodid
lõualuud. Kalad olid kuni Devoni ajastu lõpuni
ainsad selgroogsed loomad Maal.
Lülijalgsed asusid maismaale ilmselt Hilis-
Siluris, esimesed selgroogsed aga Devoni ajastu
lõpul. Nende esivanematel olnud uimed olid
asendunud jalgadega. Natuke enne Devoni
ajastu lõppu toimus massiline veeliikide
väljasuremine.
Tihti on vaieldud kalade maale elama asumise
põhjuste üle. Üheks põhjuseks on toodud kliima
kuivenemine, mis põhjustas veekogude
kahanemise.
6. *
Hilis-Paleosoikum koosneb kahest ajastutust - Karbonist ja Permist, mis lõppes
Fanerosoikumi suurima massilise väljasuremisega. Hilis-Paleosoikumi mereelustik ei
erinenud eriti Hilis-Devoni omast. Muutused maismaal olid palju suuremad.
Sellel ajastul arenesid välja hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid.
Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid
veelise elulaadi kogu elu vältel.
Karboni ja Permi ajal olid kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus
neid paljudes erinevates suurustes ja kujudes. Võis juhtuda, et Karboni kahepaiksed
kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik.
Vanimad roomajate fossiilid on leitud Ülem-Karbonist. Suurim roomajate ja
kahepaiksete erinevus oli paljunemisviis. Roomajad paljunesid munedes. Muna
koosnes kahest kotist, millest üks sisaldas embrüot (idulast), teine aga kogus
jääkaineid. Tähtis oli ka tugev väliskoor, mis kaitses arenevat embrüod. Muna
võimaldas selgroogsetel esimest korda ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal,
eemal veekogudest.
Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale liikumiskiirusele, hakkasid Permi
kestel roomajad kahepaikseid välja tõrjuma.
Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp –
terapsiidid. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka
karvkate.
7. *
Keskaegkond oli sauruste aegkond.
Triiase ajastu:
Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka
esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile.
Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod.
Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid.
Juura ajastu:
Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib
vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma:
veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid
dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused.
Ilmusid esimesed linnud.
Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke
roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid
tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta
oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus
puude latvades leiduvatest puuviljadest.Arheopteryx polnud
kaasaegsete lindude otsene eelane.
Kriidi ajastu:
Kriidiajastul elas meres ohtrasti mikroskoopilisi juurjalgseid.
Neid oli nii palju et tekkisid paksud settelademed, mida
kutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud
Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured
roomajad, ürglinnud.
9. *
Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Ta jaguneb kolmeks – paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari
ajastuks.
Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39
miljonit aastat. Paleogeeni ajal olid meredes arvukad
karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Arenesid
vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud
imetajad olid aga nahkhiired. Kõige nähtavamalt
mitmekesistusid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja
hobuse eellased.
Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti
kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid
sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said
tähtsamaks rühmaks imetajad.
Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, tähtsaimad
aga kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad.
Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid
vaalad, kes arenesid lihasöövatest maismaaimetajatest ja
muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid
hiiglasuured haid.
Paleogeeni ajastu teises pooles toimus nii maismaaliste kui
ka mereliste organismide massiline väljasuremine. See
katastroof ei olnud aga nii tõsine kui näiteks Kriidi ajastu
lõpus.
10. *
Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kestis
ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima,
mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine.
Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist
linnuriigi hiiglased – ürgsed jaanalinnud, kelle kõrgus ulatus 3
meetrini ja kelle muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeni
ajastu lõpul ilmusid inimahvid: simpansid, gorillad ja
orangutangid
Paljud praegused loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud,
konnad, rotid, hiired hakkasid kiiresti levima just neogeenis.
Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praeguseni.
Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest
mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid suuri alasid, eriti
ulatuslikult põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja
tänapäevane elustik.
Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased
ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud.
11. Delfiin Nahkhiir
Elevandieellane
Elu areng Neogeenis
