1. Odraiva
Simo Lensment
8.b klass
Kilingi-Nõmme Gümnaasium

2. Sisukord
● Selgitus
● Ülevaade
● Tekkepõhjused ja -mehhanismid
● Sümptonid ehk avaldumine
● Diagnoosimine ehk millised uuringuid võidakse
teha ja miks
● Ravivõimalused
● Prognoos
● Ennetamine

3. Selgitus
● Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis
pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab
kehalisi vaevusi.
● Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja
meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud
nõudmistele.

4. Ülevaade
● Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal
määral kõik inimesed.
● Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib
omadapositiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta
motivatsiooni ja loovust.

5. Tekkepõhjused ja -mehhanismid
● Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest
pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust
reguleerida ningtasakaalustamata suhtumisest
tehtud ja tegemata töödesse.
● Mõõdukas stress võib omada positiivset ja
jõuduandvatrolli, aitab tõsta motivatsiooni.
● Rohkem tajuvad inimesednegatiivset stressi, mille
sümptomiteks võivad ollaväsimus, peavalu, kurbus,
unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine või
alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid
suhtlemisel jne.
● Kui stress on pikaajaline, organismi
vastupanuvõime haigustele nõrgeneb.

6. Sümptonid ehk avaldumine
● Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt
väsimus ningkeskendumisraskused.
● Sageli esinevad ka peavalu (lihaspinge kasvust
ja/või kõrgenenud vererõhust), tavaliselt rohkemal
määralhigistamine, närvilisus, ärevus- või
abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired,
liigsöömine või vastupidi isutus.
● Immuunsüsteemi nõrgenemisest pikaajalise stressi
tõttu haigestutakse sagedamini, eriti nakkustesse
(nt grippi).

7. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse
teha ja miks
● Juhul kui tervisehäirete väsimus, unehäired,
peavalu jm põhjus on ebaselge, tuleks otsida
professionaalset abi (arst, psühholoog).
● Sageli selgub probleem vestluse käigus.
● Samas on stress suures osas iga inimese enda
diagnoosida . .
● Stressi ära tundmine sõltub sellest, kui hästi
inimene ise ennast tunneb.
● Millal inimene peab stressi enda jaoks liiga
tugevaks või igapäevaelu segavaks, on väga
individuaalne.

8. Ravi võimalused
● Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks
kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda
selgusele, mis stressi põhjustab.
● Tuleks üle vaadata omaprioriteedid.
● Ei tohiks ära unustada oma tervist.
● Oma murega ei tohiks üksi jääda ja püüda kõike ise
ära lahendada.
● Samas ei ole mõtet ka püüda kõike ühekorraga ära
lahendada.
● Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või
lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt
nõustajalt.

9. Prognoos
● Prognoos sõltub sellest, kui vara inimene aru saab,
et stress on muutunud liiga tugevaks ja/või
pikaajaliseks ning otsib/leiab probleemile sobiva
lahenduse.
● Lähtudest sellest, et probleemidel on kalduvus
laheneda, võib väita, et stressi korral on prognoos
hea.
● Seda küll juhul, kui pingeid ei maandata alkoholi
ja/või narkootikumide kuritarvitamise näol nende
abil on võimalik vaid olukorda halvendada.

10. Ennetamine
● Iga inimene peab ise õppima oma eluga toime
tulema ning leidma sobiva viisi liigse stressi ära
hoidmiseks või selle maandamiseks.

11. Kasutatud materjal
● http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=958

12. Tänan
Kuulamast!