2. • Stressi termini võttis kasutusele 1926
aastal Hans Selye.
• Pikaajalise uurimistööga jõudis ta
järeldusele, et organism reageerib
igasugusele ärritusele alati kahte tüüpi
reaktsiooniga- spetsiifilise ja üldisega.
3. • Üldised ehk mittespetsiifilised reaktsioonid on
sarnased kõikide haiguste ja kahjustuste korral.
Nad tekitavad “lihtsalt haiguse”. Selle uurimise
tulemusena tekkiski stressi teooria- igasuguste
ärritajate ja tegurite mõjul tekivad organismis
mittespetsiifilised muutused (stressi ehk
kohanemissündroomi mõiste).
• Tekib alati, ei ole tähtis, kas olukord on meeldiv
või mittemeeldiv. Stress ei too kaasa alati
kahjustusi.
4. Stressi kujunemise faasid
• Häire faas- tajutakse ärevust, peab
otsustama, kas võidelda stressori vastu,
põgeneda või loobuda võitlemisest.
• Vastupanu faas- vastuseis stressori
mõjule.
• Kurnatuse faas- stressor on mõjunud
pikemat aega. Kestev kurnatus.
5. Mõisted
• Stress on keha ja meelte vastus
organismile esitatud kõrgendatud
nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning
suure koormuse tingimustes
tegutsemiseks.
7. • Eustress - positiivne närvisüsteemi pinge,
mis võimaldab oma võimete kiiret
rakendamist jõupingutuse sooritamiseks.
Tõstab eneseusku ning aitab ennast
ületada ja seega ka tulemusi parandada.
Aitab inimesel kohaneda, areneda,
muutuda
8. Distress - negatiivne närvisüsteemi pinge,
mis on enamasti seotud hirmuga
eelseisvate raskuste ületamatuse ees.
Pikaajalise olemasolu korral viib
haigestumiseni.
11. Isiksuse tüübid
• A tüüp on isiksusetüüp, mida iseloomustab
kannatamatust, ülemäärane (tavaliselt varjatud)
kalduvus rivaalitsemisele ja vaenulikkusele, liigne
enesekontroll ja vastustunne ja kalduvus ennast
karistada. Perfektsionismi tõttu võtab ta endale liiga palju
kohustusi, ülehinnates oma võimeid, ning on seetõttu
alalises ajahädas. Ta ei tunne rahuldust ega rõõmusta
oma saavutuste üle. Ta on pidevas stressis ega oska
puhata.
• Väliselt enesekindlad, kahtlevad pidevalt eneses. Suur
sisemine pinge, tihti vaenulikud teiste vastu ja
konfliktsed.
12. • B-tüüpi isiksus on isiksusetüüp, mida
iseloomustavad kannatlikkus ja rahulikkus
ning muud A- tüüpi isiksusele vastandlikud
jooned.
• Ei kiirusta alatasa. Elu kulgeb
tasakaalukamalt, konflikte esineb vähem.
Neil on enam sisemist enesekindlust,
töötavad rahulikus tempos.
13. • C-tüüpi isiksus on isiksusetüüp, mida
iseloomustab koostöövalmidus, rahulikkus,
kannatlikkus ning kalduvus
nukrameelsusele, lootusetusele ja
depressioonile.
• 1980ndatest on seda isiksusetüüpi
hakatud seostama riskiga haigestuda
kasvajatesse..
14. ...toimetulekuvõtteid
• Vähenda A-tüüpi käitumist:
– kiire söömine
– kiire rääkimine
– pidev võistlus
– agressiivsus (nii verbaalne kui füüsiline)
– väsimuse ignoreerimine või eitamine
– ranged piirangud
– mitme asjaga korraga tegelemine
– tihe ajagraafik
– pealiskaudne kuulamine, kuulamise teesklemine
– pinges lihased
16. Läbipõlemissündroom
• On seotud tööga ja tekib tavaliselt siis, kui
inimene kogeb liiga tugevat survet ja
samal ajal ta pole rahul.
3 faasi -mesinädalate faas
-probleemide kuhjumine
-lõppfaas
17. Toimetulekustiilid
Toimetulek – hulk reaktsioone, kus
inimene ja keskkond üksteist mõjutavad
Probleemide lahendamisele
Emotsioonidele
Sotsiaalsele toetusele
Keskendumine
Iseenda isiksusest
tulenevatele ressurssidele
19. ...tõhusad toimetulekustrateegiad
Info otsimine – probleemi teadlik käsitlemine läbi
situatsiooni parema mõistmise
– vs informatsiooni allasurumine (ignoreerimine,
möödavaatamine, eitamine)
– vs hoidumine (probleemi mittetunnistamine,
allasurumine, ignoreerimine)
Situatsiooni ümberhindamine, uuesti
sõnastamine – teisest vaatepunktist lähenemine
– vs negatiivsetesse mõtetesse takerdumine
(sundmõtlemine, korduvad mõtted halvast
olukorrast)
– vs süüdistamine
20. ...tõhusad toimetulekustrateegiad
Aktiivne probleemi mõjutamine
– vs süüdistamine
– vs enese võrdlemine teistega
– vs emotsiooni-keskne informatsiooni otsimine –
keskendumine oma negatiivsetele tunnetele
– vs negatiivne emotsioonide väljendamine –
tunnete jagamine teistest hoolimatul viisil
Sotsiaalse toetuse otsimine
– vs isoleerumine
21. Tunnete avamine lahtikirjutamise teel
- Emotsioonide sõnades väljendamine
muutus stressorist mõtlemise viisis
- Mõtete-tunnete kokkupanek mõtestatum ja
mõistetavam versioon kogemusest, millega
on ka kergem toime tulla
- Asjakohaste stressikogemuste ja
emotsioonide verbaalne kirjeldamine
mõtestatumad järeldused kogemuse
tähendusest, õppetunnist ja väärtusest
...tõhusad toimetulekustrateegiad
