1. Klassitsism 18. sajandi II poole ja 19. sajandi I poole kunstistiil

2. Sissejuhatus Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – Kreeka ja Vana –Rooma) – seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

3. Klassitsismi põhimõtted Peale Suurt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni valitsusajal muutus klassitsism uue valitseva klassi – kodanluse – kunstiks, mis vastandas ennast aadlike ja kuninga poolt soositud kerglasele rokokoole. Klassitsistlikus kunstis taotleti mõistusepära, selgust, vormide kooskõla, stiilipuhtust – baroki mässlevus ja rokokoo kerglus ei sobinud enam. Põhimõte – “üllas ilu ja rahulik suurus”. Kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahedega.

4. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria.

5. Arhitektuur Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil

6. Arhitektuurinäited Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik

7. Triumfikaar Pariisis

8. Klassitsistlik arhitektuur Eestis Riispere mõisa peahoone Tartu Ülikooli peahoone

9. Skulptuur Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett Tagasihoidlilikud liigutused Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina” Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena Thorvaldsen”Ganymedes jootmas kotkaks moondunud Zeusi”

10. Tähtsamad skulptorid Antonio Canova “Amor ja Psyche” Bertel Thorvaldsen”Kristus”

11. Canova “Paolina Borghese Venusena”

12. Maalikunst Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja Värve ei rõhutatud Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. Teosed õpetlikud või eeskuju andavad Suur tähtsus portreemaalil J. L. David“Sabiinitaride röövimine”

13. Jacques Louis David “Horatiuse vanne”

14. “Sabiinitaride röövimine” J. L. David “Sabiinitaride röövimine” N. Poussin “Sabiinitaride röövimine”

15. N. Poussin “Saturnus ja neli aastaaega”

16. Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk”

17. Klassitsistlik portreekunst – kõik detailideni peenelt välja toodud J.L.D Ingers “Pauline Eleanore de Galardi portree” Ingers “Madam Moitessier”

18. Lõpetuseks Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud. Klassitsismi reeglid jõudsid kunstiakadeemiate õppekavadesse ning hilisemal ajal kandis ta nime akadeemiline või ametlik kunst.