Külma sõja algus ja kriisid

5. Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a.
Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis
demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese
sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes
vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste
blokkide moodustamises (NATO ja VLO);
võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent
seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise
otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise
leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele
majanduslikku ja sõjalist abi andes).

6. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda” - otsene
sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära
tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.
Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate
konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus
aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste
suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige
sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).
Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate
lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki
lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu
lagunemisega.

8. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku
leeri kujunemine peale Teist maailmasõda.
Demokraatlike lääneriike USA,
Suurbritannia jt. ja kommunistlike riikide
NSV Liidu ühendavaks lüliks oli võitlus
natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema
liitlaste vastu.

9. Lääneriigid taotlesid demokraatia
taastamist sõjajärgses Euroopas.
NSV Liit soovis oma mõjusfääride
laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate
levitamist Ida-Euroopas.
1946.a. Deklareerisid mõlemad pooled juba
avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin
veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes
märtsis)

10. Stalin:
 rõhutas sõdade paratamatust
 kõne andis märku eelseisvast konfliktist Läänega
Churchill
 kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma
 Peetakse “mitteavalikuks” sõjaalguseks.
 negatiivse vastukaja, sest keegi ei tahtnud NSV Liiduga vastuollu
astuda. Oldi isegi valmis Stalinile järeleandmisi tegema.
 Sellest sai Stalin hoogu juurde ning
likvideeris demokraatia Kesk- ja Ida-Euroopast, valmistudes
intensiivselt sõjaks
Taastas NSVL’s sõjaeelse hirmuõhkkonna

11. Lõpliku hoop: NSV Liidu tegevus Ida-Euroopa
okupeeritud aladel (kasutades oma
okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes
riikides nihutama võtmepositsioonidele
kohalikke NL-meelseid kommuniste, kasutades
repressioone ja valimiste võltsimist moodustati
Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati
demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku
majandussüsteemi juurutamist).
Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku
küsimustes

13. NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid
Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik
Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari,
Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia,
Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV),
Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV),
Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja
Aafrikas.

14. diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei
ja ühe isiku kätte)
“sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine
ja valimised ühe kandidaadiga)
kommunistliku partei totaalne kontroll
riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja
sõjaväe üle
tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse
kollektiviseeritus (eranditega)
plaani- ja käsumajandus
kultuuri ideologiseeritus
ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus

16. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks
Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa
Liitvabariik jne.), kes tuginesid
ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule
toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste
sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.

17. Üldjuhul oli nende puhul tegemist
demokraatlike ja turumajandusele
orienteeritud riikidega. Samas toetasid
USA ja tema liitlased ka neid
diktatuuririike ja mittedemokraatlikke
liikumisi, mis olid suunatud
sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili,
Pakistan jne.).

20. Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka
senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki
osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis
(näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või
laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV
Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses
tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.
Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus
maailma jagunemine vastandlikeks leerideks
osaliselt ka arenguriikides.

21. See oli USA presidendi välispoliitiline
kava anda sõjalist ja majanduslikku abi
nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu
poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-
Euroopas sovietiseerimise (ehk
nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning
surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile,
millest nähtus Moskva soov laiendada oma
mõjualuseid territooriumeid Vahemere
suunas.

23. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist.
Selle alusel jagati Euroopa riikidele
majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit).
See aitas tõsta nende rahvuslikku toodangut
neljandiku võrra.
Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse
kiirem taastamine, kuna kehvad
majandusolud oleksid võinud olla heaks
pinnaseks kommunistlike ideede levikule.

24. Ameerika Ühendriigid pakkusid abi ka NSV
Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest
viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne
mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist
loobus ise Soome ja Hispaaniale abi ei pakutud.
Stalin keelas NSV Liidu mõjusfääri kuuluvatel
riikidel Marshalli plaanis osaleda.
Ainsana ignoreeris seda keeldu Jugoslaavia, kes
sattus seetõttu Moskavaga teravasse vastasseisu.

26. Loodi 1949.a. peale seda, kui Ida-Euroopa
sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli
plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda
sekkumiseks oma siseasjadesse.
Organisatsiooni eesmärk oli liikmesmaade
majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö
suurendamine.
Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle
organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide
majanduse ning sai sellega enesele ka parema
kontrollmehhanismi nende riikide üle.
VMN varises kokku 1980-ndate II poolel seoses
majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning
Idabloki lagunemisega.

27. Lääneliit jäi Moskva võimsusele alla
1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus
ühendus – NATO (Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu
NSV Liidu ekspansioonile.
10 Euroopa riiki koos Kanada ja USAga lõid
NATO, mille aluseks oli põhimõte: kui ühte
osalist rünnatakse, astuvad teised tema
kaitseks välja.

28. http://occupycorporatism.com/nato-and-the-us-use-terrorism-to-force-regime-change-in-syria/http://euobserver.com/media/src/1c71f7dfb404a5933d97d09016807751.jpg

29. http://www.srpska-mreza.com/library/facts/bombed-tractors.html

30. Arendati ka majanduslikku ja poliitilist
koostööd.
Teerajajateks olid Prantsusmaa ja Saksamaa,
kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta
ning sõja vältimiseks ühiselt tegutseda.
Nende eestvõttel loodi 1952 Euroopa Söe- ja
Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia,
Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest sai
Euroopa Liidu eelkäija.

31. https://www.coursera.org/course/introeulaw

32. Eeldus: Potsdami konverentsi otsused, millega
Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja
riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa)
vahel okupatsioonitsoonideks.
Lääneriikide eesmärk oli demokraatia
taastamine Saksamaal ja majanduse
ülesehitamine tuginedes vabale
turumajandusele.
NSV Liidu eesmärk oli jätta Saksamaa idaosa
koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas
seal sovietiseerimist.

33. Ajend: oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini
läänesektorites.
NL blokeeris kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele,
eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma. NL
lõikas Lääne-Berliini välismaailmast (elektrist, kütusest,
toiduainetest), lootes nii linn põlvili suruda ja endaga
liita.
Lääneriigid eesotsas USAga avasid sellele vastukaaluks
õhusilla Lääne-Berliini, viies sinna sel moel kõike vajaliku.
NL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei
üritanud. Lääne-Berliin ei alistunud
324 päeva hiljem oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama.
Blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist.
Berliini blokaadi peetakse avalikuks külma sõja alguseks.

34. http://theberlinblockade.weebly.com/background.html
http://www.johndclare.net/cold_war9.htm

35. http://historyimages.blogspot.com/2010/01/berlin-blockade-cold-war-starts-june.html

36. Külma sõja üks vorm oli võidurelvastumine,
mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist
relvastuse osas üle trumbata
Seoses uute ja hävitavamate relvade leiutamisega
arenes ka teadus
Sõjapidamist taheti viia ka
kosmosesse-kaugmaaraketid,
mistõttu võidurelvastumise
raames arenes ka
kosmoseteadus
http://www.dipity.com/kadilang/Kahepooluseline-maailm/

37. USA
Esimene inimene avakosmoses
Esimene inimene Kuul
NSVL
Esimene tehisobjekt kosmoses
Esimene inimene kosmoses

39. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees,
siis varsti oli tuumarelv ka NL. Asi kulges
traditsioonilist teed pidi – pommi
tööpõhimõtted “said” venelased sealt, kus
need olid loodud: Klaus Fuchs oli too
teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave
jõudis venelaste kätte.
See kiirendas tuumapommi loomist
märgatavalt, ning juba 1949. aastal katsetas
NL esimest tuumapommi.

40. Ameeriklased jõudsid termotuumapommini alles 1952
ja venelased aasta hiljem. Olgu lisatud, et 1950.
aastate alguses korraldati N Liidus ka tuumapommi
lõhkamisega sõjaline õppus. Kui palju selles osalenud
sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. Küll
aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel
osalenud.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinikupomm

41. enamikus riikides taastati demokraatlik kord.
Samale teele suunas USA ka Jaapani;
sama tee valisid ka Kolmanda Maailma riigid, kes
majanduses olid valinud sotsialistliku arengutee.
Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alamäära.
Poliitilises elus sai osaleda üha rohkem inimesi.
Sõjakogemus näitas, et demokraatiat tuleb äärmuste
eest kaitsta.
Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, nii ka
erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas
konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad.
Ka liberaalsed ja kommunistlikud parteid said ligi 10%
häältest.

42. Kreekas üritasid kommunistid vägivaldselt võimu
haarata, ent said puhkenud kodusõjas lüüa.
Kommunistide mõju oli suur ka Itaalias, kuid ka
seal jäi demokraatlik riigikorraldus püsima.
Valitsused vahetusid tihti, kuid riik arenes siiski
kiirelt.
Püsima jäi kaks autoritaarset riiki: Hispaania ja
Portugal, mis demokratiseerusid alles 1970ndatel.
Suurenes ametiühingute mõju. Need nõudsid
töötajate olukorra parandamist ning saavutasid aja
jooksul ka edu.

43. 1950ndateks aastateks olid Lääneriigid tänu
USA’le suutnud oma majanduse taastada ning
asusid seda moderniseerima.
Hakati rääkima majandusimest (Saksamaa,
Itaalia, Jaapan).
Edu taga oli nii valitsuste poliitika kui ka
rahvusvahelised institutsioonid.
Maailmapank ehk Rahvusvaheline
Rekonstrueerimis- ja Arengupank
Rahvusvaheline Valuutafond ehk IMF

44. Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda
(inimeste elu kindlustatud sotsiaalsete tagatiste
ja riiklide abiprogrammide toel), mis esimesena
sai teoks Põhjamaades.
Eesmärgiks oli võrdsete võimaluste tagamine
kõigile.
Esimesena jõudis sinna Rootsi juba enne II
maailmasõda.
Sõja järel kasutas ta ära oma eelisseisundi
ning ujutas Euroopa üle Rootsi kaupadega,
muutudes nii veelgi rikkamaks.

45. Demobiliseeris kiirelt oma armee ning taastas rahuaegse
majanduse.
Tulemuseks majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus.
Muutus välispoliitika.
 Isolatsiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes
nõnda peatada kommunismi levikut.
Sisepoliitikas makartism: Jospeh McCarthy algatatud
kampaania kommunistide kõrvaldamiseks.
 Kasvas ruttu üle nõiajahiks. 1954 mõistis Senat McCarthy tegevuse hukka
ning kommunistide kampaania lõpetati
Sõjajärgsetel aastatel olid USAs võimul demokraadid,
Esimene sõjajärgne president Truman 1945, valiti 1948 tagasi,
1953 loobus kandidatuurist
Uus president oli vabariiklane Dwight D. Eisenhower;
kritiseeris Trumani doktriini nimetades sedaliiga passiivseks
ning lubas ise aktiivsemaid samme astuda. Ei astunud.

46. Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu
impeeriumi kooshoidmiseks.
1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul
Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse.
Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas
endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju.
Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest
metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas.
Säilis kaheparteisüsteem – kord võimul konservatiivid, kord
leiboristid.
Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid
reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid
sotsiaalhooldussüsteemi.
1951 konservatiivid – üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni
taastada

47. NVSL
Kommunistlik diktatuur
Rahva olukord halb
Lääneriigid (USA, Prantsusmaa, Inglismaa)
Viidi läbi reforme
Demokraatlikud parteid
1949 põhiseadus

48. Järgnenud Saksa Liidupäeva ehk Bundestagi valimistel
saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid.
Majanduslik olukord raske; raha oli kaotanud väärtuse; must
turg õitses.
Valitsus alustas radikaalset majandusreformi ehk sotsiaalset
turumajanduse rajamist:
Leiti, et riik ei pea majandus vahetult reguleerima, ent peab
kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima.
Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas vaba
konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja
stabiilne raha.
1948 toimus rahareform, kehtestati uus rahaühik –Saksa mark,
millega asetati kõik võrdsele stardipositsioonile.
Majandus hakkas kiirelt arenema ning Saksamaast sai suurima
majandusliku arenguga riik Euroopas.

49. Sotsiaalseks turumajanduseks hakati
nimetama majandusmudelit, mis toetas
põhimõtteliselt majanduslikku vabadust,
ent rõhutas selle kõrval riigi tugevat
kontrollfunktsiooni, et kaitsta sotsiaalset
õiglust ja luua tõepoolest heaolu kõigile.
Riik pidi eelkõige kaitsma vaba konkurentsi
ning nõudma sisse makse tuludelt ja omandilt.

50. Charles de Gaule moodustas 1944 Ajutise Valitsuse.
Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel
valimistel said palju hääli ka kommunistid.
1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast
parlamentaarne vabariik. De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu
12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust.
1947 keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa
Kommunistliku Parteiga, sest nägid selles Moskva
käepikendust.
Võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii
kommunistide kui De Gaulle’i vastu, ent ei suutnud ka ise riiki
tõhusalt juhtida.
Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi alanud
lagunemine. Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa 1946-
1954 sõda Indo-Hiinas, aga sai Vietnamis lüüa.

51. Sõja ajal tugevnes India vabadusliikumine Mahatma
Gandhi juhtimisel.
Hindusid koondav India Rahvuskongress taotles India
iseseisvumist ühtse riigina, moslemeid ühendava
Moslemi Liiga eesmärk oli aga Indiast eraldi islamiriigi
loomine.
Briti võimu võtsid suuna kahe riigi loomisele
5 august 1947 India iseseisvus, samal päeval tekkis ka
islamiusuline Pakistan. Tekkis rahvaste liikumine.
Puhkes vastastikune vägivald.
Gandhi üritas verevalamist isikliku autoriteediga peatada
ja alustas näljastreiki; mõnevõrra rahvas rahunes, ent
1948 langes Gandhi hindu äärmuslase kuuli läbi.
India etteotsa tõusis Nehru, riik muutus ilmalikuks
parlamentaarseks vabariigiks. Ei loobunud
demokraatiast, ajast NSVLst sõltumatut poliitikat.

52. Iisraeli ja Palestiina sünd:
 araablased/palestiinalsed ei nõustunud jagamisega ning
ründasid Iisraeli, said lüüa ja kaotasid alasid
 1949 sõlmiti vaherahu, ent pinged jäid püsima
Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel tekkis kaks Korea riiki,
 Põhja-Koreas tegutses NSVL
 Lõunas üritati luua demokraatiat.
Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid rahvad võimalust NSVL’st
vabaneda lääneriikide abiga. USA õhutas seda küll raadio-
vahendusel, ent tegelikkuses polnud Lääneriigid veel
selliseks sammuks valmis.

53. 1950 juuni tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-
Koreale kallale ja vallutas suure osa selle territooriumist.
USA nõudis Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, kuna NSVL
esindajatele oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid
boikodeerida, õnnestuski see läbi suruda.
Põhja-Korea varisemise oht tõi kaasa kommunustliku Hiina
sekkumise.
 Novembris tungis Hiina NSVL relvadega ÜROle peale;
 esialgu taganeti, ent 1951 jaanuaris pandi edasitung vastaste poolt
seisma, seal püsis rinne 2 aastat.
 1953 sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini.
 NSVL autoriteet vähenes nii Aasias kui Euroopas.

54. Korea sõda tekitas lootust Saksamaal ning 1953 toimuski
vastuhakk. Juunis algas ehitustööliste streik, mis kasvas üle
massimeeleavaldusteks; mõnel pool õnnestuski võim haarata.
Lääneriigid ei osanud reageerida. Teoorias olid nad abi lubanud,
praktikas ei olnud valmis. Puudus plaan ning hinnati NSVL’d
üle
Berliinis kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid,
meeleavaldused aeti jõuga laiali.
Rahulolematus jäi hõõguma ning plahvatas mõne aasta pärast
avalikuks vastasseisuks.

55. Saadi aru, et diktatoorita riik on nõrgenenud
1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle
rahutusteks. Need suruti vägivaldselt maha. See tõi kaasa
meeleavalduste kasvu ning Poola kommunistid olid
sunnitud järeleandmisi tegema.
NSVL’le oli see vastuvõetamatu ning valmistuti sõjaliseks
intervetsiooniks. Poola vastas hiiglaslike meeleavaldustega
Poolakate meelekindlusest kohutatud Hruštšov otsustas
taanduda

56.  Budapestis toimus toetus Poola jaoks, mis kasvas üle avalikuks
vastuhakuks, ent rahvast ei suudetud maha suruda.
 Nimetati uus valitsus Imre Nagy juhtimisel, kes lubas demokraatiat
ning sõlmis NSVLga leppe relvajõudude väljaviimiseks Budapestist
.
 Ka teised riigid said Ungarist ja Poolast innustust ning lootsid
vabanemisele, taas polnud Lääs valmis. Kartes III MS kinnitasid nad
NSVL, et ei kavatse sekkuda. Sellest sai NSVL innustust.
 4 november 1956 ründasid nad võimsalt Budapesti, need omakorda
palusid abi ÜROlt, kes ei aidanud.
 Vastupanu jätkus 7. novembrini, lõplikult suruti maha kuu
keskpaigaks.

57. 1952 toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia.
1956 riigistas Nasser inglastele kuulunud Suessi kanali
NSVL asus Nasserit toetama, inglaste ärgitusel ründas Egiptust
Iisrael, ühinesid ka SBR ise ja Pr.
ÜRO/USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli sõjategevust
lõpetama.
Vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas,
suurenes NSVL autoriteet Lähis-Idas.
NVSL’l oli õnnestunud kõigele vaatamata positsioone
tugevdada. Lääne autoriteet langes, ikestatud riigid mõistsid, et
sealt pole abi loota.
NSVL uskus, et maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub
kapitalistlik süsteem taganema sundida ning hävitada.

58. Hiina kodusõja (1946.a.-1949.a.)
1920-ndatel aastatel oli Hiinas kujunenud tugev
Kommunistlik Partei, kes suutis ajuti enese käes
hoida väiksemaid alasid Lõuna-Hiinas. Lööduna
valitsusvägede poolt sealt välja, jäid Loode-
Hiinasse tegutsema, saades samal ajal sõjalist ja
majanduslikku abi NSV Liidult.
Hiina valitsusväed olid samal ajal seotud
võitlustega Jaapani vastu ning ei suutnud midagi
otsustavat kommunistide vastu ette võtta.

59. 1945.a. augustis alustasid Jaapani vastu
sõjategevust ka NSVL väed, sundides
Mandžuurias asuvad Jaapani väed kiiresti
kapituleeruma.
Teise maailmasõja lõppedes andis NSVL
nende kätte langenud jaapanlaste relvastuse
Hiina kommunistide kätte, eesmärgiga
laiendada oma mõjusfääre lisaks Ida-
Euroopale ka Aasias.

60. Järk-järgult kaldus sõjaline edu
kommunistidele, mis viis seejärel riigi
lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates
1949.a. sügisest võimutsema kommunistid,
kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi.
Guomindangi vägede riismed põgenesid
Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus
jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus
püsib kahe Hiina vahel tänaseni.

63. 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda:
kommunistide (keda juhtis Mao Zedong
ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja
majanduslikku abi) ning
Guomindangi (Rahvuslik Rahvapartei)
vahel (keda toetas USA).
http://users.erols.com/mwhite28/images/chin-cw.gif

64. Kodusõda
Hiina sõjaväeparaad tänapäeval