1. Rannu Keskkool Välitööd loodusõpetuses
Mõõteriistade kasutamine ilmavaatlustes
Eesmärk: Tutvustada erinevate mõõtvahendite kasutamist ilmavaatluste tegemisel.
Sihtgrupp: Algkooli II kooliaste. Õppekava kohaselt sobib V klassi teema „Õhk“
konteksti, kuid ilmavaatlusi võib siduda ka teiste loodusõpetuse teemadega.
Eelteadmised: I kooliastmes on õpitud kasutama termomeetrit õhutemperatuuri
määramiseks. I kooliastmes on jõukohane määrata ka pilvisust (selge, poolpilves,
pilves), sademete liiki (vihm, lumi) ja ilmakaarte järgi tuule suunda.
II kooliastme ilmavaatluste käigus saab neid oskusi täiendada pilveliikide ja pilvisuse
täpsema määramisega. Lisanduma peaksid uued ilmaelemendid – tuule kiirus,
õhurõhk ja õhuniiskus.
Töö käik: Töö läbiviimiseks kulub vähemalt 4 tundi. Need tunnid ei pea üksteisele
järgnema, sobilik on oodata just sellist ilma, mil antud ilmaelemente kõige paremini
tutvustada saaks. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehe
ilmavaatluste rubriigist (www.emhi.ee) saab kontrollida, kas määratud näitajad on
ligilähedased ilmajaamades tehtud vaatlusandmetega. Ühtlasi õpivad lapsed EMHI
ilmakaarte lugema.
Esimeses tunnis tutvutakse pilveliikide ja pilvisuse määramisega pallides.
Teises tunnis käsitletakse õhuniiskust ja seostatakse see sademete tekkega.
Õhuniiskust määratakse näiteks kuiva ja märja termomeetriga. Lisatud tööleht.
Kolmandas tunnis tutvutakse sademete liikidega ja sademete hulga määramisega.
Lumikattega perioodil peaks määrama ka lume paksust.
Neljandas tunnis määratakse tuule suunda ja anemomeetriga tuule kiirust. Tuule teke
seostatakse õhurõhuga ja baromeetriga mõõdetakse ka õhurõhk. (Õhurõhu ja tuule
seose selgitamiseks saab näiteks kasutada õhupalli. Lasta mõnel õpilasel õhupall
täis puhuda ja küsida, miks ta täispuhutud palli peab kinni siduma. Kus on rõhk
suurem, kas palli sees või pallist väljaspool? Mis juhtub, kui kinnisidumata pall lahti
lasta? Kummas suunas õhk liikuma hakkab?) Tuule kiiruse arvutamisel vajavad
õpilased abi, sest V klassi õpilane oskab teha tehteid täisarvudega.
Õpetaja leiab väga head juhendmaterjali ilmavaatluste tegemiseks Vellavere
ilmaõppeprogrammist (http://www.keskkonnaharidus.ee/11/files/1194562130.pdf
-Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA. Koostaja: Ain Kallis, Eesti Meteoroloogia ja
Hüdroloogia Instituut, 2007). Järgnevate töölehtede koostamisel on kasutatud just
seda materjali, kuid lähtutud on koolis olemasolevatest mõõteriistadest.

2. Rannu Keskkool Välitööd loodusõpetuses
Psühromeeter – niiskusemõõtja
Õpilase tööleht
Täiesti kuiva õhu suhteline e. relatiivne niiskus on 0 % ja veeauruga küllastatud õhul
100 %. Inimesele, paljudele loomadele, samuti suurele hulgale kultuurtaimedele on
hästi talutav suhteline niiskus 50-70 %. Liiga madal või ka liiga kõrge suhteline
niiskus võivad selleks mittekohanenud organismile mõjuda kahjustavalt.
Õhuniiskust mõõdetakse kahe ühesuguse
klaastermomeetri abil, milledest ühe reservuaari
hoitakse märjana (märg lapp alumise osa ümber).
Märjalt termomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks
võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja
ümbritsevalt õhult. Märja termomeetri temperatuur
on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida
kuivem õhk, seda kiiremini vesi aurustub, ja seda
rohkem termomeetri reservuaar jaheneb. Mida
kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on
aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri
näitude vahe.
Kahe termomeetri näitude erinevus näitabki õhu
niiskusesisaldust.
Täida tabel:
Kuiva termomeetri näit
Märja termomeetri näit
Näitude vahe
Suhteline niiskus
• Suhtelise niiskuse saad lugeda termomeetril
olevast tabelist.
• Esimesest reast leia kuiva termomeetri näit.
• Ülevalt äärest vaata, mitu kraadi erinesid kuiva ja märja termomeetri näidud
(numbrid 1-6).
• Rea ja veeru ristumiskohast loe, mitu % on õhu suhteline niiskus.
• Näiteks: termomeetrite näidud olid 21 ja 18 kraadi, vahe on seega 3 kraadi.
Arvude 21 ja 3 ristumiskohal olev number 73 näitabki suhtelise niiskuse %.

3. Rannu Keskkool Välitööd loodusõpetuses
ANEMOMEETER – tuule kiiruse mõõtja
Õpilase tööleht
Anemomeeter koosneb korpusest ja
varda otsas tiirlevatest pisikestest
kausikestest. Mida kiiremini nad tiirlevad,
seda tugevam on tuul. Mõõteriista
numbrilaual on mitu skaalat, millelt saab
lugeda tiiviku tehtud pöördeid: suurelt
skaalalt nullist sajani ja väikestelt
skaaladelt sadasid (vasakpoolne) ja
tuhandeid (parempoolne väike skaala).
Peale anemomeetri vajad veel stopperit
või kella.
L ukustusriiv on anemomeetri küljel.
Töö käik:
1. Kirjuta üles anemomeetri algnäit (tuhandelised+sajalised+ suure
skaala näit);
2. Vabasta lukustusriiv ja samaaegselt käivita stopper;
3. Lase tiivikul pöörelda täpselt 1 minut, siis lukusta riiv;
4. Loe anemomeetri näit;
5. Arvuta esialgse ja praeguse näidu vahe ja jaga tulemus 60-ga;
6. Vastuseks saad tuule kiiruse m/s.
Anemomeetri lõppnäit: .................................................
Anemomeetri algnäit: ....................................................
Näitude vahe................................. : 60 = .............................. m/s

4. Rannu Keskkool Välitööd loodusõpetuses

5. Rannu Keskkool Välitööd loodusõpetuses
Baromeeter – õhurõhu mõõtja
Õpilase tööleht
Õhurõhk on vaadeldava pinna kohal asuva õhusamba kaal. Õhu soojenemine
põhjustab õhurõhu languse ja jahtumine tõusu. Kõrguse suurenemisel õhurõhk
väheneb. Külmas õhus väheneb õhurõhk kiiremini kui soojas õhus.
Niiske õhu rõhk on madalam kui kuival õhul. Seepärast ongi külma talveilma ja sooja
pilvitu suveilma korral õhurõhk kõrgem, sombuse ja sajuse ilma puhul aga madalam.
Õhurõhu kõikumine Eestis:
Kirjeldus Väärtus Aeg Koht
Kõrgeim mõõdetud õhurõhk 1060,3 hPa
23.jaan. 1907 Tallinn
õhurõhu absoluutne maksimum (795,2 mmHg)
Madalaim mõõdetud õhurõhk - 936,0 hPa
16.dets. 1982 Väike-Maarja
õhurõhu absoluutne miinimum (702 mmHg)
Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Üks baromeetri tüüp
on aneroidbaromeeter, millel on numbrilaud ja osuti, mis
õhurõhu muutumisel hakkab liikuma.
Osuti näitab õhurõhku:
• sisemisel skaalal – hektopaskalites (hPa) ehk
millibaarides (mbar)
• välimisel skaalal – millimeetrites elavhõbedasammast
(mm Hg).
Normaalõhurõhk on 1013 hPa = 760 mm Hg
(100 mm Hg = 133,3 hPa)
Täna ..........................(kuupäev) on õhurõhk.................................
Ilm on..........................(pilvine, päikseline, poolpilves).
Vaatlus õhurõhu muutuste kohta lubab ennustada ilma.
Jälgi baromeetri näitusid mitme tunni tagant. Selleks keera liigutatav osuti
põhiosutiga kohakuti. Kas õhurõhk on võrreldes eelmise vaatlusega muutunud –
langenud või tõusnud?
Näit ei muutu – püsib samasugune ilm
Osuti tõus – tulemas hea ilm
Osuti kiire tõus – tulemas lühikesel perioodil hea ilm
Osuti langus – kehv, sajune ilm
Osuti kiire langus – äikene ja torm
*Lisamaterjal huvilisele: http://www.nupuklubi.ee/images/VL/ohurohk.swf
http://www.emhi.ee