1. Evalveerimine e. hindamine Kai Pata

2. ÕSD faas 2. 4 Evalvatsioon 1.Vajaduste analüüs 2.Õppesisu määratlemine 3.Strateegia ja taktika 4.Evalvat-sioon Analüüsi probleemi Analüüsi sihtrühma Analüüsi ja järjesta tegevused Määratle tegevusi toetavad teadmised Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia Koosta õppe-materjalid Hinda õpetamise tulemus-likkust

5. Mida evalveeritakse: indiviidid Kas kõikidel töölistel on samasugune IQ? Niisugune evalveerimine on aluseks indiviidide võrdlemisele – kes mahub normi piiresse ja kes mitte… Kõik töölised peavad teadma ja oskama, järgmisi asju…. (saavutamise kriteerium) Seda, kes on hea tööline ja kes mitte, saab otsustada vaid erinevate tööliste perspektiivist Minu oskuste ja teadmiste portfoolio täieneb pidevalt

8. Raschi mudel Rasch’i mudel: kas mõned testiküsimused on testitavatele subjektidele liiga lihtsad või liiga rasked? http:// www.winsteps.com/ministep.htm

9. Pilte esimestest IQ testidest Mis sobib pildil olevasse ruutu? IQ-testid online http://iqtests.fabiand.net/instructions.php?test=1

11. Lühikirjandi evalveerimise kriteeriumid

15. Neljanädalase interaktiivse projektõppe raames rakendatakse vaheldumisi nii tavapärast õpetamismetoodikat kui ka projektõppe metoodikat, kus läbi praktiliste tegevuste arendatakse õpilaste ainealaseid teadmisi ja sotsiaalseid oskuseid. Projektõppe käigus toimuvad mitmed loengud, praktilised tegevused, seminarid, õppekäigud, individuaalsed tööd, ettekanded, kaitsmised, rühmatööd ja muud teemakohased üritused. Projekti m etoodika kirjeldus Keemia-, bioloogia- ja keskkonnaalased teadmised on suurenenud läbi teooriaga tutvumise ja praktiliste tööde ning nende teadmiste põhjal on kujunenud terviklik arusaam antud probleemi olemasolust ja olemusest. Arenenud on sotsiaalsed oskused (suuline ja kirjalik eneseväljendus, info leidmise oskus, organisatoorsed oskused). Oodatavad tulemused Bioloogia- , keemia-, keskkonnaalaste teadmiste tõstmine ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Projekti o tsesed eesmärgid: Karastusjookidealase teadlikkuse tõstmine 9. klassi õpilaste seas. Projekti k audsed eesmärgid: Joogem terviseks! http://lepo.it.da.ut.ee/~kpata/projektope/ Arle Puusepp, Aive Taur, Heli-Anneli Pentjärv, Age Streng Projekti nimetus

16. Eesmärgid Õpilaste karastusjookide alase teadlikkuse tõstmine Keemialaste oskuste arendamine Bioloogiaalaste teadmiste arendamine Sotsiaalsete oskuste arendamine Lahused pH Keskkonnalaste teadmiste tõstmine Koostis Käitlus Mõju loodusele Seisukohtade kaitsmine Suuline eneseväljendus Kirjalik eneseväljendus Organiseerimine Suhtlemine Reporteritöö ja oskused Seedeelundkond Immuunsüsteem Hammaste tervishoid Magu Vitamiinid E-ained Määramine, seosed Gaasidel Lahustuvus

17. Karastusjookide liigne ja mõtlematu tarbimine Vähesed keskkonna- alased teadmised Vähesed keemia- alased teadmised Vähesed bioloogia- alased teadmised Vähesed sotsiaalsed oskused Jäätmete hulga suurenemine looduses Vähesed teadmised pH-st, oskamatus siduda igapäeva eluga Vähesed teadmised lahustest ja lahustuvusest Ei tea seedeelundkonna talitluse iseärasusi Ei tea immuunsüsteemi talitluse iseärasusi Halb suuline eneseväljendus Halb kirjalik eneseväljendus Vähesed kogemused info otsimisel ja olulise eristamisest ebaolulisest Väärkäitumine kesk- konna suhtes On halb eeskuju Ei mõtle oma tegude tagajärgedele Ei oska määrata pH-d Ei oska analüüsida vaatlustulemusi ja teha järeldusi Ei tea tarbitava mõju seedeelundkonnale Ei tea tarbitava mõju hammastele Vähesed reporteri töö oskused Vähesed kogemused plakatite koostamisel Ei julge suuliselt väljendada Ei julge esineda Suhtlusbarjäärid Ei julge oma arvamust välja öelda ja kaitsta oma seisukohti Vähesed oskused koostada katse- plaani ja teha järeldusi Ei oska ettekandeid korrektselt vormistada Ei tea E-ainete ja vitamiinide mõju

18. Karastusjookide alase teadlikkuse tõstmine Keskkonnalaste teadmiste tõstmine Keemialaste teadmiste tõstmine Bioloogiaalaste teadmiste tõstmine Sotsiaalsete oskuste arendamine Jäätmete hulga vähenemine looduses pH mõiste teadmine ja oskus siduda seda igapäeva eluga Teadmised lahustest ja lahustuvusest Teavad seedeelundkonna talitluse iseärasusi Teavad immuunsüsteemi talitluse iseärasusi Hea suuline eneseväljendus Hea kirjalik eneseväljendus Oskavad leida infot, eristada olulist ebaolulisest Keskkonda säästev käitumine Positiivne eeskuju ka teistele Mõtlevad oma käitumise tagajärgedele Oskavad määrata pH-d Oskavad analüüsida vaatlustulemusi ja teha järeldusi Teavad karastusjookide mõju seedeelundkonnale Teavad tarbitava mõju hammastele Reporteri töö oskused Oskavad koostada plakateid Oskavad end suuliselt väljendada Julgevad esineda Suhtlusbarjäärid on ületatud Julgevad oma arvamust välja öelda ja kaitsta oma seisukohti Oskavad koostada katseplaani ja teha järeldusi Oskavad vormistada ettekandeid E-ainete ja vitamiinide mõju

19. Ettekanded, tunnikontrollid, plakatid. Korrektne suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. On arenenud õpilaste sotsiaalsed oskused (suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus, info hankimine ja selle analüüs). Tulemused Ettekannete, plakatite jms hindamine. Õpilased suhtlevad vabalt. Julgevad arvamust avaldada, oskavad end ka nii kirjalikult kui suuliselt väljendada. Sotsiaalsete oskuste arendamine. Otsene eesmärk Kontrolli meetodid Saavutamise indikaatorid Kirjeldus

25. Tegevusest osavõtjad peavad kirjutama jutumullidesse oma reaktsioonid seoses sellega, mida tuleks tegevuse käigus evalveerida ja mida Snoopy sellest arvab.

31. ADDIE mudel

32. Dick’i ja Carrey mudel

43. Rühmahindamine Kaaslane 1, 2….

47. RÜHMAINTERVJUU (salvestise väljakirjutus): Juhendaja: Kas jõudes ekspertrühmadesse olid juba tuutori poolsed küsimused ees, või te pidite neid ootama? Õpetajad: Pidime ootama. Juhendaja: Kas see segas? Õpetajad: tunnis on vaja kiiremini. Meil oli vestluses lõbus meeleolu, siis ei seganud, aga klassis peaks minema kiiremini. Lastel on ka jututoa kogemus olemas. Juhendaja: Kui palju teid aitas tuutori poolne tegevus ja kui palju kohapealsed juhendajad? Õpetajad: Juhendasid rohkem, see sõltus sellest kuivõrd saamatu oli arvuti taga istuja. Juhendaja: Kas see juhendamine oli tehniline või sisuline. Õpetajad: Tehniline Juhendaja: Kui palju oli abi sellest, et enne oli võimalik keskkonnaga tutvuda? Õpetajad: Instruktsioonist oli palju kasu, muidu ei oleks üldse midagi osanud. Juhendaja: Kas juhend jäi ebapiisavaks, oli ebatäpne? Õpetajad: Võiks olla põhjalikum, liiga üldsõnaline. Olenes õpetajate arvutikasutusoskusest, kellel olid paremad oskused, selle jaoks oli juhend piisav