Putukad köögis, puidus, riidekapis ja voodis

1. Inimkaaslejad putukad
2011
HKHK
Marje Loide

2. Allikad
• http://www.rentokileesti.ee/kahjuriteatmike-
koduleht
• http://wikilog.net/et/880448-kahjurite-mF5ju-
kontorite-tookeskkonnale.html
• http://www.toometikliinik.ee/index.php?id=127
• http://www.fumiteam.ee/index.php?page=129
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad
• http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.p
hp?id=137

3. Puidukahjurid
• Toonesepad
• Sikud
• Kärsakad
• Üraskid

4. TOONESEPP EHK PUIDUKOI
• Kõige levinumad putukatest puidukahjurid
on meil toonesepad.
Eestist on tooneseplasi
• leitud 28 liiki,
• levinuimad on mööbli-, suur-,
• põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp

5. Puidukoi

6. Toonesepp
• Toonesepad on tumepruuni, musta või
punakat värvi väikesed (pikkus 4–8 mm)
silindrilise kehaga mardikad.
Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi
paljunemine ja levik.
Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või
puidu karestatud pinnale keskmiselt 20–30 piimvalget
muna
• areng kestab tavaliselt 2–4, mõnikord kuni 6 aastat.
Kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on
puidust lahkunud.

7. Majasööjad
• Majasikk ja toonesepp, sinisikk ja raudsepp.
Kõik need ilusa kõlaga nimed kuuluvad
puitehitise põhivaenlastele – kahjuritele ja
nagu nimestki võib aimata, paistavad nad
silma erilise puidusöömise usinusega.
sinisikk

8. Mardikate areng
• Puitu kahjustavaid mardikaid on
kümneid erinevaid liike. Nagu kõik nad neli etappi:
muna, vastne,
nukk ja täiskasvanud isend.
• Munast areneb vastne ehk tõuk,
kes pugib aplalt puitu ja kosub kiiresti.
Kui tõuk on arenemise
• lõpetanud, ehitab ta enda ümber
kookoni ja jääb nukkuma.

9. Areng
• Nukkumise ajal toimunud muutuste tulemusena
väljub kookonist täiskasvanud mardikas,
kel pole tõuguga väliselt mingit sarnasust.
Oma küllaltki lühikese
• eluea (kokku vaid mõni nädal) jooksul on mardika
ülesandeks
• paarituda, leida järglastele sobiv
• elupaik ja jätta sinna munad
• algab uus ring.

10. Areng
• Puidus elav tõuk saab
“täiskasvanuks” alles viie aasta pärast.
Sõltuvalt liigist kestab
tõugustaadium 1...5, mõnedel
• koguni paarkümmend aastat.
• Kogu selle aja närib ta väsimatult
puitu ja võib palgi soodsates tingimustes ohtlikult
hõredaks muuta.
• Mardikas, erinevalt tõugust, toitu ei vaja.

11. Toonesepp
• Tooneseplastele on kõige meelepärasemad
sellised elutingimused, kus temperatuur püsib
22–23 °C juures, suhteline õhuniiskus on 70–
90% ja puidu niiskusesisaldus 18–20%.
• Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 50%,
kaotavad putukad eluvõime.
• Toonesepa tõugud on uskumatult kärarikkad
ja juba paar eksemplari võivad luua kujutluspildi
tervest kolooniast.

12. Nimest
• Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele
sarnanevaid
• helisid, koputades peaga vastu käigu seina.
• Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist
puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva
• tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid
tooneseppadeks – vanarahvas arvas, et see
heli
• ennustab kellegi surma majas.

13. Elukoht
• Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud
niisketes paikades, mis on otsese päikese
eest kaitstud ega külmu talvel läbi.
• Tavalised asukad on nad vahelagedes,
keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja
aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga
mitte kunagi.

14. Toit
• Vastsed toituvad nii okas- (mänd,
kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask,
tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan, tamm)
puidust. Kui muud tingimused on sarnased,
• eelistavad toonesepad lehtpuitu.
• Nad võivad
kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri.

15. Hoidumine
• Mööbli-toonesepa kahjustustele peab
väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle
100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui
• mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes
• Väga vana puit (250–300 aastat) ei ole
tooneseplastele samuti vastuvõetav.

16. Majasikk
• Siklased on võrdlemisi suured (pikkus
tavaliselt üle 20 mm) saleda ja sageli
karvadega kaetud kehaga mardikad.
• Neid tunneb ära tihtipeale mardika kehastki
pikemate
• tundlate järgi

17. Majasiku töö

18. Majasikk
• Siklaste vastsed on valkja või kollaka
lapiku kehaga.
• Nad närivad end puitu ega
välju sealt mitme aasta kestel.
• Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga
väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui
toonesepal

19. Majasikk
• Tema vastsed rikuvad
algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki
puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu
• maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud
on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis.
• Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult
puutumata.

20. Putuka kahjustus

21. Majasikk
• Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida
• on juba kahjustanud seened. Vastsete
arenguks kulub vähemalt 2 aastat,
ebasobivates tingimustes aga isegi kuni 12
aastat.

22. • Täiskasvanud vastne on 30 mm pikkune ja
• 6,5 mm laiune.
• Mardikate lend toimub juulis-augustis.
• Ovaalse väljalennuava mõõdud
on 3 x 6 kuni 5 x 12 mm (foto 2)

23. Elupaik
• Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides
kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%.
See kahjur armastab kõrgemat
temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu
ehitiste soojades osades, eelistades
• põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid.
Kui putukaid on palju, võib kahjustus
olla väga tõsine.

24. Köök ja kontor
• Jahuleedik
• jahumardikas
• Leivamardikas
• Terakärsakas
• Prussakas
• Tarakan
• Toasääsk
• Äädikakärbes
• Vaaraosipelgad
• Majasoomukas
• Toakilk
• Koid
• Kirbud
• Lutikad
• Nahanäkk

25. Prussakad
• Prussakad armastavad elada köögis ja mujal
elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad
nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad
prussakad inimeste toidujäätmeid. Prussakate
kodumaa on soojadel maadel, seetõttu ta meil
vabas looduses elada ei saa.

26. Prussakad
• Prussakad (Blatella germanica ja Blatta orientalis)
• kuni 30mm pikk
• ühtlaselt tumepruuni värvi või kollakaspruun ühe
triibuga
• paljunevad kiiresti
• öise eluviisiga
• kannavad edasi palju haigusi (sh. salmonelloos ja
gastroenteriit)

27. Prussakas
• 12 - 15mm pikad.
• Pruunid 2 tumeda
triibuga kehal.
• Tiivad on mõlemal sool
sama pikad kui keha või
kergelt vaheliti.
• Jookseb ja ronib
(kleepuvad padjakesed
jalgadel).
Köetavad hooned, sageli
köögid ja laevad.
Eelistab kõrgeid
temperatuure ja niiskust.
Omnivoorid.

28. Tarakan
• Inimkaaslejateks on ka prussakatest
suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad
eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei
sobi.
• Emased munevad 16 muna munakookonisse
(munakotti).
• Kooruvad kahe kuuga.
• Nümfid arenevad 5 - 9 kuuga täiskasvanuks.

29. Tarakan
• 25 - 30 mm pikk.
• Tumepruunist musta
värvuseni.
• Tiivad emastel välja
arenemata ja isastel
katavad alakeha kogu
pikkuses.
• Pigem jookseb kui
lendab.

30. Toasääsk
• toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres.
Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid
elamutes.
• Erinevalt vabas looduses elavatest sääskedest
suudavad tema vastsed areneda isegi lekkivate
kanalisatsioonitorude läheduses, valamute ja
vannide haisulukkude vees ja lillevaasides.
• Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades.
Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas.

31. Vaaraosipelgad

32. Vaaraosipelgad
• Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt
pimeduse varjus. Need väga väikesed
kollakaspruunid sipelgad on segatoidulised.
Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi
andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning
lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate
vastu abi ei ole. Vaaraosipelgad on tegelikult
rändsipelgad, kes vajadusel oma pesa
paremasse elupaika ümber tassivad.

33. Vaaraosipelgad (Monomorium pharaonis)
• 3mm pikad
• emasipelgad munevad aastas kuni 3500 muna
• ühes pesas on mitu emasipelgat
• sülemlemine toimub igal aastaajal; levivad ka
nii, et suurest kolooniast eralduvad väiksemad
kolooniad

34. Vaaraosipelgad
• võivad edasi kanda palju haigusi (sh.
salmonelloos ja gastroenteriit)
• eelistavad valgurikast toitu, nagu veri ja
saastunud sidemed
• töösipelgad liiguvad pesast kuni 70m
kaugusele
• elutsevad köetud hoonete õõnsustes

35. Majasoomukas
• Majasoomukad elavad elamu niiskemates
paikades ning tegutsevad samuti pimeduses.
• Käivad öösel kraanikausis joomas
• Oma soojal kodumaal elavad nad vabas
looduses kivide all.

36. Majasoomukas
• 12mm pikad.
Torpeedokujuline, 3
pika harjasega keha
lõpuosas.
• Tiivutu ja pikkade
tundlatega.
• Majasoomuka värvus -
hõbedane kuni kreem.
Täiskasvanud elavad 1-3
aastat.

37. Toakilk
• Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt
haruldaseks. Varasematel aegadel võis
talumajades sageli öösiti tema siristamist
kuulda.
• Soojalembese putukana elas ta seal
ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes
elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam
pole.

38. Toakilk

39. Jahumardikas
• Täiskasvanud - 20mm
pikad. Nad on läikivad,
tumepruunid või
mustad.
• Vastsed on
meekollased, neil on
sile, poleeritud, läikiv,
pikk, kõva ussisarnane
keha ning nad kasvavad
kuni 30 mm pikkuseks.

40. Leivamardikas
• Leivamardikas (Stegobium paniceum)
• täiskasvanud isendid 2-3 mm pikad
• lendavad üsna hästi
• uuristavad kõvasid pindu
• levivad kergesti kodudesse (inimesega)
• elutsevad köögis või toidu säilitamise kohtades

41. Leivamardikas
• Täiskasvanu - 2-3mm pikk. Küürus
tooraks. Keha katavad peened karvad.
Kattetiibadel on sälkudega ribad.
• Vastne - aktiivne arengu varastes
staadiumites. Kaevub kõvadesse
ainetesse. Nad on võimelised
detoksifitseerima teatud mürkaineid.
• Elutsükkel - 200 päeva 17 C juures, 70
päeva 28Cjuures. Täiskasvanud elavad
13 kuni 65 päeva.

42. Jahuleedik
• Täiskasvanu - 7-9mm
pikk, tiivaulatus 15-
20mm. Must siksakiline
muster üle tiibade, mis
on mustad.
• Vastsed - roosakad või
rohekat tooni, sõltuvalt
söödavast toidust. Must
pea. Elab siidises torus.
52 päeva temperatuuril 17°C, 42
päeva 30°C juures.
Viljakas siidikeerutaja.
Täiskasvanud elavad umbes 2
nädalat.
Harva ründab muid aineid peale
jahu.
Täiskasvanud puhkavad päeva
jooksul ja lendavad videvikus.

43. Terakärsakas
• Paari-kolme millimeetri
pikkused terakärsakad ja
• riisikärsakad on väga ohtlikud
laokahjurid. Meil suudavad nad
paljuneda vaid siseruumides,
kus nad toituvad jahust,
jahusaadustest ning
viljateradest.

44. Koid
• Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile,
võib ühes tavalises majapidamises leiduda
veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik
nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida
väikseid vastikuid olevusi, kes oma
elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka,
puitu ja paberit õgivad.

45. Riidekoi
-8 mm pikk
- täiskasvanud isend kuni 5mm pikk, kuldset
värvi
- vastsed kreemikat värvi, kuni 10mm pikad
-võimalik on pikem eluiga (kuni 18 kuud)
vastsed kahjustavad vaipu, riideid, karusnahka
jne.
- neid võib esineda toidus
- levivad kergesti kodudesse (inimesega)

46. Nahanäkk
• Täiskasvanu 6-10mm pikk.
Must, valge ribaga üle
kattetiibade esiosa.
• Vastne - komeedikujuline.
Kiirestiliikuv. Pruuni värvi ja
karvane. Rändavad, et
nukkuda tahketes
materjalides.
Elutsükkel
• 2-3 kuud 18-25Cjuures
• toitub erinevatest
loomsetest toodetest,
sealhulgas juustust.

47. Kirbud
• Kassi- ja koerakirbud
• 2-3 mm pikad
• emane muneb mitusada muna
• hästi lapiku kehaga; hästiarenenud selgroog ja
jalad hüppamiseks
• täiskasvanud isendid eelistavad imeda verd
sellelt liigilt, kellele kirp on kohanenud, kuid
võivad inimesi hammustada

48. Kirbud

49. Äädikakärbes

50. Äädikakärbes
• 2-3mm pikad, kollakaspruunid või kirjud
• helepunased silmad
• lendamise ajal kõht ripub, lendavad aeglaselt
• iseloomulik on paigalhõljumine
• paljuneb käärivates jääkides,
• mustades äravooluavades

51. Lutikad
• Voodilutikad (Cimex lectularius)
• 5mm pikk
• ovaalse kujuga, kere tagaosa lame
• emane muneb kahe kuu jooksul 200-500
muna
• öise eluviisiga, kõige aktiivsem enne
päikesetõusu

52. Lutika välimus ja eluring

53. Levimine
• elutseb pragudes ja õõnsustes,
peatsilaudades, mahakooruva tapeedi vahel,
murenenud krohvi ja lülitite all, vaipade ja
liistude all
• leidub ka mujal kui magamistubades, näiteks
rongides, ülikoolide auditooriumites

54. Ettekujutatud hammustused
• allergiast,
• kiududest ja
• staatilisest elektrist
• põhjustatud nahaärritus