Recomendados
Más contenido relacionado
Destacado
Destacado (20)
Similar a Okoloogilinedisain
Similar a Okoloogilinedisain (20)
Más de Kai Pata
Más de Kai Pata (20)
Último
Último (11)
Okoloogilinedisain
- 1. Õpidisain – traditsioonilisest ökoloogilise disainini Kai Pata Tallinna Ülikool, Haridustehnoloogia keskus
- 2. Õpidisain ja õppedisain • Disainimine hariduslikel eesmärkidel on liikumas järjest enam õpetajakesksest õppedisainist, kus rõhuasetus on õpetamisprotsessil ja juhendamisel ning õppeprotsessi erinevate etappide planeerimisel, õpijakeskse õpidisaini poole, milles rõhuasetus on õppimisprotsessil ja õpiülesannete ja ‐tegevuste õppijakesksel loomisel ja planeerimisel. • Õpidisaini (learning design) ja õppedisaini (instruc1onal design) mõistetel on seega erinev tähendus, kuid sageli kasutatakse neid ka e‐õppes sünonüümidena.
- 3. Milleks ökoloogiline õpidisain? Internet 18 Feb 1999 • .... sest ökoloogilised seaduspärasused kirjeldavad isereguleeruvaid süsteeme ning aitavad mõista ka kasutada õppimise ja koosloomise võimalusi uue tehnoloogia abil
- 4. Õpidisaini uued fookused Sotsiaalselt konstrueeritud teadmus Õpitegevuste eesmärgi ja Õpitegevuste toimumiskoht, Enesejuhitud tulemuste ning ‐tegevuste sisu, formaadi ja edastamisviisi Pilvearhitektuur disain disain nii keskkonnale KUS, MIS kui meediale Kohanev MIS EESMÄRGIL, KUIDAS, KONTEKSTIS, MILLE õppimine JÄLGIMINE JA HINNANG KES, KELLE JA ABIL, MIS LUUAKSE Õpikeskkond kui Õpimustrite MILLEGA arenev Interaktsiooni disain: ökosüsteem akumuleerumine inimesed ja objekMd Ökosüsteemi lubavused Kogukonna õpinišid Tähendusloome kogukondades ja võrgusMkes
- 5. Muutused õpidisainide fookuses 1975 1985 1990 2005 Olemasoleva teadmise ära Olemasoleva teadmise akMivne Uue teadmise loomine õppimine (omandamine) taasloomine (konstrueerimine) (sünteesimine, abduktsioon) Teiste poolt juhitud õppimine Enese poolt juhitud õppimine Kohanev õppimine Üksi Koos teistega Drillprogrammid ja tutoorialid Foorumid, õpihaldussüsteemid Personaalne õpikeskkond Simulatsiooniprogrammid VõrgusMkud ja kogukonnad Kontrollitud õpikeskkond Isearenev õpikeskkond InsMtutsionaalselt suletud õpikeskkond Kõigile avatud õpikeskkond
- 6. Osalemine Teadmise tarbimiselt loomiseni Aeg Üksikuilt Mitmeilt Kõigilt paljudele kõigile kõigile
- 7. Kulgemine: juhitud või enesjuhitud Õpidisaini poolt loodud väljakutse Liiga keeruline Põnev Liiga raske Igav Csíkszentmiháli (1977) järgi Õppija teadmised ja pädevused
- 8. Õpikeskkonna elemenMde uued seosed: Pilvearhitektuur KASUTAJATE TEGEVUSED PERSONAALSETES HAJUTATUD KESKKONDADES LOOVAD GLOBAALSE MEEDIAPILVE RSS PILVEARHITEKTUUR EELDAB INTERNETIPÕHIST HAJUTATUD TEENUSTEPAKKUMIST JA RESSURSSIDE ORGANISEERIMIST
- 9. Interaktsioonid digitaalses ökosüsteemis Kogukondade Kogukonna kooslused ja Indiviid ja õpikeskkond interaktsioonid digitaalsed keskkonnaga ökosüsteemid Kogukondade ja Õppija ja personaalne Kogukonna sisesed võrgusMke õpikeskkond interaktsioonid organiseerumine ja interaktsioon Õppija ja kogukond Õppija ja võrgusMk Kogukond ja tema Kogukondade ja nišš digitaalses tehnoloogia Õppija ja digitaalne ökosüsteem ökosüsteemis vastamõju digitaalses ökosüsteemis
- 10. Digitaalne ökosüsteem: indiviidi vaade OTSETEED KOGUKONNA TEADMUSE JUURDE TEADMUSE VÕRGUSTIK MÄRKSÕNAPÕHINE FILTREERIMINE OTSING KOGUKONNAS PERSONAALNE VÕRGUSTIK RSS VOOGUDE TÕMBAMINE KAASAV JÄLGIMINE TARKVARA 2 TARKVARA 1 PERSONAALNE ÕPIKESKKOND
- 11. Õpikeskkonna “lubavused” õppijale ja haridustehnoloogile Kuidas kohaneda, et õpikeskkonna lubavusi maksimaalselt rakendada? Õpidisaini looja näeb sageli teisi lubavusi kui õppija
- 12. Õppimist toetavad lubavused isiku tegutsemisel õpikeskkonnas TEENUSED TEGEVUSED KULTUUR KOGUKOND MATERJALID EESMÄRGID TUUTOR MATERJALID ÕPPIJA id as õ ppija TEENUS Va lib ka ÕPPIJA Valib ühistegevuseks TEENUS ÕPPIJA teenuseid MATERJALID TEENUS ÕPPIJA Igaüks tajub erinevaid lubavusi ja need muutuvad ka MATERJALID tegevuse käigus.
- 13. Õpikeskkonna loomine Kogukonna või Info esitlemine Info otsimine, filtreerimine Aru Ise haldamine rühma Info ja arMfakMde saamine õpetaja jagatud infost ‐ Linkide ja info lisamine loomine loomine ja see viitab, et õppiia ei kasutanud Kaaskirjutajate valimine Seda lubavust publitseerimine info filtreerimiseks muud (nt. Teiste õpikeskkondade ja ei märgatud, Õppijale märksõnaotsingut, isikute jälgimine voogude kuigi blogis ülesannete märksõnapilve), kui ise teksMst lisamisega võimalik! andmine tähtsama eristamist! Iseõppimine ja treenimine Individuaalsed loovülesanded Reflekteerimine ArtefakMde publitseerimine, Eneseanalüüsimine parandamine ja reflekteerimine Tegevusplaani loomine BLOGI LUBAVUSED ArMfakMde kommenteerimine ja Enesehindamine eÕPPEKS tagasisideme andmine kaaslaste Ajakava loomine individuaalsele tööle ‐ seostub uue Õppimine paradigma kaasõppijatelt Kodutöö sooritamine õppimisega! Ühised loovülesanded Evalveerimine, hindamine Jälgimine, toetus Kaasõppurite jälgimine ja Õppijale hinnangu andmine Õppijate jälgimine, nendega suhtlemine Ühisest tulemusest õppimine, juhendamine, innustamine, Kogukondlik reflekteerimine tagasiside saamine ‐ need tunnustamine ja toetamine Rühma tulemuste viitavad, et õppija ei taha mile Kaasõppijate jälgimine ‐ kokkukogumine ainult hinnet, vaid saadud näitab, et kaasõppija Ühesloomist ei nimetatud, mis hinnangust ka õppida! õppimise toetamine on on blogile omane! õppijale oluline!
- 14. Sagedamini tajutud lubavused JÄLGIMINE, REGULEERIMINE JA TOETUS Kogukonna poolt tajutud blogi EVALVEERIMINE ÜHISED LOOVÜLESANDED õpilubavused INDIVIDUAALSED LOOVÜLESANDED TEGEVUSTE TÜÜBID BLOGI LUBAVUSED ISEÕPPIMINE, TREENIMINE INFOOTSING JA - KOGUMINE ESITLEMINE KOGUKONNA/RÜHMA LOOMINE ÕPIKESKKONNA KOMBINEERIMINE 8 6 4 2 0 20 18 16 14 12 10 LUBAVUSTE HULK
- 16. Kogukonna tase: Akumuleeruvad õpinišid Õpikogemuse akumuleerumine lubavuste kaudu: Kuidas? Millega? Mida? Miks? Nišš on ESINEMISE SAGEDUS KOGUKONNAS abstraktne kogukonna efekMivne tegevusruum, mille määravad ära kogukonna eelistused. SOTSIAALNE TA RKVARA NEIS Õ PITEGEVUSTES
- 17. Indiviidi ja ökosüsteemi interaktsioon: Nišš suunab õppimist Õppija otsustab ENAMKASUTATUD ÕPITEED ENAMTAJUTUD LUBAVUSED Kogukonna nišš1 Kogukonna nišš2
- 18. Kogukonna ja nišši evolutsioon t Nišiga kohandumine õppija Web 2.0 vahendid ja Nišši loomine arMfakMd Kogukonna t + 1 idenMteet Aeg
- 19. Indiviidi ja ökosüsteemi interaktsioon: ajas akumuleeruvad õpiteed Tulemuslik õpitee on sageli kasutatud AEG ÕPITEE Vähetulemuslik õpitee ÕPIKOGUKONNA POOLT LOODUD NIŠID SÜNDMUSED ÕPILUBAVUSTEGA MÄÄRATLETUD NIŠID
- 20. Ökosüsteemi vaade: Digitaalse ökosüsteemi põhimõled • Digitaalne ökosüsteem on: – dünaamiliselt muutuv – kasutajatest sõltuv – kasutajaid mõjutav – kasutajate tegevuse mõjul isearenev – muutustele reageeriv süsteem • Digitaalset ökosüsteemi iseloomustab: – kogukondade, teadmiste ja vahendite mitmekesisus ja paljusus – indiviidide autonoomne ennastjuhMv tegutsemine kasutades personaalseid õpikeskkondi ja võrgusMkke – autonoomne tegutsemine toetab ühise intelligentsuse ja ühistegevuste kujunemist veebis
- 21. Õpidisainide muutus • Deterministlikud, lineaarsed, õpetaja disainitud – ADDIE – Dick & Carey • KonstrukMvistlikud, spiraalsed, õppijaid disaini kaasavad – Kemp’i – R2D2 – Jonassen’i 8C • Ökoloogilised, dünaamilise ja isearenevad, õppijate juhitud – Kirschner et al. – Pata, Normak, Laanpere jt.
- 22. Õpidisaini tegevuste protsess: ADDIE mudel
- 23. Õpidisaini tegevuste protsess: Kemp’i mudel
- 24. Õpidisaini tegevuste protsess: R2D2 mudel (Willis, 1995) – Disainiprotsess on spiraalne (recursion) – Disainer peab hoolikalt otsima ja arvesse võtma erinevatest allikatest tulevat infot (reflec1on) – Disainiprotsess pole lineaarne ja saab alguse ning liigub edasi vastavalt olulistele, fookuses olevatele õpidisaini aspekMdele (non‐linearity disain) – Kasutajad tuleb kaasata disainiprotsessi (par1cipatory design)
- 25. Õpidisaini sisu: Jonasseni CCC mudel • Kaasaegset õpikeskkonda kujundades tuleb pidada silmas, et see pakuks õpilastele : – tuge isikliku teadmuse “ehitamiseks” (Construc1on), – elulähedast ja tähendusrikast konteksM (Context) – suhtlemis‐ ja koostöövõimalusi kaasõppijatega (Collabora1on)
- 26. Õpidisaini sisu: 8 C mudel Jonassen konstrukMvislikuks õpidisainiks (1994) • Pakub reaalsuse mõistmiseks perspekMivide paljusust • Mitmetüübilised representatsioonid peegeldavad maailma keerukust • Rõhutatakse teadmise loomist, mile selle taasesitamist • Esitatakse autentseid ülesandeid tähendust omavas konteksMs, mile abstraktseid konteksMväliseid juhiseid • Tegelikkusele sarnanav juhtumipõhine õppimine, mile eelnevalt determineeritud õpijadade läbimine • Kogemuse väljendamise, reflektsiooni toetamine • KonteksM ja ainesisu seotud konstrueerimine • Üheskoos teadmiste konstrueerimine ja ühisele seisukohale jõudmine, mile tunnustuse nimel võistlemine Jonassen, D. (1994, April). Thinking technology. EducaMonal Technology, 34(4), 34‐37
- 27. Ökoloogilise õpidisaini mudeleid: Kirschner et al., 2002 Õppijale on jäänud selles õpidisainis passiivne roll oma õpikeskkonna kujundamisel – selle loob õpetaja. Õpikeskonda ei käsitleta dünaamiliselt muutuva süsteemina.
- 28. Ökoloogiline õpidisain DIGITAALSE ÖKOSÜSTEEMIGA KOHANEV ÕPPIMINE ENESEJUHITUD ÕPPIMINE Pata, 2010
- 29. Ökoloogiline õpidisain: toetab enesejuhitud ja kohanevat õppimist KOGUKOND Oma personaalne võrgusMk Reeglid, mis toetavad kogukonna võrgusMke sidumist Omaplaneeritud õpitegevused ÕPPIJA ÕPETAJA Kogukond on sülemitegevuste algataja Reflekteerimine ja enda jälgimine Kogukond annab tagasisidet Autonoomselt loov ja jagav Kogukond loob teadmust akumuleeriva keskkonna Kogukonda jälgiv ja nišiga kohanduv Hinnangu annab kogukond, headuse määrab nišš Pata, 2010
- 30. Õpidisaini sisu: Õpieesmärkide formuleerimine • Sihtrühma eesmärgid: Miks? Mil määral? Mis järjekorras? – Teadmised ja oskused – Teadmiste ja oskuste kasutamine millegi loomiseks (näide eLearning kursus hlp://htk.tlu.ee/elearning/) – Teadmiste ja oskuste kasutamine probleemide lahendamisel eri situatsioonides (näide: Probleemõpe web2.0 vahenditega hlp://beta.wikiversity.org/wiki/ Probleemõpe_koolis_sotsiaalse_tarkvaraga) – Koostööoskused, meeskonnatöö oskused – VõrgusMk teadmiste loomiseks (näide ConnecMvism course hlp://ltc.umanitoba.ca/connecMvism/) – Enesearengu toetamine (näide Poryooliokogukond Koolielus vt. Koolielu.ee)
- 31. Õpidisaini sisu: Saavutatu jälgimise ja hindamise viis • Mõõdetavate põhieesmärkide formuleerimine: – Teadmised ja oskused (taseme kriteeriumid) – Teadmiste ja oskuste kasutamine teadmusloomeks ja disainides (arMfakM või disaini hindamise kriteeriumid) – Eri tüüpi probleemide lahenduskäigu ja lahenduse väljatöötamise kriteeriumid – Rühmatöö ja koostööoskuste kriteeriumid – Personaalse võrgusMku olemasolu ja akMivne kasutamine teadmiste loomiseks – Enesearengu jälgimine prakMka väljakujunemine (näit. reflekteerimine Poryoolio abil)
- 32. Õpidisaini sisu: Saavutatu jälgimise ja hindamise viis • Monitoorimise võimalused – Reflekteerimine – Õpilepingud – Agregeerimine, filtreerimine, märksõnastamine • Hindaja(d) ja hindamismeetod – Teadmiste tesMmine – Loodud probleemi lahenduse või disaini hindamine – Juhendaja hindamine – Kaaslaste hindamine – Enesehindamine
- 33. Õpidisaini sisu: Sihtrühma kirjeldamine • Kes? Keda kokku viia? – Õppijad – Rühmad – Kogukond, võrgusMk – Juhendajad (tuutorid) • Sihtrühma eelistused: Kuidas eelnevalt seotud? Kellega? Kuidas ära kasutada? – VõrgusMkud – Kogukonnad • Tase ja eelnevad õpikogemused? Kuidas muuta? – Tehnilised oskused personaalsete õpikeskkondade ja võrgusMkega, pilvearhitektuuriga õpikeskkionadega – EnesejuhMmise kogemus – Distantsrühmatöö ja koosloome kogemus – Kogemused avatud õpikeskkonnas töötamiseks, eelarvamused
- 34. Õpidisaini sisu: Tarkvara • Sihtrühma personaalsed õpikeskkonnad – Enne õpidisaini loomist uuri, mida õppijad ise kasutavad, kuidas teenused on nende õpikeskkonnas seotud ja kuidas nad loovad oma õpikeskkonnas teadmust • Sihtrühma liikmete poolt enamtajutud õpikeskkondade lubavused teatud tegevuste sooritamiseks: – Sünteesi kogukonnale teatud tegevuste jaoks sobivaimad õpiniši karakterisMkud (tarkvara, teenused, nende seosed, meediatüübid jane.) • InsItutsionaalselt pakutavad õpikeskkonnad – Mis on õppijatele harjumuspärane – Mida peab kasutama (reeglid õppeasutuses)! – Millest võiks olla kasu? Kuidas need personaalsete õpikeskkondadega ühilduvad • Olemasolevate õpikeskkondade omavaheline kombineeritavus – Looge reeglid, mis võimalavad luua pilvarhitektuuriga õpikeskkonna
- 35. Personaalne ja kogukondlik õpikeskkond – Enesejuhitud õppimine ja elukestev professionaalne areng tehnoloogia toetusel – Personaalsete ja kogukondlike õpikeskkondade loomine kui dünaamiline teadmusloome ja enesearengu toetamise protsess – Jagatud (shared) ja hajutatud (distributed) kognitsioon ja metakognitsioon: ühine probleemilahendamine õpikeskkonnas – Teadmus: võrgusMkus “voolav”, organisatsiooni dünaamiliselt muutuv teadmus, teadmuse loomise protsess personaalsete õpikeskkondadega – Õpikogukonnad, võrgusMkud, parved ja sülemiintelligentsus (swarming)
- 36. ÕpimaasMku kaardistamine: Keskkonna disain konnekMvismi kursusel
- 37. Laiendatud õpikeskkond • Hübriidne, mobiilne ja igalpool õppimist võimaldav – Hajutatud õpikeskkondadest koosnev – Reaalset maailma ja virtuaalseid õpikeskkondi siduv hübriidreaalsus – Üksteiselt õppimine sotsiaalne jälgimise teel – Laiendatud õpikeskkonda õppijate poolt akumuleeritud teadmuse kasutusvõimalused
- 38. Keskkonna disain “NarraMivide ökoloogia” kursusel Pata, 2010
- 39. Keskkonna disain kursusel “Probleemõpe laiendatud ökosüsteemis”
- 41. Lubavuste arvestamine õpidisainis • Vaja on koguda õppijatelt ja prakMkutelt nende vaateid oma õpitegevusele ja õpikeskkonnale • Õppijate/õppejõudude poolt õpitegevuse käigus määratletud lubavuste arvestamine e‐õppe planeerimisel • EriM tasuks pöörata tähelepanu, milliseid lubavusi õppijad/teie õppejõuna ei märka, mida õpikeskkond tegelikult võimaldaks teha teie/ õppija arvates!
- 42. Õpidisaini sisu: Õpisisu • Õpisisu loomise strateegia määratlemine – Olemasolevad arMfakMd õppimiseks – Individuaalne teadmusloome – ÜhisarMfakMde (wikid, blogid, ühsidokumendid) koosloome • Õpisisu jagamise prakIkate määratlemine – Piiratult kälesaadav – Avatult veebis jagatav, litsentsid • Õpisisu taaskasutatavus ja avatus muutusteks – Kommenteerimine – Kaasautorlus – Kombineerimine ja miksimine – Mitmekordne kasutamine järgnevatel kursustel, teistel kursustel
- 43. Õpidisaini sisu: Sõnumi disain • Milline on sõnumi edastamise formaat: – Millisel viisil sõnumeid edastada (nt. TV, asünkroonne, sünkroonne, heli, staaMline pilt ja video jne.) – Erinevate oskuste ja võimetega õppijad eelistavad ja vajavad erinevate meediaformaaMde rakendamist – Kuidas sõnumi mõju meedia miksimisega tugevdada
- 44. Õpidisaini sisu: Õpitegevused ja õpetamistegevused • Õpistrateegiad ja õpetamistegevused – Sõltuvus eesmärkidest ja hindamisviisidest – Sõltuvus tarkvarast ja loodud õpimaasMkest – Sõltuvus õpisisust (arMfakMdest) • Rollide jaotus õpitegevustes – Õppija roll – Kaaslaste roll – Juhendaja roll – Kogukonna ja roll, väliskogukondade ning personaalsete võrgusMke roll
- 45. Õpitegevuste kaardistamine KOGU ÕPITEGEVUSTE JADA KURSUSE JOOKSUL ÕPIKESKKONNA RÜHMA LOENGU INFOOTSING ESITLEMINE EHITAMINE LOOMINE ESITLEMINE ÜHISLOOME HINDAMINE TEGEVUSED JÄLGIMINE JA TOETUS TEGU TEOD KOOSNEVAD OPERATSIOONIDEST TEOD MILLEST TEGEVUS KOOSNEB KELLEGA JA MILLE ABIL NEED LÄBI VIIAKSE?
- 46. Õppija autonoomset tegutsemist toetades saab luua ühist teadmust Koosta, halda Personaalsed Koosta, halda õpikeskkonnad Hajutatud Personaalsed õpikeskkond: võrgusMkud: andmevood, sildid sõbravood Autonoomne andmekogumine Jälgi Koonda, kombineeri ja sildistamine Analüüsi sünteesi Kogu Akumuleeri Koosloome Laienda rikasta Reaalne keskkond