Projektijuhtimise lühikursuse konspekti esimene osa

1. PROJEKTIJUHTIMISE KURSUS
Läbiviija: Jana Pavlenkova

2. Juhtimine – eesmärgi saavutamisele suunatud
protsess
• Teaduslikkus ja loovus
• Eesmärgipärasus
• Spetsialiseerumine ja universaalsus
• Järjepidavus
• Pidevus
• Keskne juhtimine ja omaalgatus
• Töötajate individuaalsus
• Õigused ja vastutus
• Võistlus
• Juhtimisse kaasamine

3. Juhtimise põhimõisted I
• Juhtimine – inimeste tegevuse sihikindel
suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks
tervikuks sulatamist selleks, et saavutada
organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema
liikmete vajadusi
• Organisatsioon – inimrühm, mis võimu ja
eestvedamise mõjutusel ning tegevusi
kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.

4. Juhtimise põhimõisted II
• Juhi tööriistaks on inimene:
kõikide oma vajadustega,
motiividega, emotsioonidega.
• Juhtimise A & O on inimene
• Seega peab juht olema eelkõige
inimeste juht

5. Juhendamise kunst
• Miks on see nii, et mil iganes ma vajan
kätepaari, saan ma selle asemel terve
inimese? Henry Ford

6. Juhtimise ülesanded
• Juhtimine toimub mitmete funktsioonidena, mida tihti
liigitatakse planeerimiseks, organiseerimiseks,
eestvedamiseks/motiveerimiseks ja kontrollimiseks.
• Planeerimine: otsustamine, mis peab tulevikus juhtuma (täna,
järgmisel nädalal, järgmisel kuul, järgmisel aastal, järgmise
viie aasta jooksul jne) ja tegevuskavade koostamine.
• Organiseerimine: plaanide edukaks täideviimiseks vajalike
ressursside optimaalne kasutamine.
• Eestvedamine/motiveerimine: oskuste rakendamine teiste
inimeste efektiivseks kaasamiseks plaanide täitmisele
vastavates valdkondades.
• Kontrollimine: jälgimine — arengu võrdlemine planeerituga,
tagasiside võib tekitada vajaduse plaane muuta.

7. Juhtimise ajalugu I
• Hiina väejuht Sun Tzi (400 eKr)
• Sumeri kaupmehed
• Vana-Egiptuse püramiidide ehitajad
• Orjapidajad
• Araabia numbrite levik
• Kahekordne raamatupidamise
kodifitseerimine (1494)
• ...

8. 19. sajand
• Adam Smith (1723-1790) ja John Stuart Mill (1806-1873) andsid
ressursside jaotamisele, tootmisele ja hinnakujundusega seotud
küsimustele teoreetilise tausta.
• Eli Whitney (1765-1825), James Watt (1736-1819) ja Matthew Boulton
(1728-1809) arendasid tehnilise tootmise elemente nagu standardimine,
kvaliteedikontrolli protseduurid, kuluarvestus, detailidee vahetatavus ja
töö planeerimine.
• Paljud nendest juhtimise aspektidest olid olemas 1861. aastale eelnenud
Ameerika orjanduslikus majandussektoris. Tänapäeva kombe kohaselt
kirjeldatuna "juhiti" taolises olukorras masstootmise laadses tootmises 4
miljonit inimest.
• 19. sajandi lõpus tutvustasid tuntud majandusteadlased Alfred Marshall
(1842-1924) ja Léon Walras (1834-1910) ning ka teised uut komplekssuse
taset juhtimise teoreetilistes alusmüürides. Joseph Wharton pakkus 1881.
aastal esimest korda kolmetasemelise juhtimise kursust.

9. Teaduslik koolkond
• Frederick Taylor (1856 – 1915)
– Jälgi kuidas tööd tehakse ning analüüsi, kuidas
seda paremini korraldada
– Jaga tervik osadeks, täiusta osad ja pane osad
täiustatud terviku saamiseks
– Vali välja need töötajad, kes kõige paremini neile
reeglitele vastavad
– Palk on peamine motivaator

10. Administratiivne koolkond
• Tegeleb võimalikult efektiivse organisatsiooni loomisega
• Max Veber (1864 – 1920): (ideaalne) bürokraatia:
– Kirjutatud eeskirjad
– Ülesehitus hierarhia põhimõttel
– Õiglane hindamine ja tasu
– Ülesannete ja vastutuse süsteem
• Hanry Fayol (1841-1925) juhtide põhitegevused:
– Planeerivad: määratlevad iga tegevuse kvalitatiivse tulemi
– Organiseerivad: korraldavad iga konkreetse ülesande elluviimist
– Tegelevad eestvedamisega: mõjutavad inimesi käituma või tegutsema
teatud viisil, et saavutada eesmärke
– Kontrollivad: hindavad töö tulemuslikkust

11. Administratiivne koolkond - 14 põhimõtet
1. Tööjaotus – spetsialiseeritud
2. Volitused ja vastutus – peavad olema vastavuses, võimuprintsiip
3. Distsipliin – kohustus järgida reegleid
4. Ühine aluvus – “one man one boss”
5. Suundumuste ühesus – sarnased tegevused koondada ühe juhi alla
6. Isiklike huvide allutamine üldistele
7. Personaali tasustamine – õiglane nii firma kui töötaja seisukohalt
8. Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud üles
9. Skalaarne kett – võib peab kulgema ahelat pidi
10. Kord – ressurside hea koordineerimine
11. Õiglus – alluvaid tuleb õiglaselt kohalda
12. Töökoha stabiilsus – tööjõuvoolavuse vältimine, kohanemisaja
võimaldamine
13. Initsiatiiv – alluvate võimalus initsiatiivi näidata
14. Korporatsioonivaim – kooskõlastus

12. Käitumuslik koolkond
• Mary Parker Follet
– Me oleme unustanud inimese!
– Töötaja teab kõige paremini ise, kuidas oma tööd
paremini teha
– Seega nemad peaksid ülesannete täitmist ka
kontrollima
• Hawthorne:
– “Inimkatsed” GM-s
• Douglas McGregor
– Teooria X ja Y

13. Juhtimisteadus
• Juhtimisfilosoofia: Peter F Drucker
• Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid,
modelleerimine, juhtimissimulatsioonid)
• Tootmise logistika juhtimine
• TQM

14. Organisatsiooni-keskkonna koolkond
• Organisatsiooni ja väliskeskkonna suhe
– Keskkonnamõjurid (Michail Porter: 5F – analüüs)
• Süsteemiteooria:
– Avatud / suletud süsteemid, sünergia
– Sisendite / protsesside / väljundite optimeerimine

15. Kombineeritud koolkond
• Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmed
erinevad meetodid erinevateks
situatsioonideks
• Juhtide tarkus / lollus seisneb mitte
kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid
situatsioonidele vastavate otsuste tegemises
• Tehnoloogia muutub, seega ka juhid peavad
kiirelt muutuma

16. Õppiv koolkond
• Muutuvas keskkonnas peavad inimesed
pidevalt õppima
• Õppiv organisatsioon:
– Avatus uutele ideedele
– Uute teadmiste genereerimine ja levitamine
• Toimub ulatuslik koostöö ärivaldkondade
vahel

17. 15. sajandil viis Filippo Brunelleschi oma ajastu
arhitektuuripraktikasse sisse kaks uuendust:
• 14. sajandil oli töö Firenze katedraali ehitusel katkenud ja Brunelleschile
tehti ülesandeks hoone lõpetada ja rajada sellele kuppel. Enne alustamist
esitas Brunelleschi kupli joonised (progetto või plaani), kasutades
erinevaid vaateid hoonele, et näidata oma kavandatud tulevase
konstruktsiooni geomeetrilist lahendust; nende vaadete kaudu pidi kuppel
ise rääkima vaatajale midagi linna ajaloolisest ja poliitilisest kontekstist.
Firenze pürgis kogu maailmale avatud linna staatuse poole ja seepärast
koosnes kuppel kahest “kestast”, välisest ja seesmisest.
• Brunelleschi ratsionaliseeris arhitektuuri ja andis sellele uue ajalise
perspektiivi – selline lähenemine võimaldas eraldada teineteisest
planeerimise ja töö enese, projekti ja selle rakenduse.
Brunelleschi näide osutab sellele, et meil tuleks mõiste “projekt” veel
kord läbi mõelda ja käsitleda seda kui kontseptsiooni, mille
eesmärk on tegevuste organiseerimine.

18. Projekteerimistehnoloogia ajaloost
…-1945 inseneriteadmiste ja loomingulise
talendi sümbioos
1945-1965 esimesed mudelid
1968 valmistamise arvesse võtt (Gladman)
1965-1980 järjestikune tootearendusskeem
1976 Integreeritud tootearenduse mudel
(Olsson)
1980 süstemaatilise ITA mudel (Andreasen)
1995 ITA dünaamiline mudel (Ottosson)

19. Sõna päritolu
• Sõna “projekt” kasutati esimest korda umbes
16. sajandil ja see tuleb ladinakeelsest sõnast
projicere (= ettepoole paiskama).
Ladinakeelne tüvi viitab seega liikumisele,
trajektoorile, mingile kindlale suhtele ajas ja
ruumis.
• Ajalooliselt kasutasid seda sõna esimesena
arhitektid.

20. Projekt on…
• Oxfordi inglise keele sõnaraamat määratleb
“projekti” kui “individuaalset või koostöös
teistega hoolikalt planeeritud ja välja töötatud
ettevõtmist mingi konkreetse eesmärgi
saavutamiseks; [näit.]
uurimisprojekt/üleriigiline projekt äri
edendamiseks”.

21. Mis on projekt
• Projekt on tegevuste kogum, mida seob
teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu
ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks
on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus
teenus või toode.
• Projekt on rida üksteisele järgnevaid tegevusi
teatud eesmärgi saavutamiseks vastavate
ressursside piires

22. Projekti piiravad ressursid
• Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis.
• Ressurss. Projekti käsutuses on eelnevalt
kokkulepitud ressurss, mille väärtus on
rahaliselt mõõdetav ning mis moodustab
projekti eelarve.
• Tulemus. Tulemust kirjeldatakse eesmärkide ja
väljundite kaudu.

23. Projekti tunnused
• Uudsus ja ühekordsus
• Spetsiifiline eesmärk
• Range ajaline piiritletus
• Iseseisev organisatsioon
• Piiritletud ressursid ja iseseisev eelarve
• Kõrge määramatuse ja riskide aste

24. Ameerika mõtleja John Dewey (1859–1952)
Projektil neli eeldust:
• ühine mõtteprotsess, mis vormib projekti kasvu ja
arengut;
• projekti kujundamiskeskkonna tingimuste jälgimine;
• teadmine selle kohta, mis sarnastes olukordades
varem on toimunud;
• lähenemine, mis ühendab tähelepanekud
tänapäevast teadmistega minevikust, ja määratleb
seeläbi nende tähenduse.

25. Kõigest sellest tuleks meil pöörata tähelepanu
asjaolule, et projekt:
• on meetod, mis võimaldab meil liikuda ideelt tegevusele,
protsessi käigus erinevaid etappe kujundades;
• on suunatud selle (sotsiaalse) keskkonna muutmisele, milles
ta aset leiab;
• vormub konkreetses sotsiaalses, ruumilises ja ajalises
kontekstis;
• omab hariduslikku mõõdet ja võimaldab inimestel õppida
kogemuse läbi;
• on kollektiivse tegevuse produkt;
• hõlmab tingimata analüüsi, mis loob seose idee ja tegevuse
vahel.

26. Kuid projekt pole
• minevikus toimunud tegevused, mis korduvad
regulaarselt ühel ja samal viisil;
• selgelt määratlemata eesmärkidega
tegevused;
• tegevused, mida on võimalik korrata või mida
on võimalik ükskõik kuhu ja ükskõik millal
ümber paigutada;
• pidevalt toimuv tegevus.