Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.
PEDOSFÄÄR
Koostanud Vaike Rootsmaa,
täiendanud Elle Reisenbuk
Tartu 2008
Murenemine
Murenemine on kivimite purunemine ja
mineraalide muutumine temperatuuri, vee,
õhu ja organismide toimel
Murenem...
Murenemise tähtsus looduses
• Tekivad setted
• Tekib muld
• Muutub pinnamood
Erosioon ja murenemine koos loovad
huvitavaid...
Murenemist põhjustavad
tegurid:
temperatuuri kõikumine
jää
tuul
vesi
soodustab:
kuiv ja külm kliima
vesi
hapnik
süsihappeg...
Füüsikaline murenemine e. rabenemine
on kivimite peenenemine välisjõudude toimel.
• Mida peenemateks osakesteks kivimid
mu...
• Füüsikalise murenemise käigus kivimi
keemiline koostis ei muutu.
• Põhjustavad eelkõige temperatuuri
kõikumised ja kivim...
Füüsikalise murenemise tulemusena
muutub kivim väiksemateks osadeks.
Keemiline
murenemine
Keemiline murenemine e. porsumine, selle
käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid
Primaarsed...
• Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste
elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja
keemiliste saasteainetega.
• ...
Leostumise näiteks on karstumine –
nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja
lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad...
Aggteleki karstikoopad Ungaris
Keemilised reaktsioonid
• Lahustumine – lahustuvad mineraalid kaovad
• Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to
)
– so l...
Porsumine vihmametsades – punakas
toon tingitud rauasisaldusest
MULD
Muld teiste sfääride hulgas
LITOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR
BIOSFÄÄRATMOSFÄÄR
M
ullaõhk
Varis ja
organism
idKivim
idja
m
ineraal...
Mulla definitsioone
Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel.
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist
kobedat kih...
MULLA
KOOSTIS
VEDEL OSA
25%
ANORGAANILINEORGAANILINE
ORGANISMID HUUMUS KIVIMID MINERAALID
TAHKE OSA
50%
GAASILINE OSA
25%
...
Mulla osa bioloogilises
aineringes
taimtoiduline
loom
kiskjataim lagundaja
mulla
huumus orgaaniline
aine
minerali-
seerumi...
Mullatekketegurid
LÄHTEKIVIM
Vee läbilaskvus;
Mineraalne koostis (toitained);
Happesus või aluselisus;
Sügavus, värvus, st...
Mullateke kõval kivimil
Lähtekivim hakkab välisjõudude
mõjul murenema.
Tekib huumushorisont.
Esimesed organismid asuvad
mu...
Mullaprofiil
• Aja jooksul kujunevad
mullas erineva tiheduse,
koostise, värvuse ja
omadustega horisondid.
• Ainete liikumi...
Näited Eesti geograafia CD-lt
Aineringe Maa
sfääride ja
mulla
horisontide
vahel
Pedosfäär
Huumushorisont A
Sisseuhtehorisont B
Lähtekivim C
Litosfäär
Bi...
1. TUNDRAVÖÖND
Kliima:
pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei
sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas
liigniisk...
Mullaprotsessid
1) Gleistumine
• toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus
anaeroobsed mikroorganismid lagu...
2) Turvastumine
• Liigniiskes keskkonnas lagunemata või
poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale.
• Iseloomulik...
Tundragleimuld
Horisondid:
AT – toorhuumuslik horisont
(orgaanilise aine kuhjumine,
A ja T vahepealne aste)
CG – gleistunu...
2. OKASMETSAD
Kliima:
jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk
ületab auramise (humiidne kliima).
Mulla veerežiim: läbiu...
Mullaprotsessid
Leetumine
• orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete
mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks
üh...
Okasmetsa leetmuld
Horisondid:
O – orgaaniline kõduhorisont
A – huumushorisont (tume)
E – väljauhtehorisont (hele)
B – sis...
Leetmuld
• Parasvöötme
okasmetsad;
• sademed > aurumine;
• mullalahuse valdav
liikumissuund ülalt alla;
• kujuneb hele toi...
3. LEHTMETSAD
Kliima: pehmem talv, soojem suvi,
sademeid peaaegu võrdselt aurumisega.
Veerežiim: tasakaaluline.
Mulla paks...
O
A
E
B
C
D
Horisondid:
O – kõduhorisont (õhuke)
A – huumushorisont (tüse)
E – väljauhtehorisont (ei ole
selgesti eristata...
Pruunmuld
• Parasvöötme laialehised
metsad;
• sademed ~ aurumine;
• varisevad lehed
soodustavad huumuse
teket;
• üsna vilj...
4. ROHTLAD
Kliima:
kontinentaalne kliima, sademed = aurumine,
suvel pikk kuivaperiood, esineb põuda.
Mulla veerežiim: tasa...
Kamardumine
• protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja
koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla
pindmise...
Rohtla mustmuld
A – tüse huumushorisont
B – sisseuhtehorisont
C – lähtekivim
Kultuuride viljelemine:
maailma viljakaim pii...
Mustmuld
• Rohtlad;
• sademed = < aurumine;
• tüse huumushorisont
(vahel üle 1 m);
• rohttaimede lehed ja
juured rikkaliku...
5. KÕRB JA POOLKÕRB
Kliima:
ariidne, semiariidne kliima (väga kuiv),
aurumine ületab tunduvalt sademete hulga.
Mulla veere...
Sooldunud kõrbemuld
A – vaevumärgatav huumushorisont
B – soolarikas sisseuhtehorisont
C – lähtekivim
Üks abinõu:
Niisutamisega
samaaegselt toimub
kuivendamine
Mullaprotsessid
SOOLDUMINE
• esineb ariidse (kuiva) kliimaga ala...
6. VIHMAMETSAD
Kliima:
pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kuid
sademete hulk palju suurem.
Mulla veerežiim: läbiuhteline...
Horisondid:
A – huumushorisont (väga õhuke)
E – väljauhtehorisont (hele)
B – sisseuhtehorisont (raua
sisalduse tõttu pruun...
Troopika punamuld
• Troopilised vihmametsad;
• sademed > aurumine;
• mullalahus liigub ülalt alla;
• toitained kasutatakse...
Mullastikuvööndid
Sademete hulk
Mullad loodusvööndites
igikelts
Tundramuld
Okasmetsa
leetmuld
Lehtmetsa
pruunmuld Rohtla
mustmuld
Kõrbemuld
Troopika
punam...
Igikelts
Muldade tihenemine Vee-erosioon
Sooldumine Tuuleerosioon
Muld tekib väga aeglaselt, kuid võib hävida kiiresti
Rannikukõrb Peruus
Mullaerosioon Amazonase piirkonnasRasked masinad metsas
Pruunsöekaevandus
Muldade kaitse
Metsa säilitamine nõlvadelTerrasside rajamineRibapõllundus laugetel nõlvadelVooluvete reguleerimineMetsarib...
Linnamullad
Ehitiste alt
kooritakse
muld ära
Ka linna haljasalade
taimed vajavad
kasvamiseks mulda
Tihe transpordivoog
soo...
Próxima SlideShare
Cargando en…5
×

2

Compartir

Descargar para leer sin conexión

Muld

Descargar para leer sin conexión

Libros relacionados

Gratis con una prueba de 30 días de Scribd

Ver todo

Muld

  1. 1. PEDOSFÄÄR Koostanud Vaike Rootsmaa, täiendanud Elle Reisenbuk Tartu 2008
  2. 2. Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
  3. 3. Murenemise tähtsus looduses • Tekivad setted • Tekib muld • Muutub pinnamood Erosioon ja murenemine koos loovad huvitavaid pinnavorme.
  4. 4. Murenemist põhjustavad tegurid: temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima vesi hapnik süsihappegaas soodustab: niiske ja soe kliima taimed loomad mikroorganismid Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine Bioloogiline murenemine
  5. 5. Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. • Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele. 1 kuup, 6 tahku 8 kuupi, 48 tahku 64 kuupi, 384 tahku V= 1m³ V= 1m³ V= 1m³ S= 6m² S= 12m² S= 24m² 0 10 20 30 40 50 60 70 6 12 24 kogupindala osakestearv
  6. 6. • Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu. • Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. • Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes.
  7. 7. Füüsikalise murenemise tulemusena muutub kivim väiksemateks osadeks.
  8. 8. Keemiline murenemine Keemiline murenemine e. porsumine, selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid ioonid lahustunud lahustunud kujul jämedad setted ioonid kivimi lagunemine kvarts jm setted o o k e a n i muundumine happed, hapnik peened settedsavi jt sekundaarsed mineraalid
  9. 9. • Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. • Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. • Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. • Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine – vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne.
  10. 10. Leostumise näiteks on karstumine – nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Balcarka karstikoobas Moraavias Tšehhis. Foto: Urmas Tartes.
  11. 11. Aggteleki karstikoopad Ungaris
  12. 12. Keemilised reaktsioonid • Lahustumine – lahustuvad mineraalid kaovad • Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to ) – so liitumine hapnikuga (+O2) • Hüdratatsioon – vee liitumine mineraali koostisse • Hüdrolüüs – soola lagunemine vesikesk- konnas happeks ja aluseks
  13. 13. Porsumine vihmametsades – punakas toon tingitud rauasisaldusest
  14. 14. MULD Muld teiste sfääride hulgas LITOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄRATMOSFÄÄR M ullaõhk Varis ja organism idKivim idja m ineraalid M ullavesi Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini.
  15. 15. Mulla definitsioone Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli).
  16. 16. MULLA KOOSTIS VEDEL OSA 25% ANORGAANILINEORGAANILINE ORGANISMID HUUMUS KIVIMID MINERAALID TAHKE OSA 50% GAASILINE OSA 25% Mulla profiilMulla horisont
  17. 17. Mulla osa bioloogilises aineringes taimtoiduline loom kiskjataim lagundaja mulla huumus orgaaniline aine minerali- seerumine
  18. 18. Mullatekketegurid LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht
  19. 19. Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Tekib huumushorisont. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. Huumushorisont A Leethorisont E Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C
  20. 20. Mullaprofiil • Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. • Ainete liikumine mullas oleneb: – lähtekivimi koostisest; – taimkatte tüübist; – sademete ja aurumise vahekorrast. S A D E M E D A U R U M I N E
  21. 21. Näited Eesti geograafia CD-lt
  22. 22. Aineringe Maa sfääride ja mulla horisontide vahel Pedosfäär Huumushorisont A Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C Litosfäär Biosfäär Atmosfäär Hüdrosfäär O2 t o l m t o l m CO2 org.aine ioonid ioonid i o o n i d huumus, savi, oksiidid N CO2 m i n e r a a l a i n e d toitained toitained
  23. 23. 1. TUNDRAVÖÖND Kliima: pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske. Mulla veerežiim: liigniisked mullad, igikelts takistab läbiuhtumist. Mulla paksus: õhukesed mullad. MAAILMA MULLAD JA PEAMISED MULLAPROTSESSID
  24. 24. Mullaprotsessid 1) Gleistumine • toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet • nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks • raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale (sellest sinakashall või rohekas horisont) • iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas Soostumine – liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekke- protsess. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Eristatakse: turvastumist, gleistumist.
  25. 25. 2) Turvastumine • Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. • Iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas. • Orgaaniline aine on võimeline siduma suures koguses vett – see suurendab liigniiskust ja turvastumist.
  26. 26. Tundragleimuld Horisondid: AT – toorhuumuslik horisont (orgaanilise aine kuhjumine, A ja T vahepealne aste) CG – gleistunud lähekivim (sinakas) Kultuuride viljelemine: liiga külm, vegetatsiooniperiood liiga lühike
  27. 27. 2. OKASMETSAD Kliima: jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise (humiidne kliima). Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: kuni 1m.
  28. 28. Mullaprotsessid Leetumine • orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale • iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all • suureneb mulla happesus, väheneb viljakus • toimub jahedas niiskes kliimas (parasvööde) • iseloomulik okasmetsade muldadele
  29. 29. Okasmetsa leetmuld Horisondid: O – orgaaniline kõduhorisont A – huumushorisont (tume) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vajavad väetamist ja lupjamist.
  30. 30. Leetmuld • Parasvöötme okasmetsad; • sademed > aurumine; • mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; • kujuneb hele toitainete- vaene väljauhtehorisont; • mullad happelised; • viljakuse tase madal.
  31. 31. 3. LEHTMETSAD Kliima: pehmem talv, soojem suvi, sademeid peaaegu võrdselt aurumisega. Veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: kuni 1 m. Mullaprotsessid: leostumine – vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast Kultuuride viljelemine: sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks, st metsa palju maha võetud.
  32. 32. O A E B C D Horisondid: O – kõduhorisont (õhuke) A – huumushorisont (tüse) E – väljauhtehorisont (ei ole selgesti eristatav, kuna mullad pole nii happelised ja suurt väljauhtumist ei toimu) B – laiaulatuslik pruun sisseuhtehorisont C – lähtekivim Lehtmetsade pruunmuld
  33. 33. Pruunmuld • Parasvöötme laialehised metsad; • sademed ~ aurumine; • varisevad lehed soodustavad huumuse teket; • üsna viljakad; • enamasti põllustatud.
  34. 34. 4. ROHTLAD Kliima: kontinentaalne kliima, sademed = aurumine, suvel pikk kuivaperiood, esineb põuda. Mulla veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: üle 1m. Kõige viljakamad mullad: kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. (sõmer – huumuse tõttu liitunud liiva- ja saviosakesed)
  35. 35. Kamardumine • protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. • soojas, niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini • intensiivsem keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi • iseloomulik rohtlate mustmuldadele (parasvööde), kuid kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega läbipõimumine toimub mingil määral kõikides muldades. Mullaprotsessid
  36. 36. Rohtla mustmuld A – tüse huumushorisont B – sisseuhtehorisont C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: maailma viljakaim piirkond, probleemideks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon.
  37. 37. Mustmuld • Rohtlad; • sademed = < aurumine; • tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); • rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; • väga viljakad; • suur põllustatus.
  38. 38. 5. KÕRB JA POOLKÕRB Kliima: ariidne, semiariidne kliima (väga kuiv), aurumine ületab tunduvalt sademete hulga. Mulla veerežiim: aurumise ülekaal. Mulla paksus: õhukesed.
  39. 39. Sooldunud kõrbemuld A – vaevumärgatav huumushorisont B – soolarikas sisseuhtehorisont C – lähtekivim
  40. 40. Üks abinõu: Niisutamisega samaaegselt toimub kuivendamine Mullaprotsessid SOOLDUMINE • esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga • soolade (Mg2+; Ca2+; K+; Na+) kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles • esineb kõrbetes ja poolkõrbetes
  41. 41. 6. VIHMAMETSAD Kliima: pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kuid sademete hulk palju suurem. Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: 6 – 10 m. Maailma kõige sügavamale ulatuvad mullad. Mullaprotsessid: ferralisatsioon – mulla rikastumine rauaoksiididega
  42. 42. Horisondid: A – huumushorisont (väga õhuke) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks. Troopika punamuld
  43. 43. Troopika punamuld • Troopilised vihmametsad; • sademed > aurumine; • mullalahus liigub ülalt alla; • toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; • väheviljakad.
  44. 44. Mullastikuvööndid
  45. 45. Sademete hulk
  46. 46. Mullad loodusvööndites igikelts Tundramuld Okasmetsa leetmuld Lehtmetsa pruunmuld Rohtla mustmuld Kõrbemuld Troopika punamuld Sademete ülekaal Auramise ülekaal Tasakaalustatud veerežiim
  47. 47. Igikelts
  48. 48. Muldade tihenemine Vee-erosioon Sooldumine Tuuleerosioon Muld tekib väga aeglaselt, kuid võib hävida kiiresti
  49. 49. Rannikukõrb Peruus Mullaerosioon Amazonase piirkonnasRasked masinad metsas Pruunsöekaevandus
  50. 50. Muldade kaitse Metsa säilitamine nõlvadelTerrasside rajamineRibapõllundus laugetel nõlvadelVooluvete reguleerimineMetsaribad tuuleerosiooni takistamiseksRibapõllundus tuuleerosiooni takistamiseksHekkide istutamine uhterosiooni vähendamiseks
  51. 51. Linnamullad Ehitiste alt kooritakse muld ära Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele Pidev tallamine tihendab pinnast
  • amority

    Jan. 26, 2015
  • olesjast

    Jan. 8, 2012

Vistas

Total de vistas

24.011

En Slideshare

0

De embebidos

0

Número de embebidos

28

Acciones

Descargas

91

Compartidos

0

Comentarios

0

Me gusta

2

×