1. Kati Kollom

2.  Kuu on Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim
taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km).
 Läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui
Maa läbimõõt.
 Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36
× 1022 kg.
 Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
 Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui
Maa pinnal.
 Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s
 Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s.

3.  Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.
 Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal
pole Kuud Maalt näha.
 Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp,
mille kaar on suunatud paremale.
 Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena.
 Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev
piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja
Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha
pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks
kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa.
 Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.

5.  Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega,
mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea
paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva.
 Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis
temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas
väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril
temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb
aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu
on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt
umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur
kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu.

7. Kolm hüpoteesi:
 Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu
korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.
 Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii
kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.
 Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber
tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt
mööda.
 Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn
katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema
moodustumise algjärgus hiigelsuur taevakeha. Kokkupõrke
tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus
Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas
aluse Maa kihilisele ehitusele.

8.  http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box
02.html
 http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
 https://www.google.ee/imghp?hl=e
t&tab=ii

9. Tänan
kuulamast!