Kaur Lass loeng maapõue kasutamisega arvestamisest planeerimisel Ökokratt korraldatud mäetööstuse pädevuskoolitusel (koolitused Lavassaare Rahvamajas, Viimsi Vallamajas, Mäetaguse Vallamajas ja Tartu Vallamajas) 2012 aasta märtsis.

1. Maapõue kasutamise planeerimine
teoorias ja praktikas
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert
Arhitekt, MA
www.headandlead.com

2. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
TEOORIAS EELDAB TEADLIK MAAPÕUE KASUTAMISE KAVANDAMINE:
1) MAAVARADE KASUTAMISE PLANEERIMIST JA NENDE KASUTAMIST
REGULEERIVATE ARENGUKAVADE OLEMASOLU JA SIHIPÄRAST ELLU
VIIMIST RIIGI TASANDIL. RIIK PEAB OMA HUVE MAAPÕUE KASUTAMISE
VAJADUSTE OSAS VÄLJENDAMA LÄBI ÜLERIIGILISE PLANEERINGU
(STRATEEGILISED VIHJED) JA ENNEKÕIKE LÄBI
MAAKONNAPLANEERINGU (MAARDLATE, KAEVANDUSTE JM ASUKOHA
MÄÄRAMINE JA SIDUSTAMINE MUU MAAKASUTUSEGA) NING
MAAVARADE KASUTAMIST REGULEERIVATE ARENGUKAVADE.
2) SÜSTEMAATILIST JA TASAKAALUSTATUD ARENGU KAVANDAMIST
(SH MAAPÕUE KASUTAMINE) JA ELLUVIIMIST KOHALIKU
OMAVALITSUSE TASANDIL.
www.headandlead.com

3. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
www.headandlead.com

4. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
RT I 2004, 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24, 128; 67, 414;
2008, 16, 114; 30, 191; 2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010, 8, 37; 19,
101; 24, 115; 29, 151 21.03.2011, 4; 29.12.2011, 1 (NB! Edasises seaduse tekstis on
jämeda kirja stiiliga toodud peale 2009 suve muutunud seaduse tekst)
§1 Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste
isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel.
(3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse
tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv
ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis
tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
www.headandlead.com

5. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KUNA PLANEERIMISE SISULINE TULEMUS ON ENNEKÕIKE
KOKKULEPITAV JA ERINEVAID HUVE TASAKAALUSTAV, ON MÕISTLIK
MAAPÕUE KASUTAMISE KAVANDAMISEL LÄBI PLANEERINGUTE
VASTATA JÄRGNEVATELE KÜSIMUSTELE:
• KUIDAS INTEGREERIDA MAAPÕUE KASUTUSE TEEMAD MUUDE
TEEMADEGA?
• KUIDAS VIIA SÕNUM MAAPÕUE KASUTAMISE (TÄIENDAVAST)
PLANEERIMISEST AVALIKKUSENI?
• KUIDAS VIIA SÕNUM ISIKUTENI, KEDA SEE OTSE PUUDUTAB
(AJALISED PIIRANGUD MAA-KASUTUSELE, VÕÕRANDAMINE,
ELUKESKKONNA OLULINE MUUTUS JNE)?
• KUIDAS AVALIKKUSE, KODANIKU, RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE
HUVE TASAKAALUSTADA?
• MIS TOETAB RIIGIL VÕI OMAVALITSUSEL (KES PLANEERINGUT
KORRALDAB) OMA HUVIDE ARVESTAMIST? MIS ARGUMENTIDEGA
END PLANEERINGU KOOSTAMISE AJAKS VARUSTADA?
• MIS UURINGUID ON VAJA ENDA OTSUSTE MOTIVEERIMISEKS?
www.headandlead.com

6. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil
on kohaliku omavalitsuse pädevuses (v.a seaduse ptk 6 toodud ehk
riiklikult tähtsa ehitamise kavandamise juhtudel).
Kohalik omavalitsus:
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu;
2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning
huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on
planeeringu kehtestamise eeldus;
3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
PARAKU MAAPÕUE KASUTAMISE KAEVANDAMISEL “SÕIDETAKSE”
TIHTI RIIGI POOLT OMAVALITSUSEST ÜLE. ÜKS PÕHJUS ON SEE, ET
RIIGI ENDA HETKE HUVID EI KAJASTU SELGELT VANANENUD
MAAKONNAPLANEERINGUTES.
www.headandlead.com

7. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
MAAPÕUES LEIDUVA MAA-AINESE JA MAAVARA KAEVANDAMISEL ON
SUURIM PUUDUJÄÄK SENI SEE, ET SAGELI EI OSATA VASTATA RIIGI
POOLT MIKS JA KELLE JAOKS KÜSIMUSTELE? MIKS KAEVANDAMINE
ON VAJALIK? KELLELE SEE ON KASULIK? MIS KODANIK SELLEST
VÕIDAB? RIIK EI OLE JU AMETNIKE VAID KODANIKE JAOKS!
NÄITEKS: MIKS PÕLEVKIVI KAEVANDUSMAHTUDE KASVATAMINE ON
VAJALIK? KELLE HUVIDES SEE ON?
www.headandlead.com

8. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil
on kohaliku omavalitsuse pädevuses (v.a seaduse ptk 6 juhul).
Kohalik omavalitsus:
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu;
2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning
huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on
planeeringu kehtestamise eeldus;
3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
SEEGA KOHALIK OMAVALITSUS PEAB SIIN LÄHTUMA SELLEST, ET TA
TASAKAALUSTAB ERINEVAID HUVE, SH RIIGI HUVI MAAVARA VÕI
MAAAINEST KAEVATA JA KODANIKU HUVI ELADA KVALITEETSES
KESKKONNAS JA HALLATA OMA VARA. KUI TEOORIAS ON SEE LIHTNE,
SIIS PRAKTIKAS ON SEE SEOTUD VAIDLUSTE JA VASTUOLUDEGA.
www.headandlead.com

9. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
RIIGI POOLT KOOSTATAVATE PLANEERINGUTE LIIGID, MILLEGA RIIK
SUUNAB STRATEEGILIST ARENGUT JA/VÕI MAAKASUTUST ON:
1) üleriigiline planeering (kehtiv EESTI 2010, kooskõlastamisel olev EESTI
2030+, vt www.eesti2030.ee), mille ülesanne on anda riigi territooriumil
ruumilise arengu ja asustuse suunamise alused.
2) maakonnaplaneering, mille ülesanne on maakonna territooriumi arengu
üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate
infrastruktuuri objektide asukoha määramine.
SEADUS JÄTAB SENI VEEL OMAVALITSUSELE VALIKU VABADUSE ISE
OTSUSTADA OMA ARENGU ÜLE, SEST ÜLDPLANEERING VÕIB
PÕHJENDATUD VAJADUSE KORRAL SISALDADA KEHTESTATUD
MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUID.
www.headandlead.com

10. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§6 Üleriigiline planeering
(2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine;
2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine;
3) asustuse arengu suunamine;
4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste
infrastruktuuride arengu suunamine;
5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja
poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline
võrgustik) aluste kujundamine;
6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.
MAAPÕUE KASUTAMIST OTSE REGULEERIVAT ÜLESANNET SELLEL
DOKUMENDIL OTSESELT EI OLE.
www.headandlead.com

11. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Uus üleriigiline planeering Eesti 2030+ (vt www.eesti2030.ee) peab, seni
kehtiva üleriigilise planeeringu järjepidevuse alusel, oluliseks Eesti
elatavuse säilitamist:
Püüdes ühtaegu tugevdada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja
säilitada asustust kogu riigi territooriumil, suunab Eesti riik planeeringutega
asustuse arengut tasakaalustatuse ja mitmekeskuselise arengu põhimõtteid
järgides, võttes seejuures arvesse majanduse ja elanikkonna muutuvaid
vajadusi.
Maapõue kasutamine maa-ainese ja maavarade kaevandamiseks on
planeeringu kontekstis sobiv ja lubatud kuni see ei ohusta asustuse püsimist
ja riiklikult tähtsate rohealade toimimist. Kus ja kuidas maapõue kasutamist
kavandada ning mis tingimused selleks on, tuleb määrata
maakonnaplaneeringutes.
www.headandlead.com

12. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§7 Maakonnaplaneering
(3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on:
1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide
tasakaalustamine;
3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine
ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja
looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine
planeeringu koostamisel;
4) asustuse arengu suunamine;
…
7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste
säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete
kavandamine;
8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine;
9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade
kasutustingimuste määratlemine;
jne, vt seadus.
www.headandlead.com

13. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§7 Maakonnaplaneering
(4) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute
koostamisele. Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui
maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta
kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud
maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või
projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.
SEE TÄHENDAB, ET RIIK MÄÄRAB OMA HUVID ALADE NÄOL KUS
TOIMUB KAEVANDUSTEGEVUS KINDLAKS MAAKONNAPLANEERINGUS.
SAMUTI SEAB RIIK LÄBI MAAKONNAPLANEERINGU MAARDLATE JA
MAAVARAVARU KAEVANDAMISEST MÕJUTATUD ALADE
KASUTUSTINGIMUSED. KUI SEDA KEHTIVATES
MAAKONNAPLANEERINGUTES RIIGI ARVATES PIISAVALT HÄSTI EI OLE
TEHTUD PEAB RIIK MAAKONNAPLANEERINGUID UUENDAMA. VASTAV
TEGEVUS ON KA UUE ÜLERIIGILISE PLANEERINGU TEGEVUSKAVAS
ETTE NÄHTUD!
www.headandlead.com

14. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering
(4) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.
(9) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.
www.headandlead.com

15. © Kaur Lass, OÜ Head 2011, kaardid : AS Pöyry Entec (AS Entec Eesti)
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering.
(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute
koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja
juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele
väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
www.headandlead.com

16. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
MAAPÕUE KASUTAMISE PLANEERIMINE
KOKKUVÕTE EELNEVAST: Maapõue kasutamise planeerimine peab
toimuma ennekõike maakonnaplaneeringu tasandil. Seal tasandil annab
seadus selge ülesande määratleda maardlate ja maavaravaru
kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused.
Omavalitsus peab kavandama oma tegevusi läbi oma visiooni, arengustrateegia
ja planeeringu ning viima seda ellu läbi teadliku ning sihipärase (strateegilise)
juhtimise. Selle aluseks on temal ennekõike oma arengukava, üldplaneering ja ka
muud sektorarengukavad, mis peavad olema omavahel haakuvad.
Kohaliku omavalitsuse vaatenurgast on seni olnud probleem Riigi huvi killustatus.
Meil puudub ühine kokkulepitud visioon Eesti riigile, puudub kokkulepe kas
prioriteet on elanikkonna hoidmine või nt põlevkivi kaevandamine. Puudub
kokkulepe kas prioriteet on loodushoid või maapõue kasutamine või hoopis
elatava keskkonna tagamine. Ja kui kokkulepped on, siis neid sageli ...
TÄNA OTSUSTAB KOHALIKU TASANDI ARENGU ÜLE KOHALIK
OMAVALITSUS! RIIK SAAB TEMA PLANEERINGUID SUUNATA LÄBI
MAAKONNAPLANEERINGU KOOSTAMISE.
www.headandlead.com

17. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
UUS ÜLERIIGILINE PLANEERING TOOB TEGEVUSKAVAS VÄLJA
MAAKONNAPLANEERINGUTE UUENDAMISE VAJADUSE!
1) üleriigiline planeering (kehtiv EESTI 2010, kooskõlastamisel olev EESTI
2030+, vt www.eesti2030.ee), mille ülesanne on anda riigi territooriumil
ruumilise arengu ja asustuse suunamise alused.
2) maakonnaplaneering, mille ülesanne on maakonna territooriumi arengu
üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate
infrastruktuuri objektide asukoha määramine.
RIIK PEAB MAAKONNAPLANEERINGUTE KOOSTAMISEL ARVESTAMA
OMAVALITSUSTE ÜLDPLANEERINGUTEGA JA NII OMAVALITSUSTEL
KUI KA AVALIKKUSEL ON ÕIGUS MAAKONNAPLANEERINGU
KOOSTAMISEL KAASA RÄÄKIDA!
www.headandlead.com

18. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
TEOORIA JA PRAKTIKA VASTUOLU.
KUIGI SEADUSE JÄRGI PEAB PLANEERINGUTE TASANDIL MAAPÕUE
KASUTAMISE KAVANDAMINE TOIMUMA ENNEKÕIKE
MAAKONNAPLANEERINGU TASANDIL TEEB SEDA SAGELI ARENDAJA
DETAILPLANEERINGU TASANDIL. DETAILPLANEERING EI OLE AGA
OLEMUSLIKULT STRATEEGILISTE VALIKUTE TEGEMISE KOHT.
Ka on vastuoluline kaevandustega tegelemine vaid kaevandusloa kaudu.
Avalikkuse ootused maakasutusele, mõju maa hinnale jms tuleneb ju seaduse
järgi ennekõike kehtivast planeeringust!
Vaid arvel oleva maavara olemasolu fakt ei ole üksi, teisi huve
tasakaalustatult arvestamata, põhjus eelistada planeerimise käigus
kaevandamist!
Seega ennekõike peaks riik tegelema maakonnaplaneeringu tasandil
maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade
kasutustingimuseta määratlemisega ja järelevalvega, et neid tingimusi
täidetakse edaspidi üld- ja detailplaneeringutes.
www.headandlead.com

19. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KOKKUVÕTTEKS:
Kuna iga planeering koostatakse konkreetsel ajahetkel (planeerimist
reguleerib ca 80 õigusakti, mis pidevalt muutuvad) ja konkreetses kohas ei
ole olemas universaalseid reegleid, millist huvi eelistada, kuidas sisu
kokkuleppida, keda kaasata, kuidas planeeringu sisu kirjutada ja millist
menetluse taktikat või avalikustamise strateegiat kasutada. Seega tuleb
olla loominguline ja seadusi arvestav ning samal ajal eri huve
tasakaalustav - seda vastavalt konkreetsele kohale, olule ja hetkele.
Peamine on see, et enne kui omavalitsus saab eri huve tasakaalustada
peab ta teadma oma enda visiooni, arengustrateegiat ja olema võimeline
eri seisukohad ära kuulama. Siis leiab alati viisi, kuidas oma
kaalutlusotsust motiveerida. Ka riik peab enne oma huvide väljendamist
veenduma, et neis huvides ei oleks vastuolud ja need läheks kooskõlla riigi
visiooniga ja üleriigilise planeeringu ning maakonnaplaneeringutega.
www.headandlead.com

20. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
EESTIS KEHTIVAD SEADUSED ON MÄÄRANUD ÜLESANDED JA
ÜLDNÕUDED PLANEERINGUTE SISULE. TEOORIAS ON NEED KÕIK
TÄIDETAVAD, PRAKTIKAS AGA ON NÕUETE SISULINE TÄITMINE JA
JÄRELEVALVE JUST RIIGI POOLT NÕRK. SAGELI ISEGI NÕRGEM KUI
OMAVALITSUSTE POOLT.
PRAKTIKAS ON PROBLEEM KA SEE, ET OSA RIIGI AMETKONDI PANEB
END AEG-AJALT TUGEVAMA POSITSIOONILE. PUUDU ON SAGELI JUST
KOHALIKU OMAVALITSUSE JA RIIGI PARTNERLUS (NN “WIN-WIN”
OLUKORRA OTSIMINE). SELLE TULEMUS ON AJA JA RESSURSI
RAISKAMINE.
VAJA ON PLANEERIMISE ÕPETAMIST, TÕHUSAMAT JÄRELVALVET JA
ÕIGUSRUUMI STABIILSUST. KÜLL SIIS OSATAKS KA MAAPÕUE
KASUTAMISE TEEMAT PAREMINI LAHENDADA.
... JA KINDLASTI ON VAJA, ET RIIK MAAPÕUE KASUTAMISE HUVID
SENISEST SELGEMINI KIRJA PANEKS UUTES
MAAKONNAPLANEERINGUTES!
www.headandlead.com

21. © OÜ Head 2009, foto Kaur Lass 2009
Meie missioon on suunata Teid teadlikule tegutsemisele, et aidata Teil
saavutada kiireilmal viisil oma eesmärki.
Meie eesmärk on Teie edu.
Meie abi läbi saavutate organisatsiooni juhtimise ja tegevuse
eesmärgipärasuse ning tegude kvaliteedi. Aitame Teil jõuda teadliku
planeerimise ja eesmärgipärase tegutsemiseni.
www.headandlead.com

22. OÜ Head
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com
www.headandlead.com