SlideShare una empresa de Scribd logo
1 de 40
Descargar para leer sin conexión
Tugevustele rajatud 
normaalne vaimne tervis? 
Dr. Helena Lass 
10.10.2014 
Vaimse tervise mess, 2014
Mis on tervis? WHO 
“Tervis on täielik heaoluseisund (füüsiline 
ja vaimne) ja mitte ainult haiguse 
puudumine.” 
Vaatame, kuidas me praktikas räägime 
vaimsest tervisest? 
www.unego.ee 2
Milleks ennetus? 
www.unego.ee 3
(Psühho)profülaktika 
Ennetus - probleemipõhine 
Edendus ehk tugevustele rajamine 
www.unego.ee 4
Siiani 
Probleemikesksus = stigma 
Liiga kitsalt keskendunud haigetele ja 
riskigruppidele 
www.unego.ee 5
Edasi 
Millega saaksime kõnetada 
üldpopulatsiooni? 
Mis oleks vaimne tervis tervetele? 
- On see vajalik? 
Kuidas on see kasulik? 
www.unego.ee 6
WHO prognoosid vaimses 
tervises 
Aastaks 2030 saab depressioon olema 
globaalne probleem - kõikide haiguste 
seast tõuseb see esimeseks 
haiguskoormuse põhjustajaks: 
enneaegsed surmad 
Tööealiste puude põhjustajana; eluaastad 
kehva tervise juures 
Vaikne epideemia 
www.unego.ee 7
Miks me sinna jõuame? 
Vaata oma elu praegu - kas see on 
sellisena jätkusuutlik 15 aastat? 
Vaata laste elusid praegu - kas see on 
sellisena jätkusuutlik 15 aastat? 
www.unego.ee 8
Meil on vaja mõelda 
“kastist välja” 
Mis oleks piisavalt universaalne 
lähenemine, et see rajaks vaimset 
tervist ja heaolu? 
Mis oleks piisavalt universaalne, et seda 
rakendada ka üldiselt, ka lastele? 
www.unego.ee 9
Aju -2 
100 miljardit neuronit 
5000-10 000 ühendust 
www.unego.ee 10
Aju 
Aju on meie keha kõige kallim kinnisvara 
Neuronid on ehitatud kestma kogu elu 
Materiaalne üksus, mille kõige suuremaks 
ülesandeks on töödelda 
mittemateriaalset infot 
www.unego.ee 11
Aju - 3 
3 x ümber maakera ulatuv võrgustik 
www.unego.ee 12
Millele rajaneks heaolu? 
www.unego.ee 13
Kuidas see võiks välja näha? 
www.unego.ee 14
Koos tulistavad neuronid 
moodustavad närvivõrgustikke 
www.unego.ee 15
Kordamine ehitab struktuure 
www.unego.ee 16
Kasulikud seisundid -> 
kasulikeks võrgustikeks 
www.unego.ee 17
Stress 
Stressorid avavad aju-vere barjääri 
Kortisool jt põhjustavad: 
ajumahu ↓ (hippokampuse kahjustus) 
Neuronite kadu 
Gliiarakkude ja sünaprite kadu 
Stressi foonil vallanduvad psüühikahäired 
Stress kui neuronaalne killer 
www.unego.ee 18
Kroonilise stressi mõju 
On tuvastatud, et krooniline emotsionaalne 
stress takistab aju prefrontaalkoore funktsioone, 
vähendades kreatiivsust, töömälu efektiivsust, 
võimekust suunata oma tähelepanu ning 
probleemilahendusoskusi - funktsioone, mis on 
määrava tähtsusega tulemusliku õppeprotsessi 
juures (Arnsten, 1998). Kuigi mõõdukas stress 
võib ajutiselt sooritust soodustada, segab 
krooniline stresshormoonide vereringes 
püsimine õpitu kinnistumist (Joels, Wiegert, 
Oitzi, & Krugers, 2006). 
www.unego.ee 19
Laste stress 
Barnes jt. (2003) seostavad käitumisprobleemide 
sagenemist koolis osaliselt viibimisega kroonilise 
psühhosotsiaalse stressi mõjuväljas, mis avaldub 
perede lagunemisena, vägivaldsusena meedias, 
informatsiooni ülekülluses ning vaesuses. 
Helide ning piltide üleküllus tänases tehnoloogiale 
suunatud maailmas võib esitada tõsise väljakutse 
laste mõtlemisvõimele ning muuta õppimise raskeks 
(Fisher, 2006). 
Muud stressorid, mis mõjutavad lapsi ja noorukeid on 
suhete lagunemine sõprade ja /või perega, õppimise 
ja tööga seotud stressorid, vanemate lahutus, 
lähedase isiku kaotus või surm ning suitsiid 
(Parker & Roy, 2001). 
www.unego.ee 20
Emotsioonide ja mentaalsuse 
reguleerimise oskused 
Viletsad toimetulekustrateegiad oma 
emotsioonide ja mentaalsusega, nagu 
näiteks allasurumine ja rumineerimine 
soodustavad meeleoluhäireid (Nolen- 
Hoeksema, Wisco, & Lyubomirsky, 2008). 
www.unego.ee 21
Emotsioonide regulatsioon 
Puudujäägid oskuslikus emotsioonide 
regulatsioonis kujutavad keskset osa mitmete 
emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide 
juures teismelistel - ärevuse, depressiooni, 
enesekahjustuste ning sõltuvusainete tarbimise 
juures (Wolff & Ollendick, 2006). 
Hariduslikus kontekstis võivad 
puudujäägid oskustes reguleerida emotsioone 
kahjustada nii sihipärast tegutsemist (Blair, 
2002) kui ka segada vahele saavutuseks 
vajaliku soorituse juures (Elliot & McGregor, 
1999). 
www.unego.ee 22
Mentaalsuse juhtimine 
Mentaalsuse sihitu uitamine on defineeritav, kui 
ülesande või eesmärgiga seondumatu 
meenutus, mõte või ettekujutlus, mis viib 
teadlikkuse ära kas väliselt stiimulilt või muult 
objektilt, mis on otseselt seotud valitud 
tegevuse või eesmärgiga (Barronetal, 2011). 
Mentaalsuse sihitu ringiuitamise episoodid 
põhjustavad meeleoluhäirete sagedasemat 
esinemist (Killingsworth and Gilbert, 2010). 
Automaatselt aktiveeruvad rumineerivad 
mõtted /meenutused suurendavad depressiooni 
taaskordumise tõenäosust (Ma & Teasdale, 
2004). 
www.unego.ee 23
Sihitu mentaalsuse mõju 
On kinnitust leidnud, et sihitult uitav metaalsus 
halvendab võimekust salvestada mällu 
õppematerjali (Lindquist and McLean,2011; 
Farleyetal.,2013). 
Suunamata teadlikkus ning sihitult uitav 
mentaalsus on seotud alanenud kognitiivse 
sooritusvõimega (Smallwoodand 
Schooler,2006; McVayandKane,2009, 2012b; 
KamandHandy, 2013) ning vastavate 
meeleoluhäiretega (Killingsworth and Gilbert, 
2010). 
www.unego.ee 24
Parem teadvustamisvõime ja 
eneseregulatsioon 
• muutusi ajupiirkondades, mis on seotud tähelepanu 
püsimisega (Lazar jt., 2005); 
• paranenud sooritusvõimet, tähelepanu nõudvates 
ülesannetes (Jha, Kropinger, & Baime, 2007); 
• positiivseid muutusi meeleolus ning immuunsüsteemi 
tugevuses (Davidson jt., 2003); 
• paranenud akadeemilisi tulemusi kolledzi õpilaste 
seas (Hall, 1999); 
• suurenenud empaatiavõimet (Shapiro &Brown, 
2007); 
• ning vähenenud füüsilisi kaebusi, stressi (Grossman, 
Niemann, Schmidt, & Walach, 2004). 
www.unego.ee 25
Vaimse tervise mängumaa - 
neuroplasitlisus 
www.unego.ee 26
Vaja detailsemalt eristada 
Psüühika pole mingi laialivalguv “asi”. On 
funktsionaalselt eristatavad 
primaarprotsessid. 
Psühhoprofülaktika eeldab nende 
tundmist ja oskusi neid ise juhtida 
www.unego.ee 27
Funktsionaalne vaade: 
intrapersonaalsed oskused 
www.unego.ee 28
Teadvustamisvõime 
Oskus märgata: selleks, et me saaksime 
midagi muuta nii tervishoius kui 
iseendas, on vaja seda kõigepealt 
märgata 
Oskus eristada 
Oskus hoida fookust 
www.unego.ee 29
Meditsiini lähtepunktid 
Ravi - “kui asjad lähevad katki, siis 
parandame neid. Kulutame 3x rohkem 
ja talume kannatusi”. 
Edendus - “panustame tervete hoidmisele 
tervetena” 
www.unego.ee 30
Fundamentaalne muudatus 
edenduse poole 
Arst, kui tervisekonsultant. 
Ettevalmistuse küsimus? 
Kui paljud arstid on ette valmistatud 
töötamaks tervetega? Kui paljud 
psühhiaatrid oskavad anda 
tervisesoovitusi tervetele? 
www.unego.ee 31
Fookus ja rahastus 
Haigehoid vs tervishoid 
Niikaua, kui need on ühes pajas… 
www.unego.ee 32
Mis on meie fookuses 
praegu? 
www.unego.ee 33
WHO vaimne tervis: 
Heaoluseisund, kus inimene: 
1. Realiseerib oma võimeid 
2. Tuleb toime igapäevaste pingetega 
3. Suudab töötada tootlikult ja 
www.unego.ee 34 
tulemusrikkalt 
4. On võimeline andma oma panuse 
ühiskonna heaks
Edenduses 
• Neourobiokeemia mõistmine annab 
taustateadmisi, kuid sellest ei piisa. 
• Inimestele on vaja teadmisi igapäevaste 
funktsionaalsete protsesside 
juhtimiseks. 
• On vaja “tõlkida” neurokeemia 
igapäevaseks praktiliseks hariduseks 
www.unego.ee 35
Võimalikud sihtmärgid 
• Emotsionaalne kompetents 
• Mentaalse üksuse juhtimine 
(meenutsused - kirjeldus - ettekujutlus) 
• Oskuslikum teadvustamis- ja 
eristamisvõime kasutamine 
• Uni, lõdvestumisoskused 
• Stressi taandamine 
www.unego.ee 36
Vaja oleks vaimse tervise 
indikaatoried ? 
• Kaardistada põhipunkte kontiinumil 
tervis - haigus. Haiguse pool otsas on 
meil indikaatorid olemas. Tervise poolel 
on need vaja veel leida. 
www.unego.ee 37
Kuidas ühendada 2 erineva 
valdkonna teadmisi? 
www.unego.ee 38
Järgmine kampaania? 
“Kontrolli vähemalt kord aastas oma 
vaimset vormi.” 
“Millal sa viimati oma vaimset tervist 
kontrollisid?” 
www.unego.ee 39
www.unego.ee 40

Más contenido relacionado

Similar a Normaalne, tugevustele rajatud vaimne tervis

Esmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi Korral
Esmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi KorralEsmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi Korral
Esmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi Korralaasake
 
üLesanne 1
üLesanne 1üLesanne 1
üLesanne 1ksjusxa
 
Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine
Eakate funktsionaalse võimekuse toetamineEakate funktsionaalse võimekuse toetamine
Eakate funktsionaalse võimekuse toetaminemaarjavalb89
 
Eakate toetamine
Eakate toetamineEakate toetamine
Eakate toetamineEkzu
 
Psühholoogia esitlus
Psühholoogia esitlusPsühholoogia esitlus
Psühholoogia esitlusBirgitru
 
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stressPsühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stressSwedbank AS
 
Eakate toetamine1
Eakate toetamine1Eakate toetamine1
Eakate toetamine1kristikopli
 
VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts
VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts
VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts VaimuKeha
 
Ülesanne 1
Ülesanne 1Ülesanne 1
Ülesanne 1Krissuuu
 
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...Ants Leppoja
 

Similar a Normaalne, tugevustele rajatud vaimne tervis (13)

Esmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi Korral
Esmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi KorralEsmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi Korral
Esmaabi PsüüHilise Kriisiseisundi Korral
 
üLesanne 1
üLesanne 1üLesanne 1
üLesanne 1
 
Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine
Eakate funktsionaalse võimekuse toetamineEakate funktsionaalse võimekuse toetamine
Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine
 
Eakate toetamine
Eakate toetamineEakate toetamine
Eakate toetamine
 
Psühholoogia esitlus
Psühholoogia esitlusPsühholoogia esitlus
Psühholoogia esitlus
 
Stress
StressStress
Stress
 
Ülesanne1
Ülesanne1Ülesanne1
Ülesanne1
 
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stressPsühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress
 
Eakate toetamine1
Eakate toetamine1Eakate toetamine1
Eakate toetamine1
 
VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts
VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts
VaimuKeha 22/01/17 - Sirle Truuts
 
Ülesanne 1
Ülesanne 1Ülesanne 1
Ülesanne 1
 
Anu Virovere "Spirituaalne intelligentsus. Eetika"
Anu Virovere "Spirituaalne intelligentsus. Eetika"Anu Virovere "Spirituaalne intelligentsus. Eetika"
Anu Virovere "Spirituaalne intelligentsus. Eetika"
 
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
 

Normaalne, tugevustele rajatud vaimne tervis

  • 1. Tugevustele rajatud normaalne vaimne tervis? Dr. Helena Lass 10.10.2014 Vaimse tervise mess, 2014
  • 2. Mis on tervis? WHO “Tervis on täielik heaoluseisund (füüsiline ja vaimne) ja mitte ainult haiguse puudumine.” Vaatame, kuidas me praktikas räägime vaimsest tervisest? www.unego.ee 2
  • 4. (Psühho)profülaktika Ennetus - probleemipõhine Edendus ehk tugevustele rajamine www.unego.ee 4
  • 5. Siiani Probleemikesksus = stigma Liiga kitsalt keskendunud haigetele ja riskigruppidele www.unego.ee 5
  • 6. Edasi Millega saaksime kõnetada üldpopulatsiooni? Mis oleks vaimne tervis tervetele? - On see vajalik? Kuidas on see kasulik? www.unego.ee 6
  • 7. WHO prognoosid vaimses tervises Aastaks 2030 saab depressioon olema globaalne probleem - kõikide haiguste seast tõuseb see esimeseks haiguskoormuse põhjustajaks: enneaegsed surmad Tööealiste puude põhjustajana; eluaastad kehva tervise juures Vaikne epideemia www.unego.ee 7
  • 8. Miks me sinna jõuame? Vaata oma elu praegu - kas see on sellisena jätkusuutlik 15 aastat? Vaata laste elusid praegu - kas see on sellisena jätkusuutlik 15 aastat? www.unego.ee 8
  • 9. Meil on vaja mõelda “kastist välja” Mis oleks piisavalt universaalne lähenemine, et see rajaks vaimset tervist ja heaolu? Mis oleks piisavalt universaalne, et seda rakendada ka üldiselt, ka lastele? www.unego.ee 9
  • 10. Aju -2 100 miljardit neuronit 5000-10 000 ühendust www.unego.ee 10
  • 11. Aju Aju on meie keha kõige kallim kinnisvara Neuronid on ehitatud kestma kogu elu Materiaalne üksus, mille kõige suuremaks ülesandeks on töödelda mittemateriaalset infot www.unego.ee 11
  • 12. Aju - 3 3 x ümber maakera ulatuv võrgustik www.unego.ee 12
  • 13. Millele rajaneks heaolu? www.unego.ee 13
  • 14. Kuidas see võiks välja näha? www.unego.ee 14
  • 15. Koos tulistavad neuronid moodustavad närvivõrgustikke www.unego.ee 15
  • 16. Kordamine ehitab struktuure www.unego.ee 16
  • 17. Kasulikud seisundid -> kasulikeks võrgustikeks www.unego.ee 17
  • 18. Stress Stressorid avavad aju-vere barjääri Kortisool jt põhjustavad: ajumahu ↓ (hippokampuse kahjustus) Neuronite kadu Gliiarakkude ja sünaprite kadu Stressi foonil vallanduvad psüühikahäired Stress kui neuronaalne killer www.unego.ee 18
  • 19. Kroonilise stressi mõju On tuvastatud, et krooniline emotsionaalne stress takistab aju prefrontaalkoore funktsioone, vähendades kreatiivsust, töömälu efektiivsust, võimekust suunata oma tähelepanu ning probleemilahendusoskusi - funktsioone, mis on määrava tähtsusega tulemusliku õppeprotsessi juures (Arnsten, 1998). Kuigi mõõdukas stress võib ajutiselt sooritust soodustada, segab krooniline stresshormoonide vereringes püsimine õpitu kinnistumist (Joels, Wiegert, Oitzi, & Krugers, 2006). www.unego.ee 19
  • 20. Laste stress Barnes jt. (2003) seostavad käitumisprobleemide sagenemist koolis osaliselt viibimisega kroonilise psühhosotsiaalse stressi mõjuväljas, mis avaldub perede lagunemisena, vägivaldsusena meedias, informatsiooni ülekülluses ning vaesuses. Helide ning piltide üleküllus tänases tehnoloogiale suunatud maailmas võib esitada tõsise väljakutse laste mõtlemisvõimele ning muuta õppimise raskeks (Fisher, 2006). Muud stressorid, mis mõjutavad lapsi ja noorukeid on suhete lagunemine sõprade ja /või perega, õppimise ja tööga seotud stressorid, vanemate lahutus, lähedase isiku kaotus või surm ning suitsiid (Parker & Roy, 2001). www.unego.ee 20
  • 21. Emotsioonide ja mentaalsuse reguleerimise oskused Viletsad toimetulekustrateegiad oma emotsioonide ja mentaalsusega, nagu näiteks allasurumine ja rumineerimine soodustavad meeleoluhäireid (Nolen- Hoeksema, Wisco, & Lyubomirsky, 2008). www.unego.ee 21
  • 22. Emotsioonide regulatsioon Puudujäägid oskuslikus emotsioonide regulatsioonis kujutavad keskset osa mitmete emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide juures teismelistel - ärevuse, depressiooni, enesekahjustuste ning sõltuvusainete tarbimise juures (Wolff & Ollendick, 2006). Hariduslikus kontekstis võivad puudujäägid oskustes reguleerida emotsioone kahjustada nii sihipärast tegutsemist (Blair, 2002) kui ka segada vahele saavutuseks vajaliku soorituse juures (Elliot & McGregor, 1999). www.unego.ee 22
  • 23. Mentaalsuse juhtimine Mentaalsuse sihitu uitamine on defineeritav, kui ülesande või eesmärgiga seondumatu meenutus, mõte või ettekujutlus, mis viib teadlikkuse ära kas väliselt stiimulilt või muult objektilt, mis on otseselt seotud valitud tegevuse või eesmärgiga (Barronetal, 2011). Mentaalsuse sihitu ringiuitamise episoodid põhjustavad meeleoluhäirete sagedasemat esinemist (Killingsworth and Gilbert, 2010). Automaatselt aktiveeruvad rumineerivad mõtted /meenutused suurendavad depressiooni taaskordumise tõenäosust (Ma & Teasdale, 2004). www.unego.ee 23
  • 24. Sihitu mentaalsuse mõju On kinnitust leidnud, et sihitult uitav metaalsus halvendab võimekust salvestada mällu õppematerjali (Lindquist and McLean,2011; Farleyetal.,2013). Suunamata teadlikkus ning sihitult uitav mentaalsus on seotud alanenud kognitiivse sooritusvõimega (Smallwoodand Schooler,2006; McVayandKane,2009, 2012b; KamandHandy, 2013) ning vastavate meeleoluhäiretega (Killingsworth and Gilbert, 2010). www.unego.ee 24
  • 25. Parem teadvustamisvõime ja eneseregulatsioon • muutusi ajupiirkondades, mis on seotud tähelepanu püsimisega (Lazar jt., 2005); • paranenud sooritusvõimet, tähelepanu nõudvates ülesannetes (Jha, Kropinger, & Baime, 2007); • positiivseid muutusi meeleolus ning immuunsüsteemi tugevuses (Davidson jt., 2003); • paranenud akadeemilisi tulemusi kolledzi õpilaste seas (Hall, 1999); • suurenenud empaatiavõimet (Shapiro &Brown, 2007); • ning vähenenud füüsilisi kaebusi, stressi (Grossman, Niemann, Schmidt, & Walach, 2004). www.unego.ee 25
  • 26. Vaimse tervise mängumaa - neuroplasitlisus www.unego.ee 26
  • 27. Vaja detailsemalt eristada Psüühika pole mingi laialivalguv “asi”. On funktsionaalselt eristatavad primaarprotsessid. Psühhoprofülaktika eeldab nende tundmist ja oskusi neid ise juhtida www.unego.ee 27
  • 28. Funktsionaalne vaade: intrapersonaalsed oskused www.unego.ee 28
  • 29. Teadvustamisvõime Oskus märgata: selleks, et me saaksime midagi muuta nii tervishoius kui iseendas, on vaja seda kõigepealt märgata Oskus eristada Oskus hoida fookust www.unego.ee 29
  • 30. Meditsiini lähtepunktid Ravi - “kui asjad lähevad katki, siis parandame neid. Kulutame 3x rohkem ja talume kannatusi”. Edendus - “panustame tervete hoidmisele tervetena” www.unego.ee 30
  • 31. Fundamentaalne muudatus edenduse poole Arst, kui tervisekonsultant. Ettevalmistuse küsimus? Kui paljud arstid on ette valmistatud töötamaks tervetega? Kui paljud psühhiaatrid oskavad anda tervisesoovitusi tervetele? www.unego.ee 31
  • 32. Fookus ja rahastus Haigehoid vs tervishoid Niikaua, kui need on ühes pajas… www.unego.ee 32
  • 33. Mis on meie fookuses praegu? www.unego.ee 33
  • 34. WHO vaimne tervis: Heaoluseisund, kus inimene: 1. Realiseerib oma võimeid 2. Tuleb toime igapäevaste pingetega 3. Suudab töötada tootlikult ja www.unego.ee 34 tulemusrikkalt 4. On võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks
  • 35. Edenduses • Neourobiokeemia mõistmine annab taustateadmisi, kuid sellest ei piisa. • Inimestele on vaja teadmisi igapäevaste funktsionaalsete protsesside juhtimiseks. • On vaja “tõlkida” neurokeemia igapäevaseks praktiliseks hariduseks www.unego.ee 35
  • 36. Võimalikud sihtmärgid • Emotsionaalne kompetents • Mentaalse üksuse juhtimine (meenutsused - kirjeldus - ettekujutlus) • Oskuslikum teadvustamis- ja eristamisvõime kasutamine • Uni, lõdvestumisoskused • Stressi taandamine www.unego.ee 36
  • 37. Vaja oleks vaimse tervise indikaatoried ? • Kaardistada põhipunkte kontiinumil tervis - haigus. Haiguse pool otsas on meil indikaatorid olemas. Tervise poolel on need vaja veel leida. www.unego.ee 37
  • 38. Kuidas ühendada 2 erineva valdkonna teadmisi? www.unego.ee 38
  • 39. Järgmine kampaania? “Kontrolli vähemalt kord aastas oma vaimset vormi.” “Millal sa viimati oma vaimset tervist kontrollisid?” www.unego.ee 39