2. Ärinime mõiste
Ärinimekorraldus laiemas tähenduses peaks
hõlmama asutuste, organisatsioonide,
ettevõtete, äriühingute nimetusi ja nimesid.
Kitsamas tähenduses tähistab termin ärinimi
ehk firma äriseadustikus vaid üht nimetatud
valdkonda.
Äriseadustiku § 7 ütleb: “Ärinimi ehk firma on
äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja
tegutseb”.
3. Väljavõtteid äriseadustikust
Äriühingu ärinimi:
• Täisühingu ärinimes peab olema täiend
"täisühing", usaldusühingul "usaldusühing",
osaühingul "osaühing", aktsiaseltsil
"aktsiaselts" ja tulundusühistul "ühistu“.
• Täiendeid võib kasutada lühendatud kujul:
"TÜ", "UÜ", "OÜ“ ,"AS“.
• Täiendeid või lühendeid võib kasutada ainult
ärinime alguses või lõpus.
4. Väljavõtteid äriseadustikust
FIE ärinimi
1) Peab sisaldama ettevõtja ees- ja
perekonnanime ega või sisaldada äriühingule
viitavat täiendit ega lühendit.
2) Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea
sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime
juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi.
5. Väljavõtteid äriseadustikust
• Ärinime eristatavus
1) FIE ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest
sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse
kantud ärinimedest.
2) Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav
teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
3) Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana
kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi,
mille registrisse kandmist taotletakse, peab kande
taotleja oma ärinime täiendite lisamise või
ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma.
(jõustunud 2006)
6. Väljavõtteid äriseadustikust
• Ärinime valiku piirangud
1) Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku
vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.
2) Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
3) Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina
kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või
nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku
notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud
juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille
suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
7. Väljavõtteid äriseadustikust
4)Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise
kasutamise õigust, on keelatud kasutada
ärinimes registreeritud geograafilist tähist,
välja arvatud juhul, kui ta tegutseb tegevusalal,
mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud.
5) Valitsus võib kehtestada piiranguid sõna
«Eesti» kasutamisele ärinimes kõikides
ühendites ja võõrkeelsetes vastetes, välja
arvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes.
8. Väljavõtteid äriseadustikust
6) Kui ärinimi lisaks äriühingule viitavale täiendile
sisaldab riigi, haldusüksuse või muu koha nime, peab
ärinimi sisaldama riigi, haldusüksuse või muu koha
nimest eristavat täiendit.
7) Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku
omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi.
8) Sõnu «riigi» või «linna» või «valla» või muid riigi või
kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu
võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile
või KOV-le kuulub üle poole ühingu osadest või
aktsiatest.
9) Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
9. Ärinimedega seonduvast
keeleseaduses
• Kehtiv seadus võeti vastu 1995.
• Praegu arutlusel uue seaduse eelnõu.
• Seaduses sisalduvaid põhimõtteid:
1) Ärinimi kantakse registritesse eestikeelsena,
lisada võib tõlke võõrkeelde, kuid ei tõlgita
nimetuste koosseisus olevaid nimesid –
tühistati 1996 äriseadustiku muutmisega,
millega keeleseadus seotud oli.
10. Ärinimedega seonduvast
keeleseaduses
2) Ärinime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on
samane Eestis kasutatavaga. Muud tähestikku
kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele
normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid.
11. Ärinimedega seonduvast
keeleseaduses
3) Äriühingute ja FIEde eesti keele kasutust
reguleeritakse, kui see on õigustatud avalikes
huvides, sh tarbijakaitse puhul. See peab
olema põhjendatud ja proportsionaalne
taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada
piiratavate õiguste olemust.
(Uus eelnõu lisab regulatsiooni vajaduse
põhiõiguste kaitseks)
12. Ärinimedega seonduvast
keeleseaduses
4) Ärinimed ilmnevad sageli avalikel siltidel, mis
aga peavad olema eestikeelsed, v.a teatud
puhkudel. Nimedele võib lisada eesti keele
piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde,
kusjuures eestikeelne tekst peab olema
esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav.
13. Ärinimedega seonduvast
keeleseaduses
Uue eelnõu ettepanekud:
1) Ka ettevõtete liiginimetused eestikeelseks.
Neile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures
eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi
olla halvemini vaadeldav.
2) Kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab
olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või
teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena,
näiteks tegevuskoha sissepääsu juures.
15. Loomingulisi näiteid
OÜ Siil Udus (riiulifirma)
Hea Tuju Maaletooja OÜ (helkurite valmistamine)
OÜ Mesilase Põlved (reklaam)
OÜ Siidsisalik (infosüsteemide arendus)
Viis Vaala OÜ (turunduskonsultatsioonid)
OÜ Pime Juhus (toitlustus)
Meeleheitel Koduperemehed OÜ (majapidamistööd)
OÜ Välk ja Pauk (finantsvahendus)
Plekk-Liisu Liikluskool OÜ
