Kaur Lass ettekanne seminaril “MÜRA MEIE ÜMBER. Seadusandlus, keskkonnamüra, müratõkked” Ehituskeskuses 23.09.2011

1. Müraga arvestamine planeeringute koostamisel
www.headandlead.com
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
KSH ekspert
Arhitekt, MA

2. VAIKUS vs MÜRA
www.headandlead.com
Sügishommik vs suvine kohvik
Pädaste “Mahedik”
Mõisas lõuna ajal
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

3. LOODUSLIK TAUSTAHELI = RAHU = MEELDIVALT VAIKNE
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

4. Teha olevikus teadlikke (tulevikku suunatud) valikuid/otsuseid.
Minevik Tulevik
Skeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006 loengus edastatud info baasil
www.headandlead.com
Olevik
Planeeritud sündmus
Ehitus- ja keskkonnatingimused,
leevendavad meetmed
MIS ON PLANEERIMISE EESMÄRK?
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

5. PLANEERINGU EESMÄRK MÄÄRAB PLANEERINGU SISU
Planeerimisseaduse § 2 Planeering
(1) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering
koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad
ühtse terviku.
(2) Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu
analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning
planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused.
Üldplaneering on siduv projekteerimiseks hajaasustuses ja
detailplaneeringute koostamiseks detailplaneeringu kohustusega alal.
Detailplaneering on otseselt siduv projekteerimiseks.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

6. PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Ehitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad:
1. Seadustest tulenevad tingimused.
2. Planeeringuga määratavad tingimused:
a) Seaduses sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetrid
määratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodud
ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);
b) Planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed
eritingimused ja ehitusreeglid, elamu kaugus maanteest raudteest,
tööstushoonest, nõuded müratõkete asukohale, detailplaneeringu
kohustusega alade ja juhtude määramine jne).
c) Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel kokkulepitud
keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

7. PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED
b) Planeeringuga määratavad tingimused on vabalt seatavad. Tingimuse
eelduseks on:
• Nende vajaduse põhjendamine;
• Nende kooskõla seadusega.
c) KSH aruandest tulenevad keskkonnatingimused ja leevendavad
meetmed seatakse planeerija, kohalike omavalitsuste
(maakonnaplaneeringu puhul ka maavalitsuste) ja KSH eksperdi
koostöös. Nende eesmärk on tõenäoliselt tekkida võiva mõju
vähendamine või leevendamine.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH)
www.headandlead.com
.
KSH eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel
keskkonna jätkusuulikku arengut tagavate säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste või
keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus.
Kuna KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering, viib
keskkonnatingimused hinnatavasse planeeringusse planeerija koostöös
kohaliku maavalitsusega/omavalitsusega.
Üldplaneeringu koosseisus kehtestatud säästva ja tasakaalustatud
ruumilise arengu tingimused ja detailplaneeringus määratud
keskkonnatingimused omandavad planeeringu kehtestamisel
juriidiliselt siduva jõu edasiseks projekteerimiseks.
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

9. KSH VÄLJUND – TINGIMUSED PLANEERINGUS
KSH tulemuseks üldplaneeringus on säästva ja tasakaalustatud ruumilise
arengu tingimused.
Näited kehtivast Audru valla üldplaneeringust 2010, koostajad: AS Pöyry Entec/
OÜ Head ja Audru Vallavalitsus:
• Tee ääres olevatele elamukruntidele detailplaneeringute koostamisel ja hoonete
projekteerimisel tuleb arvestada mahasõitude ohutusnõuetega, teeäärsete kom-munikatsioonide
paiknemise jms. Maantee vms objekti sanitaarkaitsevööndisse
ehitamine on lubatud, kuid sellisel juhul peab maaüksuse või krundi omanik
olema teadlik sellega kaasnevatest mõjudest (müra, vingugaasid), riskidest ning
leidma nende leevendamiseks võimalused omal kulul ja ehituslike vahenditega;
• Liikluse seisukohast konfliktsete piirkondade (nt maanteede sanitaarkaitse alale
ehitamise kavandamisel) detailplaneeringutes tuleb esitada andmed liiklusinten-siivsuse
kohta ja lähtuvalt liiklussageduse intensiivsusest määrata meetmed
müra vähendamiseks.
Analoogsed tingimused saab seada ka läbi maakonnaplaneeringu ja sisse viia
peale selle kehtestamist üldplaneeringusse.
www.headandlead.com
.
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

10. Vaikuse olulisust saab rõhutada planeeringus
Näited kehtivast Tamsalu valla üldplaneeringust 2010, koostajad: AS Pöyry
Entec/OÜ Head ja Tamsalu Vallavalitsus:
Rohealade peamine väärtus on vaikus, seetõttu tuleb rohevõrgustiku ala
Tamsalu vallas käsitleda reeglina I kategooria müratasemega alana vastavalt
sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid (RTL 2002, 38, 511). Rohevõrgustiku alal võib sellest tasemest
kõrgem müra olla vaid maanteede või raudteede ja rohevõrgustiku lõikumis-kohtades
või kohtades kus rohevõrgustik on olemasoleva tootmishoone või
raudtee või maantee naabruses.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

11. Vahel tuleb planeeringut alustada müraleviku selgitamisest
Mis te arvate, mis oli üks esimesi tegevusi, mida tehti kunagi Viimsisse ringraja
detailplaneeringu ja KSH läbi viimisel?
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

12. Müra leevendamine lähtuvalt selgunud olukorrast
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014
Näited kehtivast Audru ringraja detailplaneeringust, koostajad AS Pöyry Entec ja Audru
Vallvalitsus 2009 (seletuskiri: Janne Tekku/Kaur Lass, ringraja profiil: Tarmo Sulger):
Ringrajamüra leevendamiseks pakkus Akukon OY välja, et ala peaks rajama
olemasoleva valli peale täiendava 3 m kõrguse mürabarjääri. Kusjuures mürabarjääri
seina rajamisel peab selle seinatarindi 1 m2 kaal olema ≥15 kg/m2 ja see peab olema
rajatud nii, et mürabarjääri ja maapinna vahel ei oleks vahet. Akukon OY tõi ka oma
töös välja, et kui mürabarjäär rajatakse kinnistu serva peaks selle kõrgus olema min
5,5 m.
Arvestades eeltoodud mõõdistuste ja arvutuste tulemusi tuleb müra levikut
ringrajalt selle lähialadele tõkestada mitmete omavahel kombineeritud
meetmetega: müravallid, müratõkkeaiad ja kõrg-haljastus-ribad. Lisaks on ka raja
äärde ehitatavad uued ärihooned koos võimalike tribüünidega osaks
mürabarjäärist.
Müravall tuleb rajada ringraja äärde planeeringu põhijoonisel näidatud
kohtadesse. Valli müra-allika poolse külje kalle tuleks ette näha tavaliselt 1:2–1:1,5,
tagakülje kalle võib olla lamedam. Vallile tuleb lähtuvalt selle lõplikult kõrgusest
vajadusel rajada ka täiendav müratõkkeaed (selleks tuleb vallide lõpliku kõrguse
saavutamise järel korraldada uus müra mõõtmine võistluste ajal, et tuvastada valli, kui
müratõkke tõhusus naaberalade suhtes).

13. Audru ringraja detailplaneering
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014
Joonised: Janne Tekku, AS Pöyry Entec (nüüd OÜ Entec Eesti) 2008/2009

14. Audru ringraja detailplaneering
Lisaks seati planeeringus keskkonnatingimus:
• Võistluste välisel ajal tuleb tagada planeeringualal toimuvatest tegevustest lähtuvalt
normatiivne müratase naabruses olevates elamutes. Müra nõuetest kinnipidamine
on raja haldaja kohustus. Täpsed müra normtasemed hoonetele on toodud
Sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL
2002, 38, 511). Müratasemest kinnipidamine lähimates naabruses olevates elamutes
tuleb tagada ka ehituse ajal. Kui mürataseme ületamine on ehituse või
motovõistluse või korraldatava kontserdi eripärast lähtuvalt vältimatu võib
seda ületada vaid päevasel ajal ajavahemikus 9.00 kuni 20.00 või hilisemale
ajale kavandatud kontserdi vms sellise meelelahutus ürituse korral, vastava
omavalitsuse poolse, ürituse korraldamise kirjaliku loa olemasolul.
Ajavahemikus 21.00 kuni 7.00 tuleb tagada lähimates elamutes kõigi müranõuete
täitmine, kui siiski nt kontsertide vms meelelahutus ürituse korraldamise puhul on oht,
et võib tekkida norme ületav müra, siis tuleb sellest ümbruskonna elanikke ette
teavitada, jättes vastava teate ürituse toimumise ajast, kestvusest ja eripärast maja
postkasti vähemalt 1 nädal enne kontserdi toimumist.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

15. Audruring ehk väljaehitatuna 2014
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014
Ringraja logo ja skeem: www.auto24ring.ee, fotod: Kaur Lass 2014

16. Audruring ehk väljaehitatuna 2014
BMW cup raja kõrval F3 raja kõrval F3 aia taga
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

17. Audruring ehk väljaehitatuna 2014
Ainult planeeringust ei piisa, müra vajab reguleerimist ka muul viisil:
Kodulehe info: www.auto24ring.ee
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

18. Harku vald, Tilgu sadama detailplaneering
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

19. Harku vald, Tilgu sadama detailplaneering
Näited kehtivast Tilgu sadama detailplaneeringu 2013 seletuskirjast, koostajad: OÜ
Head ja Harku Vallavalitsus:
Kohustuslikud keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks on:
• Ehitustööde ajal ja sadama ekspluateerimisel tuleb arvestada, et naabruses asuvad
elamud. Seetõttu tuleb arvesse võtta öösel kehtivaid rangemaid müranorme ja vältida
müra põhjustavaid töid kella 21.00 ja 8.00 vahelisel ajal, mil see häiriks kõige enam
naabreid. Öise mürataseme piiramine on oluline ka piirkonnas elavate nahkhiirte
elukoha säilitamiseks. Nii ehitamise ajal kui ka sadama ekspluateerimisel kuuluvad
arvestamisele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus
nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühis-kasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid (vt täpsemalt ka planeeringute kooskõlastuste osas
toodus Terviseameti 27.05.2013 kiri nr 9.3-1/4997, kus nõuded järgitavate müratasemete
osas on täpselt välja toodud).
• Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada Eesti standard EVS 84-2:2003 ,,Hoonete
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” nõudeid ning tagada, et siseruumides ei
ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 § 6 punktides 1, 2, 6 ja 8 sätestatud
müra normtasemeid.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

20. Detailplaneeringus PEAVAD olema keskkonnatingimused
Keskkonnatingimustes peab kindlasti olema käsitletud ka müra teema. Näiteks
Tallinna linnas Veerenni 36 detailplaneeringus (Koostaja: AS Pöyry Entec 2009)
on kehtestatud järgmised tingimused:
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest tabelis 6.3 Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
välismüratasemest toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete
konstruktsioonid projekteerida tänava poolsel küljel minimaalselt selliselt, et
mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks
vähemalt R´w+ Ctr ≥ 30-45 dB, olenevalt planeeritava hoone otstarbest ja
paiknemisest kinnistul.
• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb samuti arvestada, et
ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad akendes, värske-õhuklapid
seinas jms) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sellisel määral, et ruumis
tekiks lubatava mürataseme ületamine.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

21. Detailplaneeringus PEAVAD olema keskkonnatingimused
Keskkonnatingimustes peab kindlasti olema käsitletud ka müra teema. Müra
osas keskkonnatingimusi seades ei tohi unustada ka ehitusaegse tegevuse
mõju leevendamist seadvaid tingimusi.
Näiteks Tallinna linnas Veerenni 36 detailplaneeringus (Koostaja: AS Pöyry
Entec 2009) on kehtestatud järgmised tingimused:
• Olemasolevate elamute läheduses tuleb vältida öiseid üldehitustöid (v.a
ruumides sees tehtavad tööd, kui need ei põhjusta müratasemetõusu hoonete
välisterritooriumil).
www.headandlead.com
.
Illustratsioonid: AS Pöyry Entec (nüüd: OÜ Entec Eesti) 2009
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

22. PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Planeerimisseaduse § 3
(3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest
tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud
detailplaneeringu alusel;
2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral –
kehtestatud üldplaneeringu alusel.
Keelde, kitsendusi ja kohustusi, mida võib seada seaduste ja
teiste õigusaktide alusel planeeringu kaudu, ei saa kehtestada
omavalitsuse üksikaktiga.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

23. PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Planeerimisseaduse § 4. Planeerimisalase tegevuse korraldamine
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna
haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses (v.a
seaduse ptk 6 juhul).
Kohalik omavalitsus:
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu;
2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning
huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on
planeeringu kehtestamise eeldus;
3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise (sh
keskkonnatingimuste ja müra levikut piiravate tegurite osas).
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

24. EESMÄRK MÄÄRAB PLANEERINGU SISU
Planeerimisseaduse § 2 Planeering
(1) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering
koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku.
SEE TERVIK PEAB SISALDAMA DETAILPLANEERINGU PUHUL
KESKKONNATINGIMUSI JA ÜLDPLANEERINGU PUHUL SÄÄSTVA
JA TASAKAALUSTATUD ARENGU TINGIMUSI.
PLANEERINGU EESMÄRGI TUNDMINE VÕIMALDAB TEKITADA
PLANEERINGULE KORREKTSE SISU. PLANEERINGU
ELLUVIIDAVUS JA KASUTATAVUS EI SÕLTU VAID PLANEERIJAST
VAID MEESKONNATÖÖ KVALITEEDIST.
www.headandlead.com
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

25. "The future depends on what we do in the present"
www.headandlead.com
Mahatma Gandhi
© Kaur Lass, OÜ Head 2014

26. www.headandlead.com
OÜ Head
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.ee

27. Liitu meiega Facebookis ja täienda end tasuta meie kodulehe kaudu!
www.facebook.com/headandlead
www.headandlead.com
www.headandlead.com/Planeerimine
www.headandlead.com/Kasulik