2. Kes/mis on invasiivne liik?
Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised
rliigid, mis inimese tahtlikul i tahtmatul
kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja
poollooduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja
levivad edasi ning ivad muu hulgas ohustada
oma olemasoluga looduslikke liikide areaali ja
arvukust, senist koosluste struk- tuuri ja tasakaalu
ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas.
rliigid ivad muuta ka eluta keskkonna
omadusi ning kiirendada toksiliste ainete ringet
toidu- ahelas. Sama liik ib eri elupaikades i
ökosüsteemides olla nii invasiivne kui ka
mitteinvasiivne.
6. Kanada Kuldvits
• Pärineb Põhja-Ameerikast.
• Kodumaal kasutatakse
taime rahvameditsiinis.
• Kasvatatakse ka laialdaselt
ilutaimena.
• Invasiivliigina levinud üle
Euroopa.
• Levinud enamvähem kõikjal
Eestis
7. Hobuoblikas
• Pärineb Euraasia
kontinentaalsetest
piirkondadest.
• Esimest korda leiti 1933. aastal
Tallinna sadamast, sattunud
Eestisse juhusliku tulnukana,
hiljem on levikut laiendanud
ilmselt ka inim- tegevuse
vahendusel (heinaveoga,
vilja-seemnetega jne.)
• Hobuoblikast on saanud
raskesti rjutav umbrohi
rohumaadel ja parkides.
• Aasias kasutatakse laialdaselt
rahva- meditsiinis
• Levinud enamvähem kõikjal
Eestis ja Lääne-Euroopas.
8. Kurdleheline
kibuvits
• Pärineb Kaug-Idast.
• Kasvatatakse ilupõõsana
mitme sordina.
• Metsistub ja naturaliseerub
väga kergesti.
• Eestis kasvab kurdlehine
kibuvits ees-kätt rannikul.
• Vilju ja kroonlehti
kasutatakse meditsiinis nagu
teistegi kibuvitsade omi.
• Levinud enamvähem kõikjal
Eesti rannikualadel.
10. Kartulimardikas
• Kodumaaks on hja-
Ameerika.
• Eestist leiti esimene
kartulimardika kolle 1965.
aastal, seejärel kollete arv
suurnes ja levila laienes
• Ta on ohtlik
llumajanduskahjur kartulil.
• Tema levikut on väga raske
piirata, kuna tegemist on
aktiivselt omal ul leviva
mardikaga.
11. Vaaraosipelgas
• Ürgkodumaa Indias i
Sunda saartel.
• Eesti kõige väiksem sipelgas
(keha- pikkus on 2–2,5 mm,
suurim t 0,5 mm)
• Eestis märgati
vaaraosipelgat esimest
korda Elvas 1969. aastal.
• ige on vaaraosipelgas
hügieeni-kahjur. Ühtlasi teeb
ta kahju toiduaineid,
kollektsioone jms. rikkudes.
12. Kährikkoer
• Pärineb Ida-Aasiast.
• Rebasest veidi väiksem ja
lühema sabaga jässakas
madalajalgne metsloom.
• 1950. aastal lasti ka meil
metskonda lahti Venemaalt
toodud esimesed 86 looma.
• Nüüdisajal on kährikkoer
levinud kogu Eestis ning
sobivates elupaikades on ta
tavaline.
• Ta on tuntud pesade
rüüstaja, eriti maas
pesitsevate lindude.
14. Hõbekoger
• Liigi levila ulatub Euroopast
ma ja Amuuri vesikonnani.
Laialt levinud Hiinas ja
Jaapanis.
• Eestisse saabus 1948. aastal
Löwenruh’ tiikidesse ning sealt
1949 looduslikesse
veekogudesse
• Täpsemat ülevaadet kala
levikust Eesti
mageveekogudes pole, kuid
hinnanguliselt on ta laialt
levinud.
• Kuna liik on arvukamalt
levinud vaid nes piirkonnas
ja üldarvukus on väike, ei ole
karta, et bekoger avaldaks
olulist ju keskkonnale.
15. Vikerforell
• Hinnatud toidukala ning
toodud Eesti vetesse
tahtlikult, et kasvatada teda
tiikides.
• Pärit hja-Ameerika
lääneranniku järvedest ja
gedest.
• Nagu mujal maailmas, on
katsed asustada vikerforelli
looduslikesse vee-
kogudesse ka meil
ppenud enamasti edutult.
• Ei kujuta kohalikule
kalastikule nimetamisväärset
ohtu.
16. Karpkala
• Karpkala loodusliku levila
ib jaotada kaheks: Ida-
Aasia (Hiina ja naaberalad)
ning Musta, Kaspia ja Araali
mere vesikond.
• Teadaolevalt toodi umbes
400 karpkala isendit Eestisse
1893. aastal.
• Huvi pakub ta eeskätt
harrastuskalastajatele.
• Hoolimata rdlemisi laiast
levikust ei ole hjust arvata,
et karpkala jutaks oluliselt
meie veeökosüsteeme.
18. Liiva uurikkarp
• Päritolumaa on hja-
Ameerika idarannik.
• Läänemerre id liigi
enäoliselt viikingid 11.–12.
sajandil.
• Liiva uurikkarp soodustab
kaudselt sinivetikate vo-
hamist, parandab vee
läbipaistvust, hjataimestiku
elutingimusi ning suurendab
setetes elavate selgrootute
orga- nismide arvukust.
• Liiva uurikkarpi kasutatakse ka
kalapüügil peibutussöödana.
• Läänemere kooslustest pole
liiva uurikkarpi imalik
eemaldada.
19. Hiina villkäppkrabi
• Pärineb Hiina idarannikult.
• Eestis leiti esimest korda Vormsi
saare lähistel 1933. aastal.
• Tegu on söödava liigiga.
Peale selle kasutatakse krabi
söödana angerjapüügil.
• Kahju: Purustab urge rajades
tamme, hub kalapüüniseid
ja kahjustab püünistesse
sattunud kalu, hulgirännete
ajal ummistab veekogudega
ühenduses olevaid veetorusid.
Hävitab kalakasvandustes
kalu ja nende toitu. Ilmseltvõib
ta välja rjuda kohalikke liike.
• Levikut on keeruline piirata
ning esialgu polegi seda vaja
teha.
20. Hulkharjasuss
Marenzelleria
neglecta
• Pärineb hja- Ameerika
Atlandi ookeani rannikumerest
Chesapeake’i lahe ja Georgia
vahelisest piirkonnast.
• Esimest korda leiti liiki Eesti
vetes Soome lahe idaosast
1994.
• Ta suudab kooslusest välja
rjuda tavalise harjaslabalase
ja harjasliimuka ning sel- le
kaudu vähendada kalade
toidubaasi.
• Kalad ei saa Marenzelleria’st
toituda, kuna ta kaevub
sügavale setetesse.
• Asustatud kooslustest on teda
praegusel ajal juba imatu
eemaldada.