Kaur Lass ettekanne Viljandi Majanduskonverentsil 07.05.2013

1. Ettevõtlus ja riigi
ruumilise arengu suunad lähtuvalt
üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+
Viljandi Majanduskonverents 07.06.2013
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant

2. Ettevõtlus on alati vajanud sihte!
On õigustatud küsida:
- Kuhu suunas areneb Eesti riik?
- Milline on Eesti riigi visioon?
- Kuidas mu (ettevõtte) tegevus riigi arengu suundadega haakub?
- Millised on Eestis tööjõu igapäevase liikumise areaalid (toimepiirkonnad)?
- Kus käivad koolis ja lasteaiad mu ettevõtte töötajate lapsed?
- Kui palju koolitavad ülikoolid Eestis mu ettevõtte tegevusalal spetsialiste?
- Kas minul ja mu äril on siin (riigis) koht?
- Kas seda, mida ma teen, on lähtuvalt riigi arengu suundadest parem teha siin
Eestis või hoopis ....?
©KaurLass,OÜHead2013

3. Ettevõtlus vajab eesmärgipäraseid inimesi ja toetavat keskkonda.
Me otsisime talente, kes tuleks koju. Kas talent on kõige olulisem?
Wolf Hoffmann ütles hiljuti: “Edu saavutamiseks loevad peamiselt püsivus ja
tahtejõud liikuda eesmärgi suunas. Talendi osakaal edu saavutamisel on 5% ja
eesmärgile suunatud tahtejõu osakaal 95%”.
Meil on vaja keskkonda, mis toetab igapäevast tööd tegevat inimest ja
ettevõtjat.
Ruumi ja maakasutuse planeerimisel on vaja selleks olemasolev ressurss
optimaalselt kasutusse võtta.
©KaurLass,OÜHead2013

4. Muudatused ruumis on reeglina aega nõudvad.
Põhimaantee või raudtee planeerimine ja projekteerimine võtab võtab aastaid.
Ehitamine sageli aastakümneid. Asustuse suunamise tulemused on näha pigem
inimpõlvkonnaga. Kahjulike keskkonna mõjude leevendamine võib aga võtta
aastakümneid või olla teostamatu... Seega enne kui midagi teha tuleb teada:
MIKS?
Kuna meil Eestis on puudunud riigi visioon ja selle vajadus on asjatundjatele
ilmselge, tegeletigi 2010-2011 korraga kahe visiooni loomisega.
- Üleriigilise planeering ja selle aluseks olev ruumilise arengu visioon;
- Kasvuvisioon 2018.
Ruumilise arengu osas saadi ülevaate sellest, mida ootasid kodanikud,
ettevõtjad, spetsialistid ja ametnikud. Majandusvisiooni koostamine aga vaibus...
©KaurLass,OÜHead2013

5. PLANEERIMISE EESMÄRK ON LUUA EELDUSI
SOOVITUD TULEVIKU TÕENÄOLISEKS MUUTUMISEKS.
REAKTIIVSUS vs PROAKTIIVSUS
Minevik Tulevik
Olevik
©KaurLass,OÜHead2013
EESTI 2030+ on:
Visioon tulevikust
Planeering soovitu saavutamiseks
riigi ruumilises arengus

6. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
• Algatati Vabariigi Valitsus 04.02.2010. a korraldusega nr 32.
• Läbiviijaks oli Siseministeerium, projektijuhiks oli Kaur Lass, OÜ Head.
• Regionaalminister algatas 16.02.2010. a käskkirjaga nr 23 üleriigilise
planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
KSH eksperdiks oli Tõnu Oja, KSH menetluse korraldas Siseministeerium.
• Kehtestati 30.08.2012 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 368.
©KaurLass,OÜHead2013

7. • Planeeringu koostamise algfaasis sündis ruumilise arengu visioon ekspertide,
ministeeriumide spetsialistide ja maavalitsuste esindajate koostöös.
• Visiooni tutvustati avalikkusele KUMU visioonikonverentsil (osales ca 170
inimest) ja täiendati avaliku arvamuse alusel (ankeedid). Läbi arutelude ja
tutvustuste oli üleriigilise planeeringu väljatöötamisse kaasatud üle 1200
inimese.
• Lisaks avaldati palju infot ajakirjanduses (visiooni avaldas täismahus “Eesti
Ekspress”), vt ilmunud artiklid kodulehel: http://www.eesti2030.ee.
See on kogu Eesti planeering, mis sündis läbi laialdase kaasamise ja koostöö.
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
©KaurLass,OÜHead2013

8. RUUMILISE ARENGU VISIOON:
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise
struktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästi
ühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja
majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane
keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.
©OÜHeadjaSiseministeerium2012

9. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, neid
ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb läbi
olemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ning
koduselt armsaks muutmise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud
linnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maal
elamise eelised ja seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus.
©OÜHeadjaSiseministeerium2012

10. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
http://www.eesti2030.ee

11. Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused pakuvad oma
toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust
loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust. Kõik need on kogu
toimepiirkonna elanikele hästi kättesaadavad. Linnad oma lähitagamaaga
on piirkondliku arengu vedajad ning toimepiirkondade tuumikud. Siin on
loodud võimalused inimeste igapäevaseks kohtumiseks, suhtlemiseks ja
koostööks.
©OÜHeadjaSiseministeerium2012

12. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
http://www.eesti2030.ee

13. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut
sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Ökoloogiliselt
puhtale tootmisele keskenduv põllumajandus ja metsandus pakuvad
traditsioonilisemaid töökohti ning kindlustavad – koos hästi korraldatud
kultuuri- ja loodusturismiga – Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustiku
säilimise ning kestliku kasutamise.
©OÜHeadjaSiseministeerium2012

14. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
http://www.eesti2030.ee

15. Kvaliteetse ja vastuvõetava hinnaga energia kättesaadavus kindlustab
ettevõtluse arengu ja inimeste elamisvõimalused igal pool Eestis. Riigi
energiajulgeolek on tagatud mitmekesise ja kestliku energiatootmise –
millest suure osa moodustab taastuvenergeetika – ning kvaliteetsete
välisühenduste toel. Looduskeskkonna head seisundit hoidev, elamise ja
ettevõtluse püsikulusid vähendav ning uuenduslikel tehnoloogilistel
lahendustel põhinev energiatõhusus ja -sääst parandavad kogu riigi
majanduse konkurentsivõimet.
©OÜHeadjaSiseministeerium2012

16. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
http://www.eesti2030.ee

17. ÜLERIIGILINE PLANEERINGU EESTI 2030+ FOOKUSEKS ON
EESTIS ELATAVUSE TAGAMINE, ASUSTUSE SÄILITAMINE,
TOIMEPIIRKONNA KESKNE TRANSPORT JA ENERGIATÕHUSUS.
©KaurLass,OÜHead2013

18. © Fotod: Kaur Lass, Merje Muiso, AS Tuulepargid ja Kaarel Tamm
©KaurLass,OÜHead2013
Mis saab sellest ettevõtja?

19. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ elluviimine toimub riigi tasandil läbi:
• Riiklike arengukavade (sh transpordi arengukava uuendamine, mis on juba
alanud) – soovitud areng on võimalik läbi harukondlike poliitikate
koordineerimise ja suunamise;
• Regionaalarengu strateegia (selle koostajatega oli tihe koostöö);
• Maakonnaplaneeringute uuendamise (sh teedevõrgu asukoha määramine,
raudteejaamade ja teede sidustamine arvestades toimepiirkondi,
toimepiirkondade piiride täpsustamine jne);
• Suuniste andmise planeeringute koostamiseks (sh planeerimisel riigi
huvidega senisest suurem arvestamine, nö buumiaastate lolluste vältimine,
senisest energiatõhusamate lahenduste rakendamine, avaliku ruumi
kvaliteedi tagamine jms);
• Järelevalve tõhustamise;
• Tegevuskava elluviimise (sh selle perioodiline ülevaatamine).
©KaurLass,OÜHead2013

20. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ tegevuskava
©KaurLass,OÜHead2012
http://www.eesti2030.ee

21. Kuidas üleriigilise planeering Eesti 2030+ mõjutab tulevikus planeerimis-
ja arendustegevust?
• Riik teab senisest selgemini oma eesmärke ruumi korraldamisel;
• Maakonnaplaneeringute uuendamisel on oodata tõhusamaid reegleid
kohalike omavalitsuste poolt koostatavate planeeringutele;
• Tõenäoliselt muutub üldplaneeringute muutmine läbi detailplaneeringute
harvemaks;
• Siseministeerium annab planeerimiseks välja suunised;
• Teenuste kvaliteet ja kättesaadavus senistes maakonnakeskustes on
senisest olulisem;
• Energiatõhusus ja ühistranspordiga arvestamine hakkavad kajastuma
nii üld- kui detailplaneeringutes. Projekteerimisel, ehitamisel ja hoonete
kasutamisel muutub energiatõhusus määravaks;
• Roheliste võrgustike terviklikkus ja sidusus loeb (maakonnaplaneeringute
teemaplaneeringute lahendused kanduvad üle uutesse planeeringutesse);
• Lisaks tegevusele maismaal planeeritakse ka tegevusi mere-aladel.
©KaurLass,OÜHead2013

22. • Üleriigilise planeeringu kehtestamisega samal päeval kehtestas Vabariigi
Valitsus senisest rangemad nõuded hoonete energiatõhususele;
• Maakonnaplaneeringute algatamise ettevalmistamine on alanud (alustamine
tõenäoliselt 2013).
• Toimub toimepiirkondade tuvastamine;
• Koostamisel on teemaplaneeringud Harju, Rapla ja Pärnu maakondades
Rail Baltic raudteerassi kavandamiseks;
• Koostamisel on teemaplaneeringud Pärnu maakonna ja Hiiu maakonna
merealadele;
• Toimub uue regionaalarengu strateegia ja transpordi arengukava ning
energeetika arengukava koostamine lähtuvad üleriigilisest planeeringust
Eesti 2030+;
• Koostatud on kogu riiki hõlmav transpordi modelleerimise mudel (see valmis
TTÜ ja Siseministeeriumi koostöös ja on edasi arendatav).
• Ruumilist planeerimise osas on väljatöötamisel suunised (üleriigilise
planeeringu koostamise perioodist olemas vastav ideedepank).
EESTI 2030+ ELLUVIIMINE ON ALANUD TÕHUSALT:
©KaurLass,OÜHead2013

23. Üleriigilise planeeringu ja KSH materjalid on leitaval kodulehel:
http://www.eesti2030.ee
©KaurLass,OÜHead2013

24. KES SELLE KÕIK ELLU VIIVAD?
MEIE EHK EESTIS ELAVAD JA TEGUTSEVAD
INIMESED.
AKTIIVSEM OSA NEIST INIMESTEST ON:
ETTEVÕTJAD.
©KaurLass,OÜHead2013

25. See on meie ühine asi, et Eesti on sidusa ja
kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise
elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik.
Riigi ülalpidamise aluseks on ettevõtlus ja ettevõtjate
loodud töökohad ning makstud maksud.
©KaurLass,OÜHead2013

26. Kaur Lass
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com

27. missioon on aidata Teil
teadliku planeerimise abil saavutada oma
eesmärke. Edendame teadlikkuse
kasutamist juhtimisotsuste langetamisel.