Dr.Helena Lass plenaarettekanne Vaimse tervise messil 2014. Ettekanne keskendub psühhoprofülaktika vajadusele ja võimalikkusele, mis on probleemiülene, tervele üldpopulatsioonile sunnatud ja universaalselt rakendatav.
2. Mis on tervis? WHO
“Tervis on täielik heaoluseisund (füüsiline
ja vaimne) ja mitte ainult haiguse
puudumine.”
Vaatame, kuidas me praktikas räägime
vaimsest tervisest?
www.unego.ee 2
5. Siiani
Probleemikesksus = stigma
Liiga kitsalt keskendunud haigetele ja
riskigruppidele
www.unego.ee 5
6. Edasi
Millega saaksime kõnetada
üldpopulatsiooni?
Mis oleks vaimne tervis tervetele?
- On see vajalik?
Kuidas on see kasulik?
www.unego.ee 6
7. WHO prognoosid vaimses
tervises
Aastaks 2030 saab depressioon olema
globaalne probleem - kõikide haiguste
seast tõuseb see esimeseks
haiguskoormuse põhjustajaks:
enneaegsed surmad
Tööealiste puude põhjustajana; eluaastad
kehva tervise juures
Vaikne epideemia
www.unego.ee 7
8. Miks me sinna jõuame?
Vaata oma elu praegu - kas see on
sellisena jätkusuutlik 15 aastat?
Vaata laste elusid praegu - kas see on
sellisena jätkusuutlik 15 aastat?
www.unego.ee 8
9. Meil on vaja mõelda
“kastist välja”
Mis oleks piisavalt universaalne
lähenemine, et see rajaks vaimset
tervist ja heaolu?
Mis oleks piisavalt universaalne, et seda
rakendada ka üldiselt, ka lastele?
www.unego.ee 9
10. Aju -2
100 miljardit neuronit
5000-10 000 ühendust
www.unego.ee 10
11. Aju
Aju on meie keha kõige kallim kinnisvara
Neuronid on ehitatud kestma kogu elu
Materiaalne üksus, mille kõige suuremaks
ülesandeks on töödelda
mittemateriaalset infot
www.unego.ee 11
12. Aju - 3
3 x ümber maakera ulatuv võrgustik
www.unego.ee 12
18. Stress
Stressorid avavad aju-vere barjääri
Kortisool jt põhjustavad:
ajumahu ↓ (hippokampuse kahjustus)
Neuronite kadu
Gliiarakkude ja sünaprite kadu
Stressi foonil vallanduvad psüühikahäired
Stress kui neuronaalne killer
www.unego.ee 18
19. Kroonilise stressi mõju
On tuvastatud, et krooniline emotsionaalne
stress takistab aju prefrontaalkoore funktsioone,
vähendades kreatiivsust, töömälu efektiivsust,
võimekust suunata oma tähelepanu ning
probleemilahendusoskusi - funktsioone, mis on
määrava tähtsusega tulemusliku õppeprotsessi
juures (Arnsten, 1998). Kuigi mõõdukas stress
võib ajutiselt sooritust soodustada, segab
krooniline stresshormoonide vereringes
püsimine õpitu kinnistumist (Joels, Wiegert,
Oitzi, & Krugers, 2006).
www.unego.ee 19
20. Laste stress
Barnes jt. (2003) seostavad käitumisprobleemide
sagenemist koolis osaliselt viibimisega kroonilise
psühhosotsiaalse stressi mõjuväljas, mis avaldub
perede lagunemisena, vägivaldsusena meedias,
informatsiooni ülekülluses ning vaesuses.
Helide ning piltide üleküllus tänases tehnoloogiale
suunatud maailmas võib esitada tõsise väljakutse
laste mõtlemisvõimele ning muuta õppimise raskeks
(Fisher, 2006).
Muud stressorid, mis mõjutavad lapsi ja noorukeid on
suhete lagunemine sõprade ja /või perega, õppimise
ja tööga seotud stressorid, vanemate lahutus,
lähedase isiku kaotus või surm ning suitsiid
(Parker & Roy, 2001).
www.unego.ee 20
21. Emotsioonide ja mentaalsuse
reguleerimise oskused
Viletsad toimetulekustrateegiad oma
emotsioonide ja mentaalsusega, nagu
näiteks allasurumine ja rumineerimine
soodustavad meeleoluhäireid (Nolen-
Hoeksema, Wisco, & Lyubomirsky, 2008).
www.unego.ee 21
22. Emotsioonide regulatsioon
Puudujäägid oskuslikus emotsioonide
regulatsioonis kujutavad keskset osa mitmete
emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide
juures teismelistel - ärevuse, depressiooni,
enesekahjustuste ning sõltuvusainete tarbimise
juures (Wolff & Ollendick, 2006).
Hariduslikus kontekstis võivad
puudujäägid oskustes reguleerida emotsioone
kahjustada nii sihipärast tegutsemist (Blair,
2002) kui ka segada vahele saavutuseks
vajaliku soorituse juures (Elliot & McGregor,
1999).
www.unego.ee 22
23. Mentaalsuse juhtimine
Mentaalsuse sihitu uitamine on defineeritav, kui
ülesande või eesmärgiga seondumatu
meenutus, mõte või ettekujutlus, mis viib
teadlikkuse ära kas väliselt stiimulilt või muult
objektilt, mis on otseselt seotud valitud
tegevuse või eesmärgiga (Barronetal, 2011).
Mentaalsuse sihitu ringiuitamise episoodid
põhjustavad meeleoluhäirete sagedasemat
esinemist (Killingsworth and Gilbert, 2010).
Automaatselt aktiveeruvad rumineerivad
mõtted /meenutused suurendavad depressiooni
taaskordumise tõenäosust (Ma & Teasdale,
2004).
www.unego.ee 23
24. Sihitu mentaalsuse mõju
On kinnitust leidnud, et sihitult uitav metaalsus
halvendab võimekust salvestada mällu
õppematerjali (Lindquist and McLean,2011;
Farleyetal.,2013).
Suunamata teadlikkus ning sihitult uitav
mentaalsus on seotud alanenud kognitiivse
sooritusvõimega (Smallwoodand
Schooler,2006; McVayandKane,2009, 2012b;
KamandHandy, 2013) ning vastavate
meeleoluhäiretega (Killingsworth and Gilbert,
2010).
www.unego.ee 24
25. Parem teadvustamisvõime ja
eneseregulatsioon
• muutusi ajupiirkondades, mis on seotud tähelepanu
püsimisega (Lazar jt., 2005);
• paranenud sooritusvõimet, tähelepanu nõudvates
ülesannetes (Jha, Kropinger, & Baime, 2007);
• positiivseid muutusi meeleolus ning immuunsüsteemi
tugevuses (Davidson jt., 2003);
• paranenud akadeemilisi tulemusi kolledzi õpilaste
seas (Hall, 1999);
• suurenenud empaatiavõimet (Shapiro &Brown,
2007);
• ning vähenenud füüsilisi kaebusi, stressi (Grossman,
Niemann, Schmidt, & Walach, 2004).
www.unego.ee 25
27. Vaja detailsemalt eristada
Psüühika pole mingi laialivalguv “asi”. On
funktsionaalselt eristatavad
primaarprotsessid.
Psühhoprofülaktika eeldab nende
tundmist ja oskusi neid ise juhtida
www.unego.ee 27
29. Teadvustamisvõime
Oskus märgata: selleks, et me saaksime
midagi muuta nii tervishoius kui
iseendas, on vaja seda kõigepealt
märgata
Oskus eristada
Oskus hoida fookust
www.unego.ee 29
30. Meditsiini lähtepunktid
Ravi - “kui asjad lähevad katki, siis
parandame neid. Kulutame 3x rohkem
ja talume kannatusi”.
Edendus - “panustame tervete hoidmisele
tervetena”
www.unego.ee 30
31. Fundamentaalne muudatus
edenduse poole
Arst, kui tervisekonsultant.
Ettevalmistuse küsimus?
Kui paljud arstid on ette valmistatud
töötamaks tervetega? Kui paljud
psühhiaatrid oskavad anda
tervisesoovitusi tervetele?
www.unego.ee 31
32. Fookus ja rahastus
Haigehoid vs tervishoid
Niikaua, kui need on ühes pajas…
www.unego.ee 32
34. WHO vaimne tervis:
Heaoluseisund, kus inimene:
1. Realiseerib oma võimeid
2. Tuleb toime igapäevaste pingetega
3. Suudab töötada tootlikult ja
www.unego.ee 34
tulemusrikkalt
4. On võimeline andma oma panuse
ühiskonna heaks
35. Edenduses
• Neourobiokeemia mõistmine annab
taustateadmisi, kuid sellest ei piisa.
• Inimestele on vaja teadmisi igapäevaste
funktsionaalsete protsesside
juhtimiseks.
• On vaja “tõlkida” neurokeemia
igapäevaseks praktiliseks hariduseks
www.unego.ee 35
37. Vaja oleks vaimse tervise
indikaatoried ?
• Kaardistada põhipunkte kontiinumil
tervis - haigus. Haiguse pool otsas on
meil indikaatorid olemas. Tervise poolel
on need vaja veel leida.
www.unego.ee 37