Õpilasesitlus vanemast rauaajast

1. Vanem rauaaeg
Kauri Kaldaru, Victoria Mägi, Miriam Piron, Anett
Aidma

2. Rauaaja algus
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Rauaaeg jaguneb eelrooma rauaajaks ja rooma rauaajaks.
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood
Põhja-Euroopas. Eelrooma rauaaja sees võib omakorda eristada varast ja
hilist ajajärku.
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas Kristluse-eelse 2. aastatuhande
teisel poolel (1200 eKr- 600 eKr).

3. Rauaaeg eestis
Umbes 500. aasta paiku eKr jõudsid Eestisse naaberaladelt esimesed rauast
esemed.
Mitu sajandit hiljem õpiti rauda sulatama.
Rauasulatamise äraõppimiseks pidi Eestisse tulema keegi, kellel olid selleks
vastavad oskused ja teadmised ja kes seda teistele edasi andis.
Lihtrahva hulgas ja igapäevases elus kasutati nii ehete kui tarberiistade
valmistamiseks endiselt pronksi või veelgi lihtsamaid materjale.
Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad.
Esialgu suudeti raudesemeid vähem hankida, sest need olid kallid.

4. 1.-5.saj hakati Eesti soodest saadavast rauamaagist rauda tootma.
Rauda tootmisega sai hoogu juurde maaharimine, sõlmiti kaubanduslikke
sidemeid lõunapoolsete maadega.
Erinevalt pronksi toormest, oli rauamaaki külluses ning selle metalli kohapeal
tootmise võimalus muutis oluliselt inimeste elu.
Raud muutus odavamaks, häid tööriistu saadi juurde ning maa harimine
lihtsustus.

5. Rauda sisaldav soomaak ja sellest valmistatud riistad

6. Põlispõldude levimine eestis rauaajal
Maaviljelus oli selleks ajaks saanud eestlaste kõige peamiseks elatusallikaks.
Ranniku-Eesti tasasel maastikul olid juba ammu välja kujunenud põlispõllud.
Põllumaa puudus sundis inimesi otsima hõlpsamini haritavaid ja kiiret saaki
tõotavaid maalappe, kuna aga sellised paigad algelise maaharimisega kiiresti
välja kurnati, jäi asustus seal sageli lühiajaliseks.
Rooma rauaajal hakkasid põlispõllud levima ka seni metsadega kaetud
viljakatel kõrgustikele Ida- ning Lõuna-Eestis, sisemaa asustustihedus
suurenes ja sealgi tekkis võistlus põllumaa pärast.
Põllumaade väljakurnamise tõttu võis osa rahvast sealt lahkuda sisemaale või

7. Au sees oli igasugust viljakust tagav maagia.
Selle ajastu Eesti arvukaima muistiseliigi moodustavad lohukivid, mida on teada
ligi kaks tuhat.
Arvatakse, et lohkude tegemine võis olla seotud viljakuskultusega.
Rauaaja alguses tekkis Eestis ka uus kalmevorm – tarandkalme.
Varased tarandkalmed kandsid edasi kivikirstkalmete pärandit ja matustes
tõsteti esile kesksetesse kivikirstudesse maetud üksikuid surnuid.

8. Pronksist ehtenõel, väikeselohuline kultusekivi ja
rauast mõõgatera

9. Rauaaegsed leiud
Eestist on leitud kaks eelrooma rauaajast pärinevat mõõka, millised olid samal
ajal laialt levinud ka Kesk-Euroopas ning Skandinaavias.
Üks suuremaid keskmise rauaaja aardeid on leitud Tartumaalt Kardlast.
6. sajandil oli sinna varem rajatud kivikalmesse maetud 3 hõbesõlge, 11
hõbedat kaelavõru ja 5 hõbedast käevõru.
Leitud on raudesemete kogumeid, mis sisaldavad peamiselt odaotsi, üksikuid
mõõgafragmente, võitlusnuge ja vahel isegi tööriistu.

10. sõled rooma rauaajast

11. Aitäh kuulamast!