1. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni
instituudi teadusprojektid
Andra Siibak ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt

2. Ajalooliselt
 Rahvusvaheliselt on ajakirjanduse ja meedia uuringuid tehtud nii
humanitaarses ja sotsioloogilises võtmes.
 Instituudi algusaegadel on uuringud olnud pigem humanitaarsed –
ajaloolised, keele ja märkide kesksed.
 Hilisemal ajal on tegeletud uuringutega ennekõike sotsioloogilises
võtmes. Samas on tehtud ka mõningad psühholoogilisi uuringuid -
ennekõike uuritud identiteetide kujunemise ja meedia mõju.

3. Ajakirjandus
Kolm õppetooli,
uurimisteemadelt tugevad
Meedia- ülekattumised, kuid siiski
uuringud kolme valdkonda
uurimisobjekte ja küsimusi
Sotsiaalne
kommuni-
katsioon

4. • Ajakirjanduskultuur • Põlvkonnad ja
• Ajakirjaniku professionaalsed põlvkondade vahelised
väärtused suhted kujunevas
• Väärtuskasvatus koolis ja infoühiskonnas
väljaspool • Väärtused, identiteetide
• Vaba ka sõltumatu meedia kujunemine
• Meedia vastutuse ja • Diskursusanalüüsi
läbipaistvuse küsimused meetod erinevat sorti
tekstide analüüsis
Prof. Prof.
Halliki Veronika
Harro-Loit Kalmus
• Kollektiivsed Prof. Triin Prof.
identiteedid Eestis
muutunud Vihalemm Marju
rahvuslik-poliitilises
ja majanduslikus Lauristin • Postkommunistlik
kontekstis transformatsioon
• Muutuste • Eesti sotsiaalne ja
kommunikatsioon ja poliitiline kujunemine
sotsiaalsed ja kommunikatsioon
praktikad • Avalik sfäär
• Muulaste identiteet • Elanikkonna
ja väärtuste kultuurisuhete
kujunemine muutumine

5. Instituudi käimasolevad projektid
 Sihtfinantseeritavaid projektid – 2
 Kuulumine tippkeskustesse - 1
 Grandiprojektid – 8
 RAAM 7 projektid – 2
 Rahvusvahelised projektid – 6
 Praktilised projektid – 1

6. SIHTFINANTSEERITAVAD TEEMAD

7. Eesti kui kujunev info- ja tarbimisühiskond:
sotsiaalne jätkusuutlikkus ja elukvaliteet
 Uurimisteema kujutab endast sotsiaalse transformatsiooni
alast alusuuringut, mille sihiks on Eesti jätkusuutliku arengu
sotsiaalsete tegurite selgitamine rahvusvahelistuva info ja -
tarbimisühiskonna tingimustes.
 Tähelepanu keskmes on inimkapitali jätkusuutlikkus, sh
erinevate earühmade ootused eneseteostusele ja
elukvaliteedile ning toimetulek uues kultuurilises,
tehnoloogilises ja sotsiaalses keskkonnas.
 Uurimust iseloomustab kvantitatiivse ja kvalitatiivse
lähenemisviisi (makro- ja mikroanalüüsi) integreerimine.
 Töö empiiriline sisu seisneb eri rahvarühmade majandusliku,
kultuurilise ja poliitilise aktiivsuse, infotarbimise, elulaadi,
väärtuste ja identiteetide dünaamika analüüsis.

8. Kultuurikommunikatsiooni komplekssus ja
kultuuriuurimise metodoloogilised väljakutsed
 Uurimisküsimused
1. Kultuurikommunikatsiooni uurimise metodoloogilised
aspektid
 sh transdistsiplinaarse tõlke probleemid;
2. Kultuuri kirjeldused ja enesekirjeldused
 sh mäletamise praktikad, ajaloo- ja kultuuritegelikkuse
aktualiseerumine eri tekstitüüpides ja hübriid-
diskursustes;
3. Identiteediloome mehhanismid
 sh vähemuste kultuuridialoogi võimalused ühiskonnas
 Interdistsiplinaarsed uuringud koos kultuuriantropoloogia ja
etnoloogiaga
 Humanitaarses meediauuringute suunas
 Dokumendianalüüsid, intervjuud, elulugude analüüsid

9. Kultuuriteooria tippkeskus:
Kultuurikommunikatsiooni uurimisrühm
 Projekti juht: prof. Halliki Harro-Loit
 Eesmärk on leida metodoloogilisi lahendusi inter- ja
transdistsiplinaarset uurimistööd takistavate mõistmisraskuste
ületamiseks kultuurikommunikatsiooni valdkonnas, et suurendada eri
distsipliinide dialoogi- ja koostöövõimet.
 Uuringu kesksed teoreetilised mõisted on komplekssus, refleksiivsus
ja dialoogilisus, vahendatud kommunikatsioon ja diskursiivsed
praktikad. Neid rakendatakse kolmes omavahel integreeritud
uurimisvaldkonnas:
 kultuurikommunikatsiooni uurimise metodoloogilised aspektid (sh
transdistsiplinaarse tõlke probleemid);
 kultuuri kirjeldused ja enesekirjeldused (sh mäletamise praktikad,
ajaloo- ja kultuuritegelikkuse aktualiseerumine eri tekstitüüpides ja
hübriid-diskursustes);
 identiteediloome mehhanismid (sh vähemuste kultuuridialoogi
võimalused ühiskonnas).

10. ETF grandid

11. ETF grant: Meedia ja kommunikatsiooni
geograafiad siirdeühiskonnas
 Projekti juht: Anu Masso
 Eesmärk analüüsida sotsiaal-kultuurilist transitsiooni Eestis,
vaadatuna sotsiaalse ruumi perspektiivist.
 Tuginedes David Harvey teooriale, kontseptualiseeritakse
personaalset sotsiaalset ruumi läbi kolme koostisosa:
 ruumi kättesaadavus ja distantseeritus,
 ruumi hõlmamine ja kohandumine ning
 ruumi domineerimine ja kontroll.
 Peamise empiirilise fookusena uuritakse võõrkeelte oskuse ja
omandamise rolli.
 Empiirilised analüüsid viiakse läbi kombineerides kvalitatiivseid ja
kvantitatiivseid meetodeid.

12. ETF grant: Elanikkonna kultuurisuhte muutumine
Eestis 1970ndatest kaasajani
 Projekti juht: prof. Marju Lauristin
 Eesmärk on välja töötada ühtne indikaatorite süsteem, mis võimaldaks
tagasivaates võrrelda erinevate ajastute kultuuritarbimist
 Kombineeritakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist.
Analüüsitakse paljude küsitluste tulemusi kultuurilise aktiivsuse taseme
ja suuna ning kultuurisuhte erinevate aspektide, kultuuritarbimise
sotsiaalsete (integratiivsete) või individuaalsete (elamuslike)
funktsioonide domineerimise seisukohalt.
 Alaprojektid keskenduvad erinevatele kultuurivaldkondadele:
 1. Raamatute ja raamatukogu rolli muutumine
 2. Muusika roll erinevatel ajaloo järkudel ja muusikaharrastuste levik
erinevates rahvarühmades, funktsioonid ja eelistused
 3. Muuseumi roll kultuurimeediumina
 4. Kultuuri institutsioonilise infrastruktuuri muutumine

13. ETF grant: Kollektiivsed identiteedid Eestis muutunud
rahvuslik-poliitilises ja majanduslikus kontekstis
 Projekti juht: prof. Triin Vihalemm
 Analüüsitakse kollektiivseid identiteete kui olulist ühiskonna jätkusuutlikkuse
ressurssi Eestis majanduskriisi ja kaasneva ühiskondliku pinge kontekstis.
 Empiiriliste uuringute objektiks on etniline identiteet, mis on Eesti elanike
kollektiivsetes enesemääratluses kesksel positsioonil.
 Uurimise põhiteemad ja meetodid:
1) Eestlaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Tekstianalüüsi
meetodeid kasutades uuritakse keelepoliitikat kui keskset identiteedi
kehtestamise instrumenti ning seonduvaid probleeme; küsitlusmeetodil
uuritakse isikutasandi identiteedistruktuure.
2) Venelaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Kavas on
ulatuslik võrdlev uuring Eestis ja Venemaal, mis käsitleb etnilist identiteeti,
selle seosed keele, religiooni jt kultuurikomponentidega, samuti poliitilise
käitumisega (Läbi viidud 2011 Integratsiooni Monitooring).
3) Kas keeleliselt “integreerunud” venelastest Eestis võib kujuneda eliit või
ähvardab neid kultuuriline marginaliseerumine? Kavas fookusgrupid,
süvaintervjuud, keelekümbluse läbinud laste juhtumiuuring.

14. ETF grant: Mälupraktikad: järjepidevused ja
katkestused 20. sajandi mäletamises
 Projekti juht: Ene Kõresaar
 Projekti keskne ülesanne on 20. sajandi mäletamise praktikate põhjal
uurida katkestuse ja järjepidevus toimimist (mälu)kultuuris.
 Uurimus keskendub n-ö rohujuuretasandi ja igapäevastele
mäletamise praktikatele, mille keskmes on 20. sajandi kogemus.
Valitud lähenemine on põhistatud: uurimuse eeldatavad teoreetilised
tulemid põhinevad konkreetsete mäletamispraktikate analüüsil ja
võrdlusel, milles eristatakse:
 sündmuse (põhisündmused Teine maailmasõda ja sotsialism),
 meediumi (omaeluloolised jutustused, muuseumiekspositsioonid,
ajakirjandusžanrid, kommemoratiivsed rituaalid ja memoriaalid,
tähtpäevad, ajaloolised dokumendid)
 ja diskursuse tasandeid.

15. ETF grant: Põlvkonnad ja põlvkondadevahelised
suhted kujunevas infoühiskonnas
 Projekti juht: prof. Veronika Kalmus
 Põhieesmärgiks on analüüsida erinevate vanuserühmade kogemusi
igapäevases kokkupuutes traditsioonilise ja uue meediaga ning nende
meediakasutuspraktikaid ning uurida põlvkondade vahelist interaktsiooni
kujunevasse infoühiskonna sotsialiseerumise protsessis.
 Uuritakse üheaegselt kaht peamist sotsialiseerimismõjurit vanemas
põlvkonnas – lapsevanemaid ja õpetajaid – ja seda, kuidas nad
reflekteerivad omavahelist rollijaotust sotsialiseerimisülesannete
jagamisel. Lisaks teismelistele ja kooliealistele lastele kui tavapäraselt
uuritavale vanuserühmale keskendub projekt ka vähemuuritud
vanusesegmendile – eelkooliealistele lastele. Tähelepanu all on ka
eakaaslased ja õed-vennad ise-sotsialiseerimise mõjuritena.
 Projekti metodoloogilist lähenemist iseloomustab mitmekülgsus ja
interdistsiplinaarsus – kasutatakse nii sotsioloogia, meediauuringute,
kasvatusteaduste, psühholoogia kui ka etnograafia lähenemisviiside ja
meetodite kombinatsiooni.

16. ETF grant: Muutuste kommunikatsioon ja
sotsiaalsed praktikad
 Projekti juht: Margit Keller
 Eesmärk on analüüsida, kuidas ja miks professionaalne
muutuste kommunikatsioon suudab või ei suuda
transformeerida nii koduseid tarbimispraktikaid kui ka
organisatsioonide praktikaid.
 Keskendutakse järgmistele kitsamatele tarbijaharidusega
seotud valdkondadele: säästev tarbimine, finantskirjaoskus,
tervisekäitumine ning teisalt organisatsioonide muutumisele,
sh nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate innovatsioon,
keskkonda säästvate praktikate juurutamine jms.
 Projekti metodoloogiline lähenemine on peamiselt kvalitatiivne:
viiakse läbi intervjuusid, fookusgruppe, osalusvaatlusi nii
tarbijatega kui ka organisatsioonide liikmetega, samuti
dokumendianalüüsi.

17. ETF grant: Eesti avalik-õigusliku meedia
perspektiivid teel võrguühiskonda
 Projekti juht: Maarja Lõhmus
 Grandiprojekt püüab vastata küsimusele, milliseks saame
kujundada avalik-õigusliku meedia rolli Eesti ühiskonnas 21.
sajandil.
 VÄLISED TINGIMUSED JA VAHENDID (regulatsioon,
tehnoloogiate arendused, rahvusvaheline meedia-
integratsioon, interaktsioon). Väliste tingimuste raames uurime
maailma parimate meediakeskuste tehno-strateegiaid ja Eesti
keskkonda sobivaid variante ning sünteesime Eesti
kodanikuühiskonnale sobivaid variante, uue ERRi maja
võimalusi silmas pidades
 EESTI KODANIKE PRAKTIKAD, sh uued ja vanad praktikad
ning ootused Ringhäälingule võrgustunud keskkonna

18. ETF grant: Muuseumi kommunikatsiooni
arendamine 21. sajandi infokeskkonnas
 Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt
 Põhieesmärgiks on muuseumi kommunikatsiooni, kultuurilise
osaluse protsesside ja auditooriumide uurimine Eesti Rahva
Muuseumi (ERM) veebi- ja traditsiooniliste keskkondade kontekstis.
 Projekt on kahetasandiline –
 uurimuslik: teoreetiline ja analüütiline tasand, mis uurib ERMi olemasolevaid
kommunikatsiooni ja auditooriumide kaasamise protsesse;
 rakenduslik: mis uurib ja tutvustab erinevaid auditooriumide kaasamise ja
kommunikatsiooni viise traditsioonilise ja uue meedia kaudu rea sekkuvate
uuringute printsiibil läbi viidud rakendusprojektide läbi.
 Kombineerides kommunikatsiooniuuringute, kultuuriuuringute ja uue
museoloogia kogemusi nii teoreetilises kui metodoloogilises plaanis
on grandi raames plaanis luua veebikeskkond ja suurendada
muuseumi nähtavust olemasolevates veebikogukondades.

19. RAHVUSVAHELISED PROJEKTID

20. MEDIADEM: European Media Policies Revisited: Valuing and
Reclaiming Free and Independent Media in Contemporary Democratic
Systems
 Projekti juht: Halliki Harro-Loit
 Projekti eesmärk on selgitada välja faktorid, mis edendavad või
takistavad meediapoliitikate arendamist sõltumatu ja vaba meedia
toimimiseks. Projekt kombineerib konkreetsete maade uuringud
meediasektorite ja meediateenuste võrdleva analüüsiga ning uurib
meediapoliitilisi praktikaid arenenud EÜ maades ning
mitteliikmesmaades.
 Projekt vaatleb, kuidas riiklikud ja mitteriiklikud visioonid meedia
rollist kaasaegses ühiskonnas mõjutavad vastavate normide
kehtestamist. Detailselt uuritakse, kuidas selliste organisatsioonide
nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit tegevus mõjutab
meediaregulatsiooni erinevates maades. Projekt uurib ka, kuidas
uute meediateenuste poolt loodud võimalused ja väljakutsed
mõjutavad meedia vabadust ja sõltumatust.

21. MediaAct: Media Accountability and Transparency in Europe
 Projekti juht: Halliki Harro-Loit
 Projektis käsitletakse võrdlevalt
meedia eneseregulatsiooni
mehhanisme kui meedia
pluralismi indikaatoreid.
Selgitatakse nii traditsioonilisi
eneseregulatsiooni süsteeme
(pressinõukogud,
eetikakoodeksid jms) kui uue
meedia eneserefleksiooni ja -
regulatsiooni, mis on hakanud
kujunema internetis (nt
meediakriitilised blogid, online
ombudsmanid jms).

22. FP7 projekt: UaESMC - Kasutajasõbralikud ja
kiired turvalised ühisarvutused 2012-2015
 Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt
 Arvutiteaduste projekt – sotsiaalinformaatika
 Projekti raames kogutakse turvalise ühisarvutuse
tehnikale võimalike tulevaste kasutajate vaatenurki
tehnoloogia rakendatavuse kohta nende valdkonnas
 Konstruktiivse tehnoloogiahindamise lähenemine,
mille eesmärk on mõjutada tehnoloogiad
kujunemisprotsessis ning anda võimalike kasutajatelt
sisendit tegelike probleemide näol.
 Uurimismeetodiks ekspertintervjuud võimalikult
erinevate elualade esindajatega

23. EU Kids Online
 Projekti juht: prof Veronika Kalmus
 Projekt püüab suhestada online-riskid ja -võimalused
laste argipraktikatega, puudutades teemasid nagu
seksuaalse alatooniga ja vägivaldne sisu, kiusamine,
internetisõltuvus ning turvalisus jututubades ja
sotsiaalsetes võrgustikes, ning pöörates tähelepanu
ka laste kogemustele mobiiltelefonidega.
 Projekti finantseerib Euroopa Komisjoni programm
Turvalisem Internet Pluss

24. GTO projekt
 Projekti juht: Andra Siibak
 Koostöös Södertörni Ülikooliga
 Projekti eesmärk on võrrelda, kuidas Rootsi ja Eesti
11-14 aastased lapsed konstrueerivad ning
väljendavad oma soolist identiteeti online-
keskkondades. Analüüsitakse ka virtuaalse
identiteediloome tähtsust igapäevases offline elus.
 Kvalitatiivsed uurimismeetodid: intervjuud, vaatlus,
visuaalianalüüs, loomingulised uurimismeetodid

25. Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilaste
tehnoloogia teadlikule kasutusoskusele
 Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt
 Uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas õpetajad
mikrotasandil (tunnis, konkreetsete lausungite tasandil)
ning üldisemalt, oma õppetöölise tegevuse kaudu
annavad edasi oma IKT alast kompetentsi, kuidas
hindavad seda õpilased ning milline on õpetajate
enesehinnang nende IKT kompetentsile ning selle
kasutamisele õppetunnis.
 Kasutavateks meetoditeks on tunnivaatlused, intervjuud
õpetajatega, õpilaste ankeedid ning hiljem ka
kvantitatiivne küsitlus

26.  Mina.Maailm.Meedia

27. Meedia- ja
sotsiaalsed
geograafiad
Muutuvad
Identiteedid
kommunik
ja
atsiooni-
vähemused
praktikad
Mälu ja
kultuuri-
Mina.
Kultuuri-
kommuni
katsiooni
Maailm. tarbimine
uuringud Meedia
Laste- ja Muuseumi
noorte kommunik
käsitlused atsioon
Avalik
õiguslik
meedia

28. Mina. Maailm. Meedia.
 Uuringu läbiviimise aastad
 Dets. 2002 - jaan. 2003
 November 2005
 November 2008
 Oktoober-november 2011
 Igas ankeedis enam kui 600 küsimust, lisaks enam kui 200 suulise intervjuu
küsimust. Küsimus tähendab ka nt tabelite korral iga eraldi tunnust, mille
kohta infot saadakse.
 Kaheastmeline küsitlusprotsess:
 Kõigepealt viiakse küsitluspunkti kirjalik ankeet
 Hiljem külastatakse küsitluspunkti uuesti, kusjuures viiakse läbi ka suuline
intervjuu vastavalt täidetud ankeedile
 Representatiivne valim 1500 +- 20 inimest
 U. 1000 eestikeelse ankeedi täitjat
 U. 500 venekeelse ankeedi täitjat
 Läbiviijad erinevad eesti uuringufirmad: SaarPoll, Turu-uuringute AS jt
 Ankeedi koostamise protsess keskmiselt 8-12 kuud

29. Mina. Maailm. Meedia. 2011 aasta alablokid
 ANKEET  Tulevik
 Hinnangud muutustele  Lapsed ja noored
 Huvid ja väärtused  Meediakasutus, infokanalid
 Osalus ühiskonnaelus  Arvutid ja internet
 Osalus kodanikuühendustes  Ettevõtlus, töö, elujärg
 Ajalugu, lähiminevik,  Pere sissetulekud
traditsioonid  Elukoht, eluase
 Inimsuhted, kuuluvustunne,  Ühiskondlik seisund
identiteet
 INTERVJUU
 Kontaktid, liikumisvõimalused
 Kultuurihuvi
 Religioon
 Maailm Eestist väljaspool
 Elulaad, harjumused,
tegevused  Meedia tarbimine
 Huvi kultuuri vastu  Kirjandushuvi
 Tarbimine ja keskkond  Elukestvas õppes osalemine
 Ohud ja riskid  Töökoht