1. IKT hariduses: OECD trendid,
uuringud, Eesti haridusstrateegia
Mart Laanpere
TLÜ informaatika instituudi vanemteadur
Haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Tutvustuseks
• TLÜ matemaatika-füüsikaõpetaja diplom ‘89
• Õpetaja, koolijuht, hoolekogu esim. (Kolga Kk)
• Tiigrihüppe Harjumaa töörühma liige
• Al. 1998: haridustehnoloogia keskuse juhataja,
informaatika didaktika õppejõud
• RÕK informaatika ainenõukogu juht al. 2000
• Elukestva õppe strateegia 2020 juhtkomitees,
vastutan digipöörde-peatüki eest
• Teie taust ja senine kogemus kooli IKT
arendusega? Ootused koolitusele?

3. Küsimus:
• Miks peaks kool investeerima IKT-sse?

4. Milleks on koolil vaja IKT-d?
Hawkridge (1990) uuring tõi esile kuus põhjuste
gruppi:
1. sotsiaalsed (osalus kaasaegses ühiskonnas)
2. kutsealased (tulevasel tööl vajalikud oskused)
3. pedagoogilised (uued õppemeetodid, vahendid)
4. katalüütilised (kooliuuenduse taganttõukamine)
5. kohaliku IT-tööstuse arendamise huvides
6. kokkuhoid odavama ja tulemuslikuma õpetamise
kaudu

5. IKT roll kooli juhtimises
Õppetöös
• Informaatika õppeaine
• Läbiv teema Tehnoloogia &
innovatsioon
• IKT pädevused kooliastme
lõpul
• IKT kooli õpikeskkonnas:
arvutiklass, projektorid,
IWB, e-õppeplatvorm
• E-õppevara: digiõpikud,
Koolielu, Miksike, õpetajate
ja õpilaste endi loodud
• Kooliraamatukogu
Halduses
• Õpilaste, õpetajate ja õppetöö
register (eKool, EHIS)
• Dokumendihaldus, arhiiv
• Eelarve ja kuluarvestus
• Paljundus ja printimine
• Väliskommunikatsioon:
koduleht, sotsiaalmeedia
• Sisekommunikatsioon: listid,
intranet, teated, uudised
• Analüütika, kooli arengu
planeerimine

6. Kooli IKT raamistik
RIISTVARA JA VÕRK
TARKVARA
INFO
PÕHI-
PROTSESSID
ARVUTID, SERVERID,
INTERNET, WIFI
KONTORI- JA ÕPIITARKVARA,
INFOSÜSTEEMID, TEENUSED
DOKUMENDID, ÕPPEVARA, ÕPILASED,
PERSONAL, RESSURSID …
ÕPPETÖÖ KAVANDAMINE JA JUHTIMINE,
HALDUS, SISE- JA VÄLISSUHTLUS

7. OECD haridustrendid 2010: IKT
• Ligipääs arvutile ja internetile: kõikjal, igaühele
• IKT kasutamine õpilaste ja õpetajate poolt
• Veebisisu plahvatuslik kasv
• Osalus sotsiaalvõrgustes
• Tark mees taskus: mobiilsete seadmete levik

8. Värskeim uuring (Euroopa Komisjon
2013)
• Arvutite kogus koolis ei avalda mõju kasutamisaktiivsusele
• IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpetajate osakaal
pole kasvanud 2006 aastaga võrreldes
• IKT rakendamises õppetöös on edukamad need koolid, kus on
ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja
loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools)
• Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine
arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides
• Õpetajakoolitusel on oluline mõju õpetajate hoiakutele, ka IKT
rakendamise intentsiivsusele ja viisidele
Survey of Schools: ICT in Edcuation 2013

9. Arvutid koolis (EU 2013)

10. IWB ja dataprojektorid koolis

11. Digiajastusse jõudnud koolid

12. Eesti hariduse IKT-edulugu
• Tiigrihüppe hiilgeajad jäävad 10 aasta taha
• Täna: 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit
(PISA’09); Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja
internetile on hea: 6.koht maailmas
• Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei sõltu
eriti pere majanduslikust olukorrast (PISA 2009)
• Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti
koolid silma suure aktiivsusega
• Lilleküla G, Pelgulinna G, Reaalkooli ja GAG’i
külastajad kadestavad: Kanada, Belgia, Taani,
Taiwani, Itaalia, UK TV saated

13. IKT ja kool: külalisabielu?
• Okasroosikese hüpotees: eestiaegne matemaatika-õpetaja
saaks tänases koolis töötada ilma suurema ettevalmistuseta
• Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise
• Arvutid on pagendatud arvutiklassi või õpetajalauale,
sülearvuteid koolis ei näe, läbikukkunud sülearvuti-projekt
2009
• Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud entusiastidest
õpetajad (va.eKool), õpilase jaoks on arvuti enamjaolt
mänguasi
• Väidan: IKT on põhjalikult muutnud vaid kooli haldust ja
sise/väliskommunikatsiooni, aga mitte põhiprotsesse
• Süsteemne reform: 1:1 mudel, e-õpik, personaalne
õpikeskkond

14. IKT põlvkonnavahetused
Poes
Koolis
?

15. IKT trendid hariduses: Horizon 2013
• 1 aasta horisont:
– Mobiilid õppetöös
– Tahvelarvutid, 1:1 arvutikasutus
• 2-3 aasta horisont:
– Mängupõhine õpe
– Personaalsed õpikeskkonnad, õpianalüütika
• 4-5 aasta horisont:
– Loomulikud kasutajaliidesed, žestjuhtimine
– “Asjade internet”

16. Sotsiaal-tehnoloogilised üleminekud
(Geels 2002)
(Geels 2002)
Tehnoloogiamaastik
Sotsio-tehniline
režiim /
paradigma
Nišid
Sotsio-tehniline režiim on
suhteliselt stabiilne
Katsetused ja areng toimub erinevates suundades,
uued ideed akumuleeruvad
Turg
Teadus
Poliitika
Tehnika
Kultuur
Uued ideed koonduvad ja
moodustavad uue dominandi
Uus konfiguratsioon teeb läbimurde,
muudab režiimi
Uus režiim mõjutab
tehn. maastikku
Muutused tehn. maastikul
survestavad režiimi

17. Õpitehnoloogia põlvkonnad
Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond
Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid
Pedagoogilised
lähtekohad
Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome
Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline,
remiksitav
Peamised lubavused Drill-harjutused,
testid
Õppematerjalide
jagamine
Looming, koostöö
Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja
internet kodus
Igal pool: mobiilne
personaalne seade

18. Tuleviku klassiruum

19. Elukestva Õppe Strateegia 2020
4.Digipööre elukestvas õppes
• Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil
haridustasemetel ja kõigis õppekavades (õppekavad,
kutsestandardid, haridustehnoloogid)
• Digitaalne õppevara (autorvahendid, varamud, e-
õppekeskkonnad, kvaliteedinõuded, pilootprojektid)
• Ligipääs kaasaegsele digitaristule (1:1 mudel, kiire
võrk, teenuste ökosüsteem, standardid)
• Digipädevused (standardid, koolitused, hindamine)

20. 1:1 mudel arvutikasutuses
• 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või
tahvelarvuti, nutitelefon
• Alternatiivid:
– Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)
– Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)
• Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase
kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott
• Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise
digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele,
oskustele, eelistustele
• Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis,
esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras

21. Kuidas suhtute VOSK mudelisse?
Kolm plussi Kolm miinust

22. Visioon järgmise põlvkonna digiõpikust
• Uus õpikäsitus: õpik pole sisend õppeprotsessile, vaid
selle väljund
• DigiÕpik 2.0 koosneks kolmest osast:
– Professionaalselt toodetud osa: simulatsioonid, interaktiivsed
harjutused, mängud, videod, laborid, eksamid, kontrolltööd
– Õpetaja loodud või lisatud osa: töölehed, ülesanded,
harjutused
– Õpilase omalooming: remiksid, projektid, esiltused, päevikud,
prototüübid
• DigiÕpik 2.0 tarkvara osas on vajadused järgmised:
– Koosvõime raamistik
– Autorsüsteem õpetajale, mallid jm.
– Repositoorium(id) pilvelahendusena
– Agregaator e. mashup-rakendus õpilase tahvelarvutis

23. Koolipõhine digipööre
• Esimesed katsetused sülearvuti-klassidega
kukkusid läbi (Tiigrihüpe 2009)
• On ka häid näiteid: Quest2Learn, Odderi valla
koolid Taanis, Tartu Erakooli iPadi-klassid
• Plaan: üleminek 1:1 mudelile ja e-õpikutele
tervet kooli hõlmava strateegia abil
• Samsungi ja TLÜ meeskonnakoolitus
pilootkoolidele

24. IKT ja uus õpikäsitus
• Rooma klubi (1979): innovaatiline õppimine
• Õppimise 3 metafoori: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine?
• Muutus õpikäsituses: IKT kaasabil koostöös
teadmusloome, probleem- ja projektõpe, õppimine
mängides ja luues
• Näide: Quest2Learn kool New Yorkis
• Eesti elukestva õppe strateegia: arengu- & koostöökeskne
õpikäsitus, teadmusühiskond & innovaatiline majandus,
digikultuur haridusruumis
• RÕK 2011: IKT, informaatika valikaine ja läbiv teema
Tehnoloogia & innovatsioon