2. 17. – 18. sajandil
Uue maailmapildi kujunemine
Üha enam hakati hindama inimmõistust,
juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja
katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need
läksid lahku senistest tõekspidamistest.
Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma
teostega laiemat rahvahulka harida ehk
valgustada. Arvustades toonast ühiskonda,
õpetasid nad, kuidas saaks seda paremini
korraldada
3. Saksamaal valgustusliikumise eesmärgid selginema
alles 18. sajandi lõpu poole.
Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus,
et saksa filosoofidele polnud omane vaenulikkus
kiriku vastu.
Saksa valgustus lähtus suuresti
pietismist – luterliku kiriku sees kujunenud voolust,
mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas
kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud
ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu
Abil.
4. Johann Gottfried Herder
Friedrich Schiller
Johann Wolfgang Goethe
Gottfried Wilhelm Leibniz
Immanuel Kant
5. Eluaeg 24.august 1744 –
18.dets 1803
Oli saksa kirjanik ja
filosoof.
Ta oli Preisi Teaduste
Ühingu asutajaid ja selle
esimene president.
Tema arvates oli Jumal küll
maailma loonud, kuid oma
loometegevuses allus
igavestele ideedele.
Saksa valgustajatest kõige
rohkem seotud
Baltimaadega.
6. 10 November 1759 – 9
Mai 1805
Saksa poeet, filosoof,
ajaloolane ja
dramaturg.
Lähedalt sõber
Goethega
Oli populaarne oma
uuendusmeelsete
vaadetega ka
väljaspool Saksamaad
7. Elas 28. august 1749–
22. märts 1832
Õppis ülikoolis
õigusteadust
Oli “tormi ja tungi”
liikumise üks juht
Pärast ülikooli algas
draamalooming
Oli Weimari
hertsogiriigi minister.
8. Elas 1. juuli 1646 – 14.
november 1716
Käis Leipzigi Ülikoolis
Oli saksa filosoof,
matemaatik ja füüsik
Tema tööd on
kirjutatud peamiselt
ladina ja prantsuse
keeles.
9. Elas 22. aprill 1724 - 12.
veebruar 1804
Oli saksa filosoof
Kant uskus, et teadus on
meile andnud võtme
kogemusmaailma
mõistmiseks.
Kõlblus oli Kanti arust
võimalik alus
religioonile, mida
mõistuse ega teaduse
argumentidega
quot;tõestadaquot; ei saa
10. ”Tormi ja tungi” iseloomustab:
kirglik mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja
esteetiliste normide vastu
liikmed nõudsid vabadust, võrdsust ja õiglust
kõigile inimestele
terav ühiskonnakriitika
tugev juht, peategelane (erakordne kangelane)
mäss klassitsismi normide vastu
otsisid luule uusi allikaid rahvaluulest (nt
ballaadid)
