1. LIIGIKAITSE EESTIS
Georg Aher

2. KAITSEKATEGOORIAD
Vastavalt ohustatuse astmele jagatakse kaitset
vajavad liigid kolme kaitsekategooriasse:
 I kaitsekategooriase kuulub 60 liiki,
 II kaitsekategooriasse 262 ja
 III kaitsekategooriasse 243 liiki.

3.  I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud
arvukuse ning kriitilise piirini rikutud
elupaikadega suures hävimisohus olevad liigid,
kelle edasine säilimine Eesti looduses
ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.
 Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas
flexilis, lääne­sõrmkäpp Dactylorhiza
praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza
ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil
teadaolevalt vaid ühe väikese
lokaalpopulatsioonina.

4. HARULDASED TAIMED
Lääne­sõrmkäpp, Lääne­sõrmkäpp,
Dactylorhiza praetermissa. Dactylorhizapraetermissa.
 Liigil on praegu üks
mitmest lähestikku
asuvast kogumist
koosnev leiukoht Loode­
Hiiumaal. Esimene
kogum avastati eelmise
sajandi lõpuosas.
1994 – 1996 kasvas seal
400­450 isendit, 2006. a.
leiti ainult 19 isendit

5. LIIGIKAITSE
Liigikaitse toimub kahel tasandil:
 isendikaitse
 elupaikade kaitse.

6. LIIKIDE KULTUURISUHE
 Liikide kultuurisuhe näitab liikide
reageerimist inimtegevusele.
 Hemerofoobid on liigid, mis ei talu
inimtegevust ja kasvavad seetõttu
reeglina ürgsetes, puutumatutes
kooslustes.
 Hemeradiafoorid taluvad inimmõju
teatud piirini ning esinevad seega vähese
inimmõjuga kooslustes.

7. LIIKDE KULTUURISUHE
 Apofüüdid on mõõdukat kuni tugevat
inimtegevust eelistavad liigid ning
kasvavad inimese poolt muudetud
kooslustes.
 Antropofüüdid on inimkaaslejad ning
nad püsivadki vaid inimtegevusest
tugevasti mõjutatud kooslustes. Enamasti
on need liigid kas tulnuktaimed või
kultuurist metsistunud taksonid.

8. ISENDI KAITSE
Vastavalt Looduskaitseseadusele (LKS) ei tohi
kaitsealuse liigi isendit:
• tahtlikult surmata;
• püüda;
• häirida paljunemise, poegade kasvatamise,
talvitumise või rände ajal;
• ilma keskkonnaministri loata loodusest
eemaldada (on lubatud isendi vigastuse
ravimiseks);
• müüa;
• tulu saamise eesmärgil kasutada.

9. ELUPAIKADE KAITSE
LKS alusel võetakse kaitse alla
 kõik I kaitsekategooria liikide teadaolevad
elupaigad,
 vähemalt 50% II kaitsekategooria liikide
teadaolevatest elupaikadest
 vähemalt 10% III kaitsekategooria liikide
teadaolevatest elupaikadest.
Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi
säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja
eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava
liigi kaitse korraldamiseks.

10. TEGEVUSKAVA
LKS alusel koostatakse tegevuskava:
• kõigi I kaitsekategooria liikide kaitse
korraldamiseks;
• kaitsealuse liigi soodsa seisundi tagamiseks,
kui seireandmed näitavad, et senirakendatud
abinõud seda ei taga või kui kava koostamist
nõuab rahvusvaheline kohustus;
• liigi ohjamiseks, kui seireandmed näitavad liigi
arvukuse suurenemisest tingitud negatiivset
mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või
varale.

11. TEGEVUSKAVA
Tegevuskava sisaldab:
• ülevaadet liigi bioloogiast, arvukusest, levikust;
• liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi;
• ülevaadet ja analüüsi liiki ohustavatest
teguritest;
• kaitse või ohjamise eesmärke
• abinõusid, mis on vajalikud liigi säilimiseks või
ohjamiseks;
• kaitseks või ohjamiseks vajalike meetmete
eelisjärjestust ja ajakava;
• prognoositavat eelarvet
Koostatud on 27 tegevuskava 42 liigile.

12. TEGEVUSKAVA
 Keskkonnaministri poolt kinnitatud
tegevuskavad on aluseks liigi kaitse
korraldamisel Eestis. Tegevuskavasid viivad ellu:
* Keskkonnaministeeriumi Looduskaitse
osakond;
* Keskkonnaamet
* Liigi kaitsega seotud VVO­d;
* Liigieksperdid.

13. LIIGIKAITSE
 Eestil Euroopa Liidu riigina on omapoolsed
kohustused ka liigikaitse vallas. Euroopa Liidu
(EL) looduskaitsepoliitika tugineb peamiselt
kahele direktiivile – linnu­ ja loodusdirektiivile.
Kui linnudirektiiv sätestab liikmesriikide
õigused ja kohustused loodusliku linnustiku
kaitseks ja kasutamiseks, siis loodusdirektiiv
käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.

14. LIIGIKAITSE EL­S
 Loodusdirektiivis käsitletavad taime­ ja loomaliigid on:
Euroopa Liidu tähtsusega liigid
Iga liikmesriik määratleb oma piirides:
* ohustatud liigid – need, mida ähvardab antud riigis
kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila
riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seega
naabermaades laiemalt levinud);
* ohualtid liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste
jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud
liikide sekka;
* haruldased liigid, mis on riski piiril, olles esindatud
vaid väikeste asurkondadena;
* endeemsed või elupaiga eripära tõttu erilist
tähelepanu vajavad liigid.

15. LIIGIKAITSE EL­S
 II lisas toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda
kaitsealad – loodushoiualad,
 IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike,
 V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust
omavad liigid.
 Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud
tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille
kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust.
 Eestis olevatest liikidest kuuluvad esmatähtsate
hulka eremiitpõrnikas, atlandi tuur,
tiigilendlane, lendorav, euroopa naarits ja
ahm, kes satub meile küll vaid eksikülalisena.

16. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT KAITSTA?
 Loodusdirektiiv nõuab, et EL­i tähtsusega liigid
oleksid küllaldaselt kaitstud. Millisel juhul võime
öelda, et kaitse on küllaldane?
Siis kui:
* muutused liigi asurkonna arvukuses viitavad
sellele, et liik suudab ise pikema aja jooksul
püsida;
* liigi looduslik levila ei ole kahanenud ega
kahane tõenäoliselt ka tulevikus;
* liigi asurkonna püsimise tagab tema
elupaikade piisavalt lai levik.

17. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT
KAITSTA?
II lisa liikide elupaikades moodustatakse
loodushoiualad, et luua neil konkreetsete liikide
ökoloogilistele nõudmistele vastavad tingimused.
Loodushoiualadel ei tohi kõnealuste liikide
elutingimused halveneda, ka igasugune häirimine
peab olema välistatud.

18. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT
KAITSTA?
 Loodusdirektiivi IV lisa sisaldab ranget kaitset
vajavaid liike, millele pole küll vaja piiritleda
loodushoiualasid, kuid iga liikmesriik peab neid
kaitsma nende looduslikul levikualal.
Rangelt kaitstavate liikide puhul on keelatud:
* neid tahtlikult püüda või tappa;
* tahtlikult häirida kasvu­, talvitumis­ ja
rändeperioodil;
* tahtlikult hävitada või loodusest korjata nende
(madude, sisalike, kilpkonnade) mune;
* hävitada sigimis­ või puhkekohti või halvendada
sealset seisundit;
* pidada loodusest eemaldatud isendeid müügi või
vahetamise eesmärgil.

19. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT
KAITSTA?
Loodusdirektiivi V lisa sisaldab majanduslikku
huvi pakkuvaid liike, näiteks töönduskalasid ja
jahiulukeid. Liikmesriigi kohus on jälgida, et
liikide kasutamine ei ohustaks nende püsimist:
kui mõne liigi arvukus hakkab märgatavalt
langema või asurkonna seisund millegipärast
halveneb, võib riik piirata selle kasutamist.

20. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT
KAITSTA?
V lisa liikide kaitseks võib:
* kehtestada ajutisi piiranguid ning reguleerida
küttimis­, püügi­ või korjamisviise;
* kohaldada jahi­ ja kalapüügieeskirju nii, et
need soodustaksid asurkondade säilimist;
* kehtestada küttimis­, püügi­ või
korjamislubade või kvootide süsteem;
* reguleerida isendite ostmist, müüki ja
müügipakkumisi.

21. MILLISEID LIIKE PEAME EESTIS
HOOLEGA JÄLGIMA?
 Eesti elustikust kuulub loodusdirektiivi II lisasse
22 soontaime­ ja samblaliiki ning 37 loomaliiki.
 IV lisasse kuulub Eestis 16 taime­ ja 42
loomaliiki. Osa neist (näiteks eremiitpõrnikas,
atlandi tuur, euroopa naarits, tiigilendlane jt.,
kokku 32) kuuluvad ühtaegu nii II kui ka IV
lisasse: nende puhul tuleb väga rangeid
kaitsemeetmeid rakendada ka väljaspool
loodushoiualasid.

22. MILLISEID LIIKE PEAME EESTIS
HOOLEGA JÄLGIMA?
 V lisasse kuuluvad näiteks kõik Eestis kasvavad
turbasamblad ja kollad, jõevähk, viinamäetigu,
rohukonn, metsnugis jt.
 Osa liike, nagu jõesilm, lõhi, hunt, kobras,
hallhüljes ja veel mõned, kuuluvad nii
loodusdirektiivi II kui ka V lisasse. Nende puhul
tuleb luua loodushoiualad liigi eluks olulistesse
piirkondadesse (näiteks sigimisaladele), kuid
väljaspool loodushoiualasid võib neid püüda,
jahtida või korjata.

23. LIIGIKAITSE EL­S
 Euroopa Liidu Komisjon otsustas Eestile anda
järgmised erandid:
 Eesti hundi­, kopra­ ja ilveseasurkonnad arvati
välja loodusdirektiivi II ja IV lisast ning lisati V
lisasse.
 Seega on Eestil õigus neile liikidele jahipidamist
jätkata, kuid jälgima peab liikide seisundit.
Viimase halvenemise korral tuleb vastavad
abinõud tarvitusele võtta. Regulaarselt tuleb
seiretulemustest informeerida ka EL Komisjoni.
Kõigile liikisele tuleb koostada vastavad kaitse­
ja kasutuskavad.

24. LIIGIKAITSE EL­S
 Eesti karuasurkond arvati välja loodusdirektiivi
II lisast, kuid jäeti IV lisasse, mis tähendab, et
karu kaitseks spetsiaalseid loodushoiualasid
moodustama ei pea, kuid pärast Euroopa Liiduga
ühinemist on karu kaitsealune liik, kellele jahti
enam pidada ei või.
 Karusid võib küttida vaid erandkorras erilubade
alusel ning seda juhul, kui karu seab ohtu
inimese tervise või tekitab tõsist kahju
viljasaagile, kariloomadele või muud liiki varale.

25. KAITSEALUSED LIIGID
 2008. a 31. detsembriks oli Keskkonnaregistris
registreeritud 21695 kaitstava liigi leiukohta 435
erinevast liigist.
 Kaitstavaid loomi registreeriti 5747 elupaigas,
mis jagunesid 135 liigi vahel.
 Kaitsekategooriati jagunesid elupaigad ja liigid
järgnevalt:
I kategooria ­ 1216 elupaika, 14 liiki,
II kategooria ­ 2284 elupaika, 48 liiki,
III kategooria ­ 2247 elupaika, 73 liiki.

26. KAITSEALUSED LIIGID
 Kaitstavaid seeni registreeriti 214 kasvukohas,
mis jagunesid 37 liigi vahel. Kaitsekategooriati
jagunesid kasvukohad ja liigid järgnevalt:
I kategooria ­ 79 kasvukohta, 9 liiki,
II kategooria ­ 72 kasvukohta, 19 liiki,
III kategooria ­ 63 kasvukohta, 9 liiki.
 Kaitstavaid taimeliike oli 242 ja kasvukohti
15677. Kaitsekategooriati jagunesid need
järgmiselt:
I kategooria ­ 222 kasvukohta, 33 liiki,
II kategooria ­ 4206 kasvukohta, 131 liiki,
III kategooria ­ 11249 kasvukohta, 78 liiki.

27. KOTKASTE ARVUKUS EESTIS
Kotkaliik Arvukus Trend
Merikotkas 150­180 paari
Kaljukotkas 50­60 paari
Kalakotkas 50­60 paari
Suur­konnakotkas 15­25 paari
Väike­konnakotkas 500­600 paari
Madukotkas ei pesitse
Must­toonekurg kuni 80 paari

28. MERIKOTKA LEVIK EESTISA

29. MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS
 Ilmselt on merikotkas Eesti põlisasukas.
Esimesed kirjalikud teated Baltimaades
kohatud merikotkaste kohta pärinevad 18.
sajandi lõpuveerandist. 1815. aastal on
merikotkast nimetatud Eestis, eriti Peipsi
ääres, mitte kuigi haruldaseks linnuks.
19. sajandi linnuvaatlejate
tähelepanekutele toetudes võiks
merikotka tolleaegset arvukust hinnata
vähemalt kolmekümnele paarile.

30. MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS
 Ilmne arvukuse langus algas 19. sajandi
viimasest veerandist ja kulmineerus
möödunud sajandi 60. aastate lõpul, mil
mitme aasta jooksul polnud teateid
ühestki edukast pesitsemisest. Olukord
hakkas paranema alles alates 70. aastate
teisest poolest ja praeguseks läheneb meil
pesitsevate merikotkapaaride arv juba
180­le.

31. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2e/Eagle_In_Flight_2004­09­01.jpeg

33. KALJUKOTKAS AQUILA
CHRYSAETOS
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/84/Aquila_chrysaetos_Flickr.jpg

35. KALAKOTKAS PANDION HALIAETUS
http://www.loodusemees.ee/aa/mi/050424aa027.jpg

37. VÄIKE KONNAKOTKAS AQUILA
POMARINA
http://www.llk.ee/galerii/images/normal/
av_170608aqupom.jpg