1. REL 2011: Eesti-sisene
ränne ja teine elukoht
Ene-Margit Tiit
REL 2011 metoodikajuht
RAHVUSVAHELINE
STATISTIKA-AASTA

2. Sünnikoht ja summaarne siseränne
 Sünnikoht – isiku ema püsielukoht tema sünni ajal.
 85% Eesti püsielanike sünnikoht on Eesti (eelmise
loenduse ajal oli vastav näitaja 82%).
 Siserändest käsitletakse käesolevas ettekandes Eesti
püsielanike kogu eluaja jooksul toimunud Eesti sisest
elukohavahetust (summaarne siseränne).
 Summaarse rände indikaatoriks on sünnikoha ja
rahvaloendusel märgitud elukoha erinevus, st et sünnikoht
ja elukoht paiknevad erinevates asustusüksustes.
 Kui isik pärast elukohavahetust on naasnud sünnikohta
(-valda, -linna), siis tema summaarne ränne jääb
avastamata.
22.05.2013

3. Kus on Eestis sündinud inimeste
sünnikoht? (%)
0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0 70.0 80.0
Eesti Vabariigi endine territoorium…
.. Tartus
..kodumaakonna muus vallas
..kodumaakonna muus linnas
..muu maakonna linnas
..muu maakonna vallas
..Tallinnas
muus maakonnas
..kodulinnas/vallas
kodumaakonnas
22.05.2013

4.  Võrreldes eelmise loendusega on sünnimaakonnas
elavate isikute arv jäänud ligikaudu samaks, kuigi Eestis
sündinute osakaal on suurenenud.
22.05.2013

5. Eestis sündinud Eesti püsielanikest elab oma
 sünnimaakonnas 69%,
 sünnilinnas või -vallas 47%.
 Sünnimaakonnast on lahkunud üle poole Järva- ja
Jõgevamaal sündinud inimestest. Harju maakonna kõrval
on teistesse Eesti maakondadesse võrdlemisi vähe välja
rännanud Ida-Virumaal ja Pärnumaal sündinud inimesed.
22.05.2013

6. Sünnimaakonnas elavate inimeste
osatähtsus maakonniti, 31.12.2011 (%)
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
70.00
80.00
90.00
100.00
22.05.2013

7. Meeste ja naiste rändeaktiivsus maakonniti
(%)
0.00 20.00 40.00 60.00 80.00 100.00 120.00 140.00 160.00 180.00
M_JÄRVA
N_JÄRVA
M_JÕGEVA
N_JÕGEVA
M_PÕLVA
N_PÕLVA
M_VALGA
N_VALGA
M_LÄÄNE
N_LÄÄNE
M_VILJANDI
N_VILJANDI
M_RAPLA
N_RAPLA
M_HIIU
N_HIIU
M_VÕRU
N_VÕRU
M_LÄÄNE-VIRU
N_LÄÄNE-VIRU
M_SAARE
N_SAARE
M_TARTU
N_TARTU
M_PÄRNU
N_PÄRNU
M_IDA-VIRU
N_IDA-VIRU
M_HARJU
N_HARJU
sünnimaakonnas
.. sünnilinnas / -vallas
22.05.2013

8.  Selgub, et praktiliselt kõigis maakondades on mehed
konservatiivsemad ning lahkuvad sünnimaakonnast ja
sünnilinnast/ -vallast väiksema tõenäosusega kui naised.
 Naised, kes sünnikohast lahkuvad, rändavad meestest
märksa suurema tõenäosusega linna.
22.05.2013

9. Rännusiht – linn või maa? (%)
0.00 10.00 20.00 30.00 40.00 50.00 60.00 70.00 80.00
M_IDA-VIRU
N_IDA-VIRU
M_HARJU
N_HARJU
M_HIIU
N_HIIU
M_SAARE
N_SAARE
M_VALGA
N_VALGA
M_TARTU
N_TARTU
M_PÄRNU
N_PÄRNU
M_LÄÄNE
N_LÄÄNE
M_JÕGEVA
N_JÕGEVA
M_VÕRU
N_VÕRU
M_RAPLA
N_RAPLA
M_PÕLVA
N_PÕLVA
M_LÄÄNE-VIRU
N_LÄÄNE-VIRU
M_VILJANDI
N_VILJANDI
M_JÄRVA
N_JÄRVA Eestimaa
vald
Eestimaa
linn
22.05.2013

10. Tallinna või Tartusse elama asunute
osatähtsus maakonnas
sündinuist, 31.12.2011 (%)
0.00 10.00 20.00 30.00 40.00 50.00 60.00 70.00
M_PÕLVA
N_PÕLVA
M_VÕRU
M_TARTU
M_VALGA
M_PÄRNU
M_JÕGEVA
N_VÕRU
M_IDA-VIRU
N_TARTU
M_VILJANDI
N_VALGA
N_PÄRNU
N_JÕGEVA
M_LÄÄNE-VIRU
M_SAARE
N_VILJANDI
N_IDA-VIRU
M_RAPLA
M_JÄRVA
N_SAARE
M_LÄÄNE
N_LÄÄNE-VIRU
M_HIIU
N_JÄRVA
N_RAPLA
N_LÄÄNE
N_HIIU
M_HARJU
N_HARJU
.. Tallinnas
.. Tartus
22.05.2013

11.  Tallinna on elama asunud üle viiendiku hiidlastest ja
peaaegu sama palju läänlasi.
 Tartusse on elama asunud ligi kümnendik Jõgeva ja
Põlva maakonnas sündinutest.
22.05.2013

12. Kus on sündinud Eesti maakondade
linna- ja maaelanikud? (%)
0.0 20.0 40.0 60.0 80.0 100.0
Harju vallad
Tartu vallad
Pärnu vallad
Ida-Viru vallad
Jõgeva linnad
Lääne vallad
Viljandi vallad
Järva vallad
Põlva linnad
Lääne-Viru vallad
Jõgeva vallad
Valga vallad
Rapla vallad
Järva linnad
Põlva vallad
Võru vallad
Hiiu linnad
Lääne linnad
Viljandi linnad
Hiiu vallad
Lääne-Viru linnad
Saare vallad
Kogu Eesti
Võru linnad
Pärnu linnad
Saare linnad
Tartu linnad
Valga linnad
Harju linnad
Ida-Viru linnad
Sama asula
Sama maakond
22.05.2013

13. Eesti linnade ja valdade rahvastiku
sünnikoht
 Selgub, et Eestis on linnade rahvastik püsivam kui
maarahvastik: tervikuna on linnaelanikest suurem osa kui
maaelanikest sündinud samas maakonnas, kus nad
praegu elavad, samuti ka samas vallas või linnas.
 Elanikkonna stabiilsuse või suletuse poolest paistab välja
Ida-Virumaa, siinsete linnade elanikkond on 90%-liselt
samas maakonnas ja 75%-liselt samas linnas sündinud.
22.05.2013

14. Teine eluase (eluruum, elukoht)
 Teine eluase (elukoht) on isiku põhielukohast erinev
(teises asulas paiknev) eluase, milles ta veedab
vähemalt 3 kuud aastas.
 Kui isikul on leibkond, siis on põhielukohaks leibkonna
ühine eluruum.
 Kõrgkooli õppurite puhul, kes elavad õpingute kohas,
võib teiseks eluruumiks olla vanematekodu.
22.05.2013

15. Teist eluaset omab ligi 80 000 Eesti
püsielanikku (6,1%
rahvastikust), 31.12.2011
22445
29649
26880
Linn
Vald
Välismaa
22.05.2013

16. Teine eluase välismaal, 31.12.2011
13942
2893
1737
1402
1351
5309
Soome
Venemaa
Norra
Rootsi
Suurbritannia
Muu välisriik
22.05.2013

17. Maakonnaelanike osatähtsus, kellel on teine
eluase, 31.12.2011 (%)
0.00 1.00 2.00 3.00 4.00 5.00 6.00 7.00 8.00 9.00
Ida-Viru maakond
Harju maakond
Rapla maakond
Valga maakond
Kogu Eesti
Järva maakond
Lääne-Viru maakond
Pärnu maakond
Põlva maakond
Jõgeva maakond
Võru maakond
Viljandi maakond
Lääne maakond
Tartu maakond
Saare maakond
Hiiu maakond Eesti
Välisriik
22.05.2013

18. Kellel on teine eluruum?
 Teise eluruumi omanikest 57% on mehed.
 Eestis paiknevaid eluruume on meestel ja naistel
võrdselt.
 79,7% teise eluruumi omanikest on eestlased.
22.05.2013

19. Teise eluruumi omanike vanusjaotus
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
0-14 15-29 30-49 50-64 65+
22.05.2013

20. Miks on inimestel teist eluruumi vaja?
(%)
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
45.0
50.0
Töö Õppimine Muu Põhjus teadmata
Mehed
Naised
22.05.2013

21. Kus paikneb teine eluruum? (%)
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
22.05.2013

22. 22.05.2013 Esitluse või esitleja nimi