1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve
täitmine, september 2010
Rahandusministeerium, 26. oktoober 2010

2. MAJANDUSARENGUD

3. Majanduse olukorra paranemine edasistes
arengutes jätkub
• 2010. aasta II kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aasta
sama ajaga 3,1%.
• Majanduse vedas teises kvartalis kasvule hoogustunud eksport.
Soodsast väliskeskkonnast tingitud tellimuste suurenemine, samuti
ettevõtete sisesed ümberkorraldused võimaldasid suurendada
ekspordimahte ligikaudu viiendiku võrra.
• Sisenõudluse kasvu põhjustas varude suurenemine. Nii tarbimine
kui ka kapitali kogumahutus olid teises kvartalis endiselt languses.
• Majandusaktiivsuse suurenemist on oodata ka III kvartalis. Lisaks
esimesel poolaastal majanduskasvu vedanud ekspordi ja
tööstussektori kiire kasvu jätkumisele hakkab teisel poolaastal ka
sisenõudlus kosuma, tuginedes tarbimisjulguse ning
investeerimisaktiivsuse tõusule.

4. 2010. aasta kokkuvõttes on ca 2% SKP kasv
endiselt tõenäoline
-2,6
3,1
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
2001 III 2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III
% punkti
Sesoonselt ja tööp.arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.
Sisemajanduse nõudluse reaalkasvv.e.a. Majandususaldusindeks (parem skaala)

5. Majandusarengu indikaatorid näitavad tõusutrendi kiirenemist . Lisaks
ekspordile ja tööstussektori kiire kasvu jätkumisele on pöördunud kasvule ka
sisenõudlusele suunatud valdkonnad.
0
15
30
45
60
75
90
105
120
-35
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
I
2003
III I
2004
III I
2005
III I
2006
III I
2007
III I
2008
III I
2009
III I
2010
juuli-
aug.
%, v.e.a.
Majandususaldusindeks SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks
Tööstustoodanguindeks Ehitusmahuindeks Kaupade eksport

6. Augustis oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim.
Vaatamata kiirele kasvule on toodangu maht
jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
20
40
60
80
100
120
140
160
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
01
2005
05 09 01
2006
05 09 01
2007
05 09 01
2008
05 09 01
2009
05 09 01
2010
05
2005=100%, v.e.a.
Tööpäevade arvugakorr. mahuindeks, vea Toodangumahuindeks, 2005=100

7. Jaemüügi langus stabiliseerus. Kaupade
tellimused ja müügi prognoosid on
optimistlikumad kui aasta tagasi.
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
100
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
01
2006
07 01
2007
07 01
2008
07 01
2009
07 01
2010
07
%, v.e.a.
Jaemüük püsivhindades(% v.e.a.) Käibemaksu laekumine Müük järgneva 3 kuu jooksul (p.sk.)

8. Eksportnõudlus liikus tõusutrendil.
Töötleva tööstuse tootmisvõimsuste
rakendatus ulatus 70%ni
-22
47
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
01
2005
07 01
2006
07 01
2007
07 01
2008
07 01
2009
07 01
2010
07
2005=100
Uute eksporttellimuste indeks Kodum.turulmüüdudtood. uute tell.ind. Tootmisvõimsustepiisavus

9. Kaupade eksport kasvas juulis 32% ja augustis 37%.
Kiire kasvu taga tellimuste kasv peamistelt
kaubanduspartneritelt ning ettevõtete
ümberkorraldused.
-40
-20
0
20
40
60
0
3
6
9
12
15
2005 2006 2007 2008 2009 2010
%mld krooni
Kaupade ekspordi maht (mld kr) Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk)
Ekspordi kasv ilma mineraalsete toodeteta (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)

10. Toiduainete ja jookide kallinemine põhjustas
inflatsiooni kiirenemise septembris 4%ni. Ka
eurotsoonis oli hindade tõus aasta kõrgeim.
-1
0
1
2
3
4
5
6
-2
0
2
4
6
8
10
12
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
%%
Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

11. Olulisemate kaubagruppide hinnaarengud.
Toiduainete hinnatõus on kiirenemas.
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2 006 7 2 007 7 2 008 7 2 009 7 2 010 7
%
THIkokku Toit ja mittealkohoolsed joogid
sh köögivili Mootorikütused
Eluase (sh soojus)

12. RIIGIEELARVE

13. Riigieelarve täitmine
• Riigieelarve tulude laekumine on suveprognoosis oodatud
tasemel.
• Üheksa kuuga on laekunud 63,8 mld krooni ehk 75,5% planeeritust
(eelneva aastaga võrreldes 2,9 mld ehk 4,8% enam). Septembris laekus
tulusid 7,6 mld krooni.
• Kulude maht väiksem eelnevast aastast hoolimata välistoetuste
paremale kasutamisele.
• Septembris tehti kulusid 6,9 mld, üheksa kuuga kokku 62,8 mld krooni ehk
68,7% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes ligi miljard ehk 1,5% vähem,
ilma välisvahenditeta aga 1,9 miljardit, ehk 3,4% vähem).
• Üheksa kuuga on riigieelarve kassapõhiselt ühe miljardi
krooniga ülejäägis (3,9 mld parem kui eelmisel aastal samal
perioodil).

14. RIIGIEELARVE TULUD

15. Tulude laekumine ületab eelarves
planeeritut
• Maksutulud laekuvad suveprognoosi graafikus ehk
rohkem kui eelarves planeeritud.
• Mittemaksuliste tulude kuine laekumine on kõikuv,
kuid kokkuvõttes on laekumine ootuspärane.
• Üheksa kuuga laekus tulusid 63,8 mld krooni, sellest:
• 47,3 mld maksutuludena (76,1% eelarvest);
• 16,8 mld mittemaksuliste tuludena (73,8% eelarvest).
• Võrreldes 2009. aasta üheksa kuuga laekus
maksutulusid 521,7 mln krooni enam ning
mittemaksulisi tulusid 2,4 mld krooni enam.

16. Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt
• Võrreldes 2009 aasta esimese üheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 2,4 mld
krooni rohkem:
• toetuseid ca 1,9 miljardit krooni rohkem;
• varadelt saadavaid tulusid ca 0,7 miljardit krooni rohkem (sh kvoodimüük 0,4 miljardit);
• varade müügitulu ca 130 miljonit krooni rohkem.
• saastetasusid ca 175 miljonit krooni vähem;
• trahve ca 65 miljonit krooni vähem;
• Varadelt laekuvate tulude kõrge eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt Eesti Energia makstud
dividendidest. Samuti on septembri lõpuks laekunud rahvusvaheliste heitmekvootide
müügitulu ca 435 mln krooni. Seevastu intressitulusid laekub eelmise aastaga võrreldes
vähenenud intressimäärade tõttu väiksemas mahus.
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
64,7
73,3
62,4
28,0
79,0
89,4
66,6 68,2 64,2
23,2
86,9
115,4
73,8
85,9
69,7
58,9
91,8
68,9
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
KOKKU Kaupade ja
teenuste müük
Toetused M at. ja immat.
varade müük
Tulu varadelt M uud tulud
2008 2009 2010

17. Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub
dividendide ja välistoetuste makseajast
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln krooni) kuude lõikes aastatel 2008 2010‑
847,8 1 012,6 1 702,9 2 197,9 3 235,6 1 060,8 2 229,11 317,4 3 199,6
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2009 2008
• Septembrikuu suurem laekumine augustiga võrreldes tulenes suuremast toetuste
mahust.
• Varade müügitulu ning saastetasusid laekus septembris augustiga võrreldes vähem.
• Ülejäänud tululiikide laekumine püsib stabiilsel tasemel.

18. RIIGIEELARVE KULUD

19. Riigieelarve kulusid tehtud 68,7%
• Üheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 62,8 mld krooni (1,5% vähem
kui eelneval aastal), sellest septembris 6,9 mld.
• Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva
aastaga oluliselt muutunud:
• välistoetuste suuremad väljamaksed (974,8 mln krooni enam kui eelneva aasta üheksa
kuuga);
• sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis Haigekassale ravikindlustuse
kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (829,7 mln);
• kohustusliku kogumispensionifondi kannete ajutisest lõpetamisest tulenevalt on
vastav kulu väiksem (1,1 mld);
• suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 1,1 mld krooni (sh. pensionikulu 564,4 mln,
vanemahüvitis 292,5 mln jne).
6,4 7,2 7,3 6,7 7,0 7,6 7,3 6,5 6,9
0
2
4
6
8
10
12
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2009 2008 2007
Miljardit krooni

20. Välistoetuste kasutamine suurenenud
võrreldes eelneva aastaga 15,5%
• Üheksa kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (53,8 mld ehk 72,2%
planeeritust), sellest septembris 5,7 mld ehk 7,6% planeeritust).
• Välisvahendite arvel on 9 kuuga väljamakseid tehtud 7,3 mld (49,2%
planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 15,5% ehk 974,8 mln enam.
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite
finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui
riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.
Riigieelarve kulud allikate lõikes (üheksa kuud) miljardit krooni
53,77
7,27 0,15 0,97 0,50
72,2
49,2
273,4
73,4 67,1
0
50
100
150
200
250
300
0
10
20
30
40
50
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed
tehingud
majandustegevus
kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

21. Välistoetuste planeeritu täitmine suurim
Sotsiaal- ja Siseministeeriumi valitsemisalades
4,34
3,26
2,59
1,84
1,35
0,75
0,17 0,23
2,06
1,55
0,98
0,57
0,99
0,61
0,06 0,12
47,38 47,58
37,75
30,73
73,15
81,23
36,20
51,95
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
MKM PÕM HTM KKM SIM SOM KAM Ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

22. Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes
• Struktuurivahendite osas on väljamaksed 752,7 mln suuremad kui eelneval aastal samal
perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 7 protsendipunkti suurem.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on üheksa kuuga välja makstud 1,45 mld
krooni, mis on 75% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ca 25%
ehk 287,4 mln krooni enam.
10,16
1,93
0,44
1,32
0,45
0,14 0,09
4,62
1,45
0,39
0,09 0,29 0,08 0,00
45,53
74,97
89,04
6,91
63,72
55,26
2,99
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0
2
4
6
8
10
12
2007-2013
struktuuri-
vahendid
2007-2013
maaelu/kalandus
2000-2006
ISPA+
Ühtekuuluvus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
(EAGF)
Muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi
riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

23. Välisvahendite väljamaksed 47,7% aastaks
planeeritust
• Üheksa kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 6,9
mld krooni, mis on ca 535 mln krooni võrra rohkem kui eelneval
aastal. Septembris tehti väljamakseid ca 884,2 mln krooni.
• Struktuuritoetusi on esimese üheksa kuuga välja makstud
4,6 mld.
• III kvartalis avati üks meede. 2010. aasta III kvartali lõpu seisuga
on 108 meetmest (151 rakendusskeemiga) avatud 98 ja avamata
veel 10 meedet. Kaheksa meedet on plaanitud avada veel sel
aastal ja kahe meetme avamine on planeeritud 2011. aastal.
• EL liikmesriikide võrdluses oleme struktuurivahendite
kasutamises 1sel kohal.

24. Tegevuskulud (sh. personalikulud)
madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga
Üheksa kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 11 mld (3,9% ehk 448,6
mln vähem kui eelneval aastal), sellest septembrikuus 1,14 mld.
• Personalikuludeks kasutati üheksa kuuga 6,4 mld krooni. Sellest
septembrikuus kasutati 630,7 mln. Eelmise aasta üheksa kuuga
võrreldes on 2010. aasta kulu 6,2% väiksem (421 mln).
• Majandamiskuludeks kasutati üheksa kuuga 4,6 mld krooni, mis on
27,2 miljonit ehk 0,6% vähem kui eelneval aastal. Sellest
septembrikuus kasutati 507 miljonit krooni.
1,141,021,281,01 1,15 1,36 1,32 1,26 1,42
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2009 2008 2007
Miljardit krooni

25. Investeeringud tavapärasest mahust
suuremad
• Üheksa kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 6 mld krooni (üle
15% enam kui viimasel kolmel aastal) , mis on 74,2% riigieelarves
investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Septembris
suunati investeeringuteks üks miljard krooni.
• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused septembris olid:
• Uue raudteeveeremi soetamine (211,5 mln krooni);
• Riigimaanteede remont (124,6 mln krooni);
• Ikla-Tallinna-Narva maantee Kukruse-Jõhvi lõik (41,8 mln krooni);
• Tallinna-Tartu-Luhamaa põhimaantee Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu
projekteerimine ja ehitus (41,6 mln krooni);
• Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (22,5 mln krooni);
1 049,9895,9904,1328,5 386,8 678,4 375,0 653,1 755,8
0
250
500
750
1 000
1 250
1 500
1 750
2 000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2009 2008 2007
Miljonit krooni

26. Riigipoolsed toetusi on kasutatud
tasakaalukalt
• Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud põhiliselt tänu
kulude struktuur muutustele (samas kahe varasema aastaga võrreldes on
maht suurenenud). Välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi
Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu
laekumise vähenemine.
• Eraldisteks on üheksa kuuga suunatud 67,7% (45,3 mld krooni)
aastaeelarvest, mis on 2,4% (1,1 mld krooni) vähem kui eelmise aasta samal
perioodil.
• Septembris kulus eraldisteks 7% (4,7 mld krooni) aastaeelarvest, mis on %
(48,1 mln krooni) enam kui eelmise aasta samal perioodil.
5,01 5,61 5,23 4,93 5,03 5,33 5,03 4,49 4,68
0
1
2
3
4
5
6
7
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2009 2008 2007
Kuised eraldised 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi) miljardit krooni

27. Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine
võrreldes eelmise aastaga mõjutab
sotsiaalkulusid
• Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5% (36,9 mld
krooni). Neist suurimad:
• eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (septembri kulu 804,1 mln, 9 kuu kulu 8,1 mld
ehk 73% planeeritust);
• pensionid kuludeks (septembri kulu 1,7 mld, 9 kuu kulu 14,8 mld ehk 75,2% planeeritust);
• peretoetused kuludeks (septembri kulu 132,9 mln, 9 kuu kulu 1,2 mld ehk 73,6% planeeritust);
• vanemahüvitis kuludeks (septembri kulu 230,4 mln, 9 kuu kulu 2 mld ehk 85,7% planeeritust);
• puuetega inimeste toetused kuludeks (septembri kulu 66,6 mln, 9 kuu kulu 580 mln ehk 82,4%
planeeritust);
• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (septembri kulu 103,8 mln, 9 kuu kulu
963,9 mln ehk 77% planeeritust);
• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (septembri kulu 10,5 mln, 9 kuu kulu 137,3 mln ehk
66,1% planeeritust).
• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati üheksa kuuga 75,3% planeeritust
(27,8 mld). See on 308,7 mln enam kui eelneva aasta üheksa kuuga
(tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning
muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis).

28. Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I
Ravikindlustuse kulu vähenemine on lisaks sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele
tingitud ka sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle
kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln.
* miljardit krooni

29. Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II
276,3
39,1
410,2
46,1
757,9
129,2
963,9
137,3
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1 000
1 100
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus
2007 2008 2009 2010
* miljardit krooni

30. Haigekassa jõudis juulist alates ülejäägis
• Esimesel viiel kuul (va. jaanuar) oli Haigekassa tekkepõhiselt defitsiidis, viimasel
kolmel kuul on oldud ülejäägis. Augustikuu ülejääk oli 160 mln krooni, kaheksa kuu
ülejääk kokku oli 252 mln krooni, mis on 610 mln krooni parem võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga.
• Aasta kaheksa kuu kulud olid 7,1 mld krooni, mis on 1,05 mld krooni ehk 14,8%
vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• Suvekuudel on Haigekassa kulud väiksemad ja suurenevad sügisel, mistõttu on
oodata ka aasta viimastel kuudel eelarvepositsiooni halvenemist.
Haigekassa kuiste tulemite võrdlus aastad 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (mln)
-400
-300
-200
-100
0
100
200
300
400
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

31. Töötukassa tulud kasvavad ja kulud
vähenevad
• Aasta kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk oli saldoandmike alusel 705,1 mln
krooni, mis on ca 1,5 mld krooni parem võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga. Augustis paranes eelarvepositsioon 160 mln krooni võrra.
• Kaheksa kuu kulu oli 1,8 mld krooni.
• Kuised kulud on jätkuvalt vähenemistrendis. Kulude maht augustis oli 145,1
mln krooni, mis on 23,1% vähem kui juulis.
Saldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (kuni
01.05.2009 koos Tööturuametiga)
-400
-200
0
200
400
600
800
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

32. Muude kulude maht tavapärane
• Üheksa kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 465 miljonit krooni
ehk 45,6% planeeritust (vähenemine eelneva aastaga tingitud
eelmise aasta juunikuus toimunud ühekordse kuluga - Sylvesteri
müügiga seotud tulumaksuvaidlus, millest tulenevalt tuli kanda
enammakstud summalt arvestatud intressikulu).
• sellest septembris kasutati 61,6 miljonit krooni (6% eelarvest).
Miljonit krooni
68,2 35,7 64,8 51,1 35,6 52,1 53,5 42,2 61,6
0
50
100
150
200
250
300
350
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2009 2008 2007

33. Kulud valitsemisalade lõikes – 9 kuud
• Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on
tingitud suurest välisvahendite osakaalust eelarves, mille väljamaksetest
suurem osa jääb aasta lõppu. Samal põhjusel on väiksemad eelarve
kasutamised ka Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.
0,15
5,39
1,09
2,74
1,11
1,77
5,34
2,77
1,60
4,40
30,31
0,50
63,1
67,2 67,6
65,8
36,0
74,4
58,9
51,4
77,0
70,3
75,1 66,3
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
28
30
32
Riigi-
kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM
kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

34. Riigikassas hallatavaid likviidseid
finantsvarasid 17,2 mld krooni
31.12.2009 30.09.2010 Muutus
Stabiliseerimisreserv 4 722 091 641 4 984 907 918 262 816 277
Omandireformi Reservifond 436 139 295 467 826 405 31 687 110
Erakorraline Pensionireserv 1 858 162 356 0 -1 858 162 356
Klientide vahendid 2 099 254 675 2 901 447 587 802 192 913
Likviidsusreserv (kassareserv) 9 751 499 220 8 878 044 804 -873 454 416
Kokku 18 867 147 186 17 232 226 713 -1 634 920 473
• Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud
kogumahus 1,6 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering
ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine
pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas.
• Septembrikuus suurenesid finantsvarad kokku 848,4 miljoni krooni
võrra, põhiliselt tänu likviidsusreservi suurenemisele (540,9 miljonit
krooni) ehk jooksval kuul laekus tulusid rohkem kui tehti kulusid.

35. VALITSUSSEKTORI
EELARVEPOSITSIOON

36. Valitsussektori eelarvepuudujääk
prognoosi kohaselt 1,3% SKPst
Esimese kaheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekke-
põhiselt defitsiidis 1,4 miljardi krooniga ehk 0,64% SKPst*
(ca 7,8 mld krooni parem kui eelneval aastal).
• riigieelarve defitsiidis 2,3 mld (1,06% SKPst);
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 574,3 mln (0,26% SKPst);
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 957,1 mln (0,44% SKPst);
• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 607,2 mln (0,28% SKPst).
Augustikuus oli valitsussektor kolmandat kuud järjest
ülejäägis (0,33% SKPst ehk 717,6 mln krooni).
*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 218,2 mld krooni.

37. Valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine
2010. aastal ületab mõnevõrra ootusi
• Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt on 2010. aastal
valitsussektori eelarve defitsiit 2,73 mld krooni (1,3% SKPst).
• Esimese kaheksa kuuga on kogu valitsussektor olnud defitsiidis 1,4 mld
krooniga (0,64% SKPst), mis on 7,8 mld krooni vähem kui eelmisel aastal
samal perioodil .
• Selle aasta kokkuvõttes ootame valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3
protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu kvoodi müük võib põhjustada
defitsiidi alanemist.
-2,7
-1,7
-0,6
-5
-4
-3
-2
-1
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2
% SKPst
2008 2009 2010

38. MÕISTED
• v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• v.e.a – võrreldes eelmise aastaga.
• Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud
erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad).
• EMK – ettemaksukonto.
• Mld – miljard.
• Mln – miljon.
• 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis,
puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning
töötutoetus.
• KOV – kohalik omavalitsus.
• EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank).
• Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja
organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa,
töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud
organisatsioonid.
• Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab
olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60%
SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.