Recomendados
Más contenido relacionado
Similar a Invasiivsed
Similar a Invasiivsed (20)
Último
Último (11)
Invasiivsed
- 1. Invasiivsed võõrliigid Eestis Sten Karhu Karena Kiis Kenno Kokemägi Elina Naarits
- 2. Kes/mis on invasiivne liik? Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised rliigid, mis inimese tahtlikul i tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ivad muu hulgas ohustada oma olemasoluga looduslikke liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struk- tuuri ja tasakaalu ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas. rliigid ivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada toksiliste ainete ringet toidu- ahelas. Sama liik ib eri elupaikades i ökosüsteemides olla nii invasiivne kui ka mitteinvasiivne.
- 4. Karuputk Eestis levinud: Hiid-karuputk Sosnovski karuputk • Mõlemad liigid on Kaukaasia endeemid. • Algselt võeti kasutusele ilutaimena. • hjustavad inimese nahale raskesti paranevaid letushaavu. • Levinud kõikjal Eestis.
- 5. Ida-kitsehernes (söödagalega) • Pärineb Kaukaasia mägimetsadest 300–1800 m rguselt. • Kasvatatud taime söödakultuurina põllumajanduses, kasutatakse silo valmistamiseks • Metsistub kergesti • Levinud enamvähem kõikjal Eestis
- 6. Kanada Kuldvits • Pärineb Põhja-Ameerikast. • Kodumaal kasutatakse taime rahvameditsiinis. • Kasvatatakse ka laialdaselt ilutaimena. • Invasiivliigina levinud üle Euroopa. • Levinud enamvähem kõikjal Eestis
- 7. Hobuoblikas • Pärineb Euraasia kontinentaalsetest piirkondadest. • Esimest korda leiti 1933. aastal Tallinna sadamast, sattunud Eestisse juhusliku tulnukana, hiljem on levikut laiendanud ilmselt ka inim- tegevuse vahendusel (heinaveoga, vilja-seemnetega jne.) • Hobuoblikast on saanud raskesti rjutav umbrohi rohumaadel ja parkides. • Aasias kasutatakse laialdaselt rahva- meditsiinis • Levinud enamvähem kõikjal Eestis ja Lääne-Euroopas.
- 8. Kurdleheline kibuvits • Pärineb Kaug-Idast. • Kasvatatakse ilupõõsana mitme sordina. • Metsistub ja naturaliseerub väga kergesti. • Eestis kasvab kurdlehine kibuvits ees-kätt rannikul. • Vilju ja kroonlehti kasutatakse meditsiinis nagu teistegi kibuvitsade omi. • Levinud enamvähem kõikjal Eesti rannikualadel.
- 10. Kartulimardikas • Kodumaaks on hja- Ameerika. • Eestist leiti esimene kartulimardika kolle 1965. aastal, seejärel kollete arv suurnes ja levila laienes • Ta on ohtlik llumajanduskahjur kartulil. • Tema levikut on väga raske piirata, kuna tegemist on aktiivselt omal ul leviva mardikaga.
- 11. Vaaraosipelgas • Ürgkodumaa Indias i Sunda saartel. • Eesti kõige väiksem sipelgas (keha- pikkus on 2–2,5 mm, suurim t 0,5 mm) • Eestis märgati vaaraosipelgat esimest korda Elvas 1969. aastal. • ige on vaaraosipelgas hügieeni-kahjur. Ühtlasi teeb ta kahju toiduaineid, kollektsioone jms. rikkudes.
- 12. Kährikkoer • Pärineb Ida-Aasiast. • Rebasest veidi väiksem ja lühema sabaga jässakas madalajalgne metsloom. • 1950. aastal lasti ka meil metskonda lahti Venemaalt toodud esimesed 86 looma. • Nüüdisajal on kährikkoer levinud kogu Eestis ning sobivates elupaikades on ta tavaline. • Ta on tuntud pesade rüüstaja, eriti maas pesitsevate lindude.
- 13. Veeselgroogsed
- 14. Hõbekoger • Liigi levila ulatub Euroopast ma ja Amuuri vesikonnani. Laialt levinud Hiinas ja Jaapanis. • Eestisse saabus 1948. aastal Löwenruh’ tiikidesse ning sealt 1949 looduslikesse veekogudesse • Täpsemat ülevaadet kala levikust Eesti mageveekogudes pole, kuid hinnanguliselt on ta laialt levinud. • Kuna liik on arvukamalt levinud vaid nes piirkonnas ja üldarvukus on väike, ei ole karta, et bekoger avaldaks olulist ju keskkonnale.
- 15. Vikerforell • Hinnatud toidukala ning toodud Eesti vetesse tahtlikult, et kasvatada teda tiikides. • Pärit hja-Ameerika lääneranniku järvedest ja gedest. • Nagu mujal maailmas, on katsed asustada vikerforelli looduslikesse vee- kogudesse ka meil ppenud enamasti edutult. • Ei kujuta kohalikule kalastikule nimetamisväärset ohtu.
- 16. Karpkala • Karpkala loodusliku levila ib jaotada kaheks: Ida- Aasia (Hiina ja naaberalad) ning Musta, Kaspia ja Araali mere vesikond. • Teadaolevalt toodi umbes 400 karpkala isendit Eestisse 1893. aastal. • Huvi pakub ta eeskätt harrastuskalastajatele. • Hoolimata rdlemisi laiast levikust ei ole hjust arvata, et karpkala jutaks oluliselt meie veeökosüsteeme.
- 17. Veeselgrootud
- 18. Liiva uurikkarp • Päritolumaa on hja- Ameerika idarannik. • Läänemerre id liigi enäoliselt viikingid 11.–12. sajandil. • Liiva uurikkarp soodustab kaudselt sinivetikate vo- hamist, parandab vee läbipaistvust, hjataimestiku elutingimusi ning suurendab setetes elavate selgrootute orga- nismide arvukust. • Liiva uurikkarpi kasutatakse ka kalapüügil peibutussöödana. • Läänemere kooslustest pole liiva uurikkarpi imalik eemaldada.
- 19. Hiina villkäppkrabi • Pärineb Hiina idarannikult. • Eestis leiti esimest korda Vormsi saare lähistel 1933. aastal. • Tegu on söödava liigiga. Peale selle kasutatakse krabi söödana angerjapüügil. • Kahju: Purustab urge rajades tamme, hub kalapüüniseid ja kahjustab püünistesse sattunud kalu, hulgirännete ajal ummistab veekogudega ühenduses olevaid veetorusid. Hävitab kalakasvandustes kalu ja nende toitu. Ilmseltvõib ta välja rjuda kohalikke liike. • Levikut on keeruline piirata ning esialgu polegi seda vaja teha.
- 20. Hulkharjasuss Marenzelleria neglecta • Pärineb hja- Ameerika Atlandi ookeani rannikumerest Chesapeake’i lahe ja Georgia vahelisest piirkonnast. • Esimest korda leiti liiki Eesti vetes Soome lahe idaosast 1994. • Ta suudab kooslusest välja rjuda tavalise harjaslabalase ja harjasliimuka ning sel- le kaudu vähendada kalade toidubaasi. • Kalad ei saa Marenzelleria’st toituda, kuna ta kaevub sügavale setetesse. • Asustatud kooslustest on teda praegusel ajal juba imatu eemaldada.