1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
2012. aasta
Rahandusministeerium
21.02.2013

2. MAJANDUSARENGUD

3. Kindlustunne näitas aasta lõpus tasast paranemist
50 130
40 120
30 110
20 100
10 90
0 80
-10 70
-20 60
-30 50
-40 40
-50 30
-60 20
-70 10
-80 0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)
*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja
Eesti Konjunktuuriinstituut

4. Ärikonjunktuurid on stabiliseerumas
70
60
50
40
30
20
10
0
-10
-20
-30
-40
-50
-60
-70
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus
Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad
Eesti Konjunktuuriinstituut

5. Eesti SKP kasvas IV kvartalis 3,7%ni. Kasvu veab info-
ja side, veondus, kaubandus ja teised sisenõudlusele
suunatud tegevusalad
55
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
-30
-35
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks
Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
Statistikaamet

6. Hõive kasv jätkus aasta lõpus
tuhat %
60 24
40 21
20 18
0 15
-20 12
-40 9
9.3
-60 6
-80 3
I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012
Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)
Statistikaamet

7. 2012. aasta inflatsiooniks kujunes 3,9%
%€ %€
12 6
10 5
8 4
6 3
4 2
2 1
0 0
-2 -1
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon
EP

8. Detsembris oli eksport nõrk, samas impordimahud
jätkasid kasvu
%, v.e.a. % punkti
75 45
50 30
25 15
0 0
-25 -15
-50 -30
2009 4 7 10 2010 4 7 10 2011 4 7 10 2012 4 7 10
Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import

9. RIIGIEELARVE TULUD

10. Riigieelarvesse laekus 2012. aastal tulusid 103,4%
• 2012. aasta jooksul laekus riigieelarvesse tulusid kokku
6,4 miljardit eurot ehk 103,4% plaanitust.
 Võrreldes 2011. aastaga laekus tulusid 537,6 mln eurot ehk
9,1% rohkem.
• Maksutulusid laekus eelarvesse 4 ,8 miljardit eurot ehk
102,3% kavandatust.
– Võrreldes 2011. aastaga laekus maksutulusid 433,2 miljonit
eurot ehk 10% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1,6 miljardit
eurot ehk 106,4% planeeritust.
– Võrreldes 2011. aastaga laekus mittemaksulisi tulusid 118,9
miljonit eurot ehk 7,8%rohkem

11. Maksulaekumised kasvasid 10% võrra
Eelarve 2012 12 kuud 2012 12 kuud Eelarve 2012
(tuhat EUR) (tuhat EUR) v.e.a. täitmine
MAKSUD 4 668 532 4 775 270 10,0% 102,3%
Tulumaks 475 439 518 598 21,1% 109,1%
Füüsilise isiku tulumaks 253 458 266 178 17,1% 105,0%
Juriidilise isiku tulumaks 221 981 252 420 25,5% 113,7%
Sotsiaalmaks 1 923 903 1 932 747 7,3% 100,5%
Raskeveokimaks 3 800 3 895 5,9% 102,5%
Käibemaks 1 435 675 1 493 679 11,2% 104,0%
Aktsiisid kokku 776 714 776 242 8,3% 99,9%
Alkoholiaktsiis 192 310 195 283 9,4% 101,5%
Tubakaaktsiis 169 000 158 254 9,5% 93,6%
Kütuseaktsiis 382 000 389 781 7,8% 102,0%
Pakendiaktsiis 100 276 40,4% 276,0%
Elektriaktsiis 33 300 32 646 1,2% 98,0%
Muu aktsiis 4 1 - 25,0%
Hasartmängumaks 19 800 20 720 7,3% 104,6%
Tollimaks 33 200 29 390 1,1% 88,5%

12. 2012. aasta mittemaksuliste tulude laekumised
suurenesid peamiselt tänu välistoetustele
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
180
160
140
120
100
80 157.6
140.3
60 123.6
107.1 105.2 106.4 110.6 118.7 112.9 103.5 105.4 111.5
100.8 110.1
92.9 98.0
40 86.7
73.7
20
0
KOKKU Kaupade ja teenuste Toetused Mat. ja immat. varade Tulu varadelt Muud tulud
müük müük
2010 2011 2012
Võrreldes 2011. aastaga laekus mittemaksulisi tulusid 118,9 mln eurot rohkem:
• Heitmekvootide müügitulu 164,1 mln eurot vähem, muid toetusi 246,6 mln
rohkem;
• Varade müügitulu laekus 8,9 mln eurot vähem;
• Saastetasusid 1,9 mln eurot vähem;
• Dividenditulu laekus 47,2 mln eurot rohkem, intressitulu 9,1 mln eurot vähem;
• Riigilõive laekus 4,1 mln eurot rohkem.

13. Detsembris laekus toetusi 119 mln eurot ehk 10,6%
eelarvest
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012
400 365,3
350
214,1 223,9 197,4
300
250
101,7 175,3
200
150 101,2 46,3
67,4 86,6
100 26,8 42,8
50
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 muu 2012 toetused 2011 2010
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist
saadavatest summadest.
• Detsembris laekus heitmekvootide müügist 23,2 miljonit eurot.
• Tulusid varadelt laekus 14,1 miljonit eurot rohkem kui 2011.a detsembris.
• Muid tulusid laekus 3,9 miljon eurot vähem kui 2011.a detsembris.

14. RIIGIEELARVE KULUD

15. Riigieelarve kulusid tehti 2012. aastal 95,7%
plaanitust
Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa
1 000
800
600
400
200
484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,5 476,3 570,7 541,3 793,1
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• 2012. aastal tehti riigieelarvest kulusid 5,0% rohkem kui
aasta varem ehk 6,47 mld eurot.

16. Riigituludest tehti aastaga kulusid 5,1 miljardit
Riigieelarve kulud allikate lõikes 2012. aastal
6,000 800
676.5 624.5 700
5,000
600
4,000
500
3,000 400
300
2,000
74.5 200
95.2 67.2
1,000
100
5,103.1 934.7 10.9 366.1 55.2
0 0
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus
tehingud
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
• Riigitulude arvelt maksti 2012. aastal välja 5,10 mld eurot ehk 95%
plaanitust (aasta varem 4,86 mld eurot ja 98%).
• Välistoetusi kasutati aasta jooksul aga 0,93 mld eurot (75% eelarves
plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,12 mld eurot vähem.
Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis
kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid
reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

17. Tegevuskulude osakaal eelarvest väheneb
Riigieelarve tegevuskulud vs. kogukulud 2003-2012
8000 30%
7000 24.4%
25%
22.7%
6000 21.5%
20.5% 20.7%
19.8%
18.1% 20%
5000 17.7% 17.2%
16.8%
4000 15%
3000
10%
2000
5%
1000
994 1,195 1,009 993 1,035 1,111
599 654 726 817
0 0%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kogukulud (mln EUR) Tegevuskulud (mln EUR) Tegevuskulude osakaal kogukuludest (%)

18. Tegevuskulusid kasvatasid eelkõige majandamiskulud
1,400 30
20.2
1,200 20
1,000 7.3
10
0.0 547.6 457.3 523.8
800 448.4 427.3 430.6
4.3 0
600 -1.5
647.1 -15.6 -10
400
545.8 581.2 578.2 587.1 -20
200 562.3
0 -30
2007 2008 2009 2010 2011 2012
personalikulud (mln) majandamiskulud (mln) tegevuskulude muutus (%) parem skaala
• Tegevuskuludeks kasutati 2012. aastal 1,11 miljardit eurot
ehk 100,2% eelarvest ja 7,3% rohkem kui 2011. aastal.
• Personalikuludeks kasutati sellest 587,1 mln eurot ehk 101,6%
eelarvest (mullu 8,9 mln eurot vähem ja täitmine oli 101,9%).
• Majandamiskulusid tehti 12 kuuga 523,8 mln eurot (mullu 66,5 mln
eurot vähem) ehk 98,6% eelarvest (mullune täitmine 104,7%).

19. Investeeringute mahtu kasvatas saastekvoodi
müügitulude kasutamine
200
41,5 32,8
34,6 18,1 16,7
13,1
100 0,6 5,1 5,1 7,5 7,2
0,7 135,8
58,4 61,6 56,5 79,9 89,8 86,2 88,6 84,0
46,5 53,1 50,5
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
2012. aastal suunati riigieelarvest investeeringuteks 1,07 miljardit eurot, mis on
13% rohkem kui 2011. aastal.
•Põhivara-investeeringuid tehti 367,4 mln eurot (97,9% eelarvest). Kasutamine oli
võrreldes eelnevate aastatega suurem (2009-2011 keskmine kasutamine 85,4%
eelarvest).
•Investeeringutoetusteks suunati 705 mln eurot (331% eelarvest). Ületäitmine on
tingitud sellest, et eelarve plaanimisel on toetuste jagunemine investeeringute ja
jooksvate kulude vahel raskesti prognoositav. Sealhulgas tehti saastekvoodi müügi
tuludest investeeringuid 183,1 mln eurot (72,8% eelarvest).

20. Välistoetusi maksti aastaga välja 89% eelarvest
• 2012. aastal tehti välistoetuste arvel väljamakseid 893,0 mln eurot, ehk 89,0%
plaanitust (111,2 mln eurot enam võrreldes 2011. aastaga, mil täitmine oli 80,7%).
• Sealjuures struktuuritoetuste arvel maksti 2012. aasta jooksul välja 615,9 mln eurot
ehk 83,7% plaanitust. Väljamaksed olid 94,5 mln eurot suuremad kui eelnenud aastal.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) maksti välja 144,7
mln eurot, ehk 106,4% plaanitust. Seda on eelmise aastaga võrreldes 13,9 mln rohkem.
Aasta prognoos ületati maaelu arengukava meetmete rakendamise arvelt.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest suunati toetusteks
97,3 mln eurot. Sellest detsembris maksti välja 92,1 mln eurot ühtseks pindalatoetuseks
põllumajandustootjatele.
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete madal
tase (0,2 mln eurot) on ootuspäärane. 2012. aasta jooksul kasutati ainult tehnilise abi
vahendid. Eelmise aasta neljandas kvartalis kiitsid doonorid heaks kõigi
memorandumites kokkulepitud valdkondade programmide kirjeldused ning praegu
tehakse ettevalmistusi programmide rakendamiseks.

21. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
800 160
735.4 143.5
700 140
615.9 117.6
600 106.4 120
97.3
500 100
83.7
400 80
300 60
200 40
135.9 144.7
100.0 97.3
100 8.5 20
20.1 28.9
6.7 0.6 4.8 5.7
0 0
Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi
toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP
Tagatisfond
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).

22. Võrreldes eelarvega tehti kõige enam väljamakseid
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
300 120
102.8
105.2
250 242.7 100
219.3 94.2 92.6
200 85.8 80
77.7
167.5 73.1
150 59.2 60
118.2
100 40
61.5
49.5
50 20
22.8
11.6
152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1
0 12.5 0
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM ülejäänud
(regionaal) (julgeolek) kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).

23. Eraldiste mahtu suurendasid pensionikanded
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
500
400
300
200
100 368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,5 286,1 340,4 324,8 575,6
0
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
• 2012. aastal suunati eraldisteks 4,92 miljardit eurot ehk 4% (184
mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 95,0%.
– Eraldiste mahtu kasvatasid võrreldes eelnenud aastaga põhiliselt
taastatud riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi.

24. Sotsiaalkulud suurenesid 171 mln euro võrra
• 2012. aastal kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,65 mld eurot ehk
170,9 mln eurot (6,9%) mullusest enam. Eelarvest täideti 97,7%
2012 vs 2011
Summa Muutuse
Põhjus
(mln EUR) suund ja %
Pensioniindeksi ja saajate
Riiklikud pensionikulud 1338 arvu kasv
4,7
Suurenenud sotsiaalmaksu
Ravikindlustuskulud 772 6,4 laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 153 120 Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused 56 4,9 Saajate arvu kasv
Vanemahüvitis 160 6,9 Saajate arvu langus
Peretoetused 97 1,5 Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 73 8,1 Tööhõive kasv
Töötutoetus 5,8 12,0 Tööhõive kasv
• Detsembris kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 225,1 mln eurot ehk 8,3%
aastaks plaanitust. Seda on 15,3 mln eurot (7,3%) enam kui mullu.

25. Peamised sotsiaalkulud 2012. aastal I
1,600,000,000
1,400,000,000
1,200,000,000
1,000,000,000
800,000,000
600,000,000
400,000,000
200,000,000
0
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
2009 2010 2011 2012
12 kuud (mln eur) Plaanitust Detsember (mln eur)
Ravikindlustus 772 100% 66
Pensionikulu 1 338 98,5% 114
Peretoetused 97 98,2% 7,9
Vanemahüvitis 160 91,7% 13
Puuetega inim. 56 93,7% 4,8

26. Peamised sotsiaalkulud 2012. aastal II
180,000,000
160,000,000
140,000,000
120,000,000
100,000,000
80,000,000
60,000,000
40,000,000
20,000,000
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2009 2010 2011 2012
12 kuud (mln eur) Plaanitust Detsember (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 72,8 93,4% 5,5
Töötutoetus 5,8 90,6% 0,5
II sammas 152,5 90,4% 13,7

27. Töötukassa lõpetas 2012. aasta ülejäägis
Kuised tulemid 2010-2012
16 140
14
120
12
10 100
8 80
6
4 60
2 40
0
20
-2
-4 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
• 2012. aasta ülejääk oli esialgsetel andmetel 121,1 mln eurot (97% eelarvest) ehk
eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12,2 mln eurot (9,2%) väiksem.
• Aasta jooksul laekus tulusid 249,3 mln eurot ehk 98,9% eelarvest. Võrreldes
2011. aastaga jäid tulud samale tasemele.
• Kogu aastaga tehti kulusid 128,2 mln euro eest ehk 100,4% eelarvest. Võrreldes
eelnenud aastaga suurenesid kulud 11,8 mln eurot (10,1%).

28. Haigekassa tegevustulem kujunes positiivseks
• Haigekassa 2012. aasta tegevustulemiks kujunes esialgsetel andmetel 2,2 miljonit
eurot, sealjuures oli plaanitud defitsiidiks 6,6 mln eurot.
• Aastaga laekus tulusid 783 mln eurot ehk 100,3% eelarvest, sealhulgas sotsiaalmaksu 777
mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga laekus tulusid 48 mln eurot rohkem.
• Kuludeks kasutati 2012. aastal 781 mln eurot ehk 99,2% eelarves plaanitust. Võrreldes
2011. aastaga kasvasid kulud 55 mln eurot.

29. Riigikassa reservide mahtu suurendasid
eelkõige Töötukassa vahendid
1,600 49.9 60.0
1,400 50.0
40.0
1,200 22.6 30.0
1,000 20.0
800 -3.4 10.0
600 523.6 683.3 0.0
904.0 -16.8 636.1 1,106.2 -10.0
400 -28.1 -20.0
200 460.0 301.8 320.2 333.0 347.0 -30.0
0 -40.0
2008 2009 2010 2011 2012
lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
• 2012. aasta lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,45 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,11 miljardit eurot, millest omakorda klientide raha
(sihtasutuste, Töötukassa, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni vahendid) 0,94 mld eurot.
• Reservide mahtu on suurendanud esmajoones Töötukassa vahendite arvamine
reservide hulka . Detsembris kahanesid likviidsed varad 183 mln eurot.

30. Valitsussektori eelarvepositsioon on oodatust parem
% SKPst
2
1
1,24
0
-0,35
-1
-0,29
-2
-2,08
-3
-4 -3,24
-5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2011 2012
Novembri lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 58,6 miljonit
eurot ehk 0,35% SKPst.* See viitab oodatust paremale kogu aasta
eelarvepositsioonile (suvises prognoosis oodati puudujäägiks 204 mln eurot)
• riigieelarve puudujäägis 116 mln eurot;
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 12 mln eurot;
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 85 mln eurot;
• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 40 mln eurot.
* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.

31. Valitsussektorite positsioonide võrdlus
Valitsussektorite positsioonid, % SKPst
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
-30
-35
2007 2008 2009 2010 2011
• Allikas: Eurostat