1. Rahvastikuprognoos 2013-2040
Metoodika
Mare Vähi TÜ MSI 27.02.2014

2. Töörühm
TÜ matemaatika
Mare Vähi
Ene-Margit Tiit
TÜ Geograafia
Tiit Tammaru
Kadri Leetmaa
Statistikaamet
Alis Tammur

3. Prognoosimisel arvestatakse kolme protsessi:
Sündimus: sündimuse vanuskordajad,
sünnitaja keskmine vanus, summaarne
sündimuskordaja
Suremus: suremuse soo-vanuskordajad
Ränne: välisränne, siseränne

4. Lähtuti rahvastiku soo-vanusjaotusest
1. jaanuaril 2012.
Protsesside muutuste hindamisel arvestame
viimaste aastate trende Eesti andmete põhjal.

5. Sündimuse muutus eelneval perioodil
Viimaste aastate jooksul on sünnitaja vanus
järjest tõusnud – 25,4 aastat 1994 kuni 29,6
2012. aastal.
Summaarne sündimuskordaja on madal
1994. aastal 1,42
2012. aastal 1,59

6. Summaarse sündimuskordaja muutumine
2.5
2
1.5
1
0.5
0

7. Sündimuse vanuskordajad
0.14
0.12
0.1
0.08
0.06
0.04
0.02
0
15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45
1994
2000
2012
Allikas: autori arvutused ESA andmete põhjal

8. Ema keskmine vanus lapse sünnil
32
31
30
29
28
27
26
25
2003
2004
Denmark
2005
2006
Estonia
Allikas: EUROSTAT
2007
Finland
2008
2009
Sweden
2010
2011
Norway
2012
Läti

9. Summaarne sündimuskordaja
2.50
2.00
1.50
1.00
0.50
0.00
2003
2004
2005
Denmark
Allikas: EUROSTAT
2006
Estonia
2007
Finland
2008
2009
Sweden
2010
2011
Norway
Läti
2012

10. Sündimuse muutus prognoosiperioodil
• Sünnitusvanuse muutus vastavalt
sündimuskõverate muutusele
• Summaarse sündimuskordaja tõus
väärtuseni 1.8 (mis on lähedane
loendusandmete põhjal arvutatud lõpetatud
sündimuskordajale 1.86)

11. Suremus eelneval perioodil
Oodatav keskmine eluiga on viimastel
aastatel tõusnud.
Keskmine eluiga sõltub haridusest:
kõrgharidusega inimeste eluiga on pikem.
Meestel oli erinevus 2010. aastal 5,8 aastat
(76,7 vs 70,9) ja naistel 3,2 aastat (84,0 vs
80,8).

12. Keskmise oodatava eluea dünaamika
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Mehed
Allikas: ESA
Naised

13. Oodatav keskmine eluiga
85
80
75
70
65
60
55
2007
2008
Mehed_kõrg
Allikas: EUROSTAT
Naised_kõrg
2009
Mehed
2010
Naised

14. Suremuse muutuse arvestamine
Eeldame, et Eestis tõuseb keskmine oodatav
eluiga sünnil (vähenevad suremuskordajad)
perioodi lõpuks tasemele, mis vastab
praegusele kõrgharidusega inimeste
tasemele .
See on igati reaalne – möödunud 12 aasta
jooksul tõusis Eestis oodatav eluiga meestel
6 ja naistel 5 aastat.

15. Ränne
Välisrände arvestamine
Aluseks oli 12 aasta jooksul toimunud
registreeritud välisrändesaldo soovanusjaotus.
Sellele lisati hinnanguline registreerimata
välisränne. (Hinnang on saadud
loendusandmete põhjal)

16. Välisrände arvestamine
Eeldati, et registreerimata välisrändes on
tööealiste seas meeste ja naiste suhe
0,56:0,44.
Eeldati et registreerimata välisrände maht aja
jooksul väheneb ja tasakaalustub perioodi
lõpuks.

17. Siserände arvestamine
Siseränne võeti arvesse maakondade
prognooside arvutamisel.
Siserände suurus on hinnatud 2010 ja 2011
aasta andmete tegelike
maakondadevaheliste rändeandmete põhjal
üheaastaste soo-vanusrühmade jaoks ja
eeldatud, et suhtelised rändesuundumused
jäävad samaks.

18. Kokkuvõte (1)
- summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt
ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta;
- suremus väheneb;
- oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb
2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2
aastani;
- rändesaldo jätkab viimase 12 aasta
registreeritud ja registreerimata välisrände
trende ja väheneb mõnevõrra perioodi jooksul.

19. 1. variandi järgi on koostatud ka piirkondlikud
prognoosid, kus siserändes on kasutatud
2011. aasta rahvaloenduse andmetele
tuginedes viimase kahe aasta
rändesuundumusi, mille silumisel on
arvestatud Eesti viimase kümnendi trende.

20. Kokkuvõte (2)
- summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt
ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta;
- suremus väheneb;
- oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb
2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2
aastani;
- rändekordaja on kuni 2015. aastani sama
nagu 1. variandil, aastatel 2016–2020 poole
väiksem ja alates 2021. aastast on sisse- ja
väljaränne tasakaalus.